TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Lihashüpertroofia Essee KKSB.02.042 Spordifüsioloogia Tartu 2011 Inimese kehamassist moodustab lihaskude 40-50%. Lihased võimaldavad lihaskontraktsioonimehhanimi abil sooritada erinevaid liigutusi ning tegevusi. Treeningu seisukohalt vaadatuna on oluline lihase jõuvõimete ja lihashüpertroofia ja kontraktsiooniaparaadi arendamine, et liigutused oleksid ökonoomsemad. Essees annan ülevaate lihashüpertroofiast ning selle olemusest, kujunemisest ning avaldumisest. Olulist rolli mängib, see, mis spordialaga tegeletakse. On ilmselge, et sportlane, kes tegeleb iluvõimlemisega on tema treeningutes jõutreening teisel kohal, samas kulturismiga tegeleja seab oma treeningus lihashüpertroofia esikohale. Lihashüpertroofia esile kutsumiseks on vaja lihastele avaldada välist vastupanu, et muutuks
harjutajate tervisele ja kehalisele arengule. Jõuharjutuste sooritamisel tuleb olla eriti ettevaatlik kuna järsud pingutused võivad põhjustada traumasid ja häireid südame- veresoonkonna süsteemis. Ettevaatus on seda enam vajalik, et suure vastupanuga harjutuste sooritamisele ei eelne subjektiivset väsimustunnet nagu vastupidavuse arendamisel. Väsimustunne aga väldib ülepingutust. Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus. Harjutuste kordamine jõu arendamisel toimub reeglina seeriatena, kusjuures ühes seerias korratakse harjutust ilma vahepealse puhkepausita. Seeriate vahele jäetakse puhkeintervall, mis peab tagama organismis soodsad tingimused jõu arendamiseks. Seega saame viiest komponendist koosneva süsteemi: koormus (harjutuste raskus) korduste arv seerias harjutuste sooritamise tempo (ajakulu ühe seeria sooritamiseks) seeriate vahelise puhkeintervalli kestus seeriate arv
10. kõik ristisillakesed on funktsionaalselt identsed Lihase aktiivseks seisundiks nim perioodi, mille vältel kontraktiivne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge. Lihaskontraktsiooni algul lihase kontraktiivne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge. Edasise kontratsiooni käigus toimub lihase järjestikuse elastse komponendi struktuuride väljavenitamine teatud tasemeni ja nüüd liitub kontraktsiooniaparaadi poolt tekitatud tõmbejõule elastsete struktuuride pinge ning lihase otstes on võimalik registreerida kontraktsioonijõudu. Lihaskiudude lõõgastumine algab siis, kui Ca2+-ioonide kontraktsioon müofibrillaaralas langeb alla kriitilise taseme. Müosiini- ja aktiinifilamentide vahelised ühendused katkevad, ning tropomüosiini-toponiinikompleks blokeerib jällegi aktiini aktiivsustsentrid
mõtete kontroll, absoluutne keskendumine, positiivne hoiak ja mõtted sooritusel, