sellega, et see ei olnud kerge või lihtsa meelelahutusena mõeldud. Midagi ei näidatud läbi roosade prillide. Väga huvitav oli ooperi lõpp, kus lavale tulid paljude aastate sümbolid. Koos mitmete kuulsate poliitikute ja Wallenbergiga ise tantsisid kõik ooperi osalised surmatantsu. Ooper oli väga hästi iga pisiasjani läbi mõeldud, valgustus oli väga täpne ja peene ning koreograafia oli huvitav näitlejate rütmiseeritud aeglaste liigutustega. See kõik on esitatud tugevates kontrastides ühelt poolt saksa võimude luksuslikud elutingimused ja lookas lauad rikkaliku õhtusöögi ajal SS-laste poolt hõivatud palees, teiselt poolt aga küüditamisstseenid sulguvate väravate, puuride ja vangikongidega. Väga hästi näitles Rauno Elp (Wallenbergi osatäitja). Esimeses vaatuses oli ta väga enesekindel, samas sinisilmne, sest tahtis vastu seista õudusttekitavale absurdsele masinavärgile, mis temas tõelist valu ja jõuetust tekitas. Elpi vokaalne osa ei olnud
Barokk ja klassitsism ja romantism 17.saj toimusid Lääne-Euroopa poliitikas suured muudatused, mis mõjutasid kultuuri. Renessansi kultuuri jätkuna arenes välja kaks kultuuri tüüpi. Barokk ( 16 saj lõpp Itaalias) ja klassitsism ( 17 saj algus Prantsusmaal). Barokk avaldus teravates kontrastides erakordsetes tegelastes,dramatilistes olukordade. Kujutas lõhestunud hingega inimest. Maailma võrreldi näitelavaga kus miski pole püsiv ja au sisse tõsteti mõistus. Hispaania luules Louis de Gongora, Francisco de Quevedo, Pedro Calderon. Draama luules Lope de Vega. Filosoof Baltasar Gracian. Klassitsism rõhutas tasakaalukust korrastatus, vastandudes barokkile. Selgepiir üleva ja madala vahel, ranged normid. Tragöödia pidi inimest õilistama, komöödia õpetama
mind pildijuures segama jäi, oli see, et pildi , paremal üleval nurgas oli kujutatud karikakra sarnast lille, mis minu arvates sinna ei sobinud. ''Mona Lisa'' maal oli samuti alasti ja kujutati ainult ülemist osa pildil. Mulle meeldis, kuidas maalil tema juukseid kujutati, nimelt need olid krunni pandud ja langesid natuke ka näole. Taust oli jaotatud kaheks, pool tausta oli oranz ja pool oli valge. Ruti Jõgi oli ka pannud üles oma kolm Kontrasti, mis olid kujutatud kui ühemaalina. Kontrastides oli kujutatud enamasti sinist, rohelist, oranzi , punast ja kollast värvi. Ning , et ilusamaid varjundeid jätta, oli värve kasutatud ühes kohas tumedamana ja teises kohas jällegi heledamana. Joonistused olid viirulised ja kujutasid sikksakke. Järgmisteks olid Aivar Rumvolt'i õlimaalid. Õlimaal ''Vastu valgust'' oli vägagi pinget tekitav, kuna kasutati enamasti süngemaid värve. Värvid jooksid diagonaalis. Algul hakkas tumedamaga ja läks aina heledamaks. Mulle
Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud. Üdi perioodi kogudes ei varieeru kirjutuslaad oluliselt, seetõttu saab seda vaadelda suhtelise tervikuna. Üdi arendab edasi eelneva aastakümne luuletraditsiooni, rakendades seda ülimalt isikupäraselt, ootamatutes kontrastides ja seostes. JÜRI ÜDI NIME ALL ILMUNUD LUULET Surmakuulutus tol õhtul juhtus õudseid vaheseiku kitarr läks katki ja üks linnupuur mu sõbrad surusid mind vahekäiku ja selgus oli hämmastavalt suur üks härra platsilt voorimehe võttis ja sõitis kalmistule kus mu isa haud
· Sajandivahetus, 20. saj. algus: Berliin, Viin, Moskva, St. Peterburg; · Enne ja pärast I maailmasõda: London; · I maailmasõja aeg: Zürich, New York, Chicago; · Kogu aeg: PARIIS Linnad USA-s: (areng eriti kiire ja intensiivne: "Storm-centres of civilization" (tsivilisatsiooni tormilise arengu keskused); · Linn modernistlikus kirjanduses - ebareaalne linn, üksikisiku teadvuse taust, mööduvate muljete taust, veidrad minad veidrates kontrastides; linna kapseldunud kogemus. (Suur)linnaromaan: Knut Hamsun Nälg, Henry James Printsess Cassamanina, Joseph Conrad Salakuulaja: lihtne lugu, James Joyce Ulysses, Virginia Woolf Proua Dalloway, Franz Kafka Protsess, John dos Passos (USA) Manhattan Transfer, Alfred Döblin Berlin. Alexanderplatz (1929) Ühisjooned: · Urbanistliku keskkonna rõhutamine; · Elu kui süsteem, mis on konstrueeritud täiesti uutel printsiipidel;
Seal ootavad nad ärkamist. Teine konspekt! BAROKK 17. ja 18. sajandil tekkiv kirjandusvool. - ,,Barocco" - portugali keeles lihvimata pärl - väljendub liialdamises, vastandamine -> uues kultuuris - koos sellega tekib klassitsism(Prantsusmaal) - Itaalias või Hispaanias - võimsaim riik sel ajal oli Inglismaa - ajastut mõjutas 30-aastane sõda Saksamaal Levis Eestisse läbi Rootsi kuninga Gustav Adolf II, kes aitas rajada Tartu Ülikooli Barokk avaldub vastandites, kontrastides. Näiteks: mütoloogia -> võib olla segatud labasusega, meelelisusega, ilus-inetu(vastandamine). - toob palju realistlikke jooni - palju metafoore, allegooriat(terve lugu metafoor) - pateetika ja pila(kõrgelennuline, naerdakse välja) - Hispaanias tähtsaim kirjanik Gracian: ,,Käsioraakel ehk arukuse kunst" - räägib sellest, kuidas toime tulla. Kasutas paradokse elufilosoofiast, tõdedest. Iga mõttetera lõpus on paradoks.
Kompositsiooni loomise eelduseks on vormidevaheline harmoonia. Harmoonia saavutatakse üksteisega sobivate vormide komponeerimisel. Mida enam leidbu elementide omavahelisi kooskõlasid, seda harmoonilisem on kompositsioon. Teatud sarnaste põhimõtete kordamist kogu kujunduses nimetatakse kompositsiooni ühtsuseks. See võib väljenduda maastikukujunduses teatud sarnaste omadustega maastikuelementide kasutamises, vormidevahelistes proportsionaalsetes suhetes, sarnast kontrastides. Kompositsiooni ühtsuse tagavad näiteks allutamine: keskele dominandile, elementide funktsionaal-strukturaalsele ühtsusele, mahuliselt domineerivamale maastikuelemendile. Sarnaste vormide kasutamises peitub ka oht ühetaolisuse tekkeks. Seda aitab vältida valitud motiivide ning vormide varieerimine. Tüüpilisemad võimalused vormi eksponeerimiseks on lähivaates, kaugvaates, vabalt, avatult, poolsuletult, isoleeritult, seotult. Reaalses ruumis on paratamatult alati olemas mingisugune taust
26 maiste murtud lillade ja veinivarjunditeni. Lilla on ühtaegu eeterlik ja energiarikas, umbes nagu 27 rikkalik õhtueine mereandidest ei tee iial olemist raskeks, kuid annab tegudele tiivad. Seda tooni 28 võib südamerahus kanda pealaest jalatallani, ilma et oleks ohtu pealetükkivalt mõjuda. Või panna 29 kokku monokroomse gamma erinevatest lillakatest-punakatest varjunditest. [2] 30 Selle sügise intrigeerivates kontrastides on lillal samuti oma tähtis sõna öelda, põnevaid tervikuid 31 luuakse merevaigutooni, oranzi, punase, rohelise ja pruuniga. Lilla on eemaloleva unistuse värv, 1 pigem soov kui reaalsus ja sellisena toob ta alati tervikusse mõtlemisruumi just seda õhku ja 2 avatust, mida valmis lahendustest väsinud inimesed nii väga igatsevad. [2] 3 Lillade ja veinivarjundite spekter ütleb:ma ahvatlen ja naudin. Neis värvides on luksuse ja 4 elumõnude hõngu
annaabi.ee 
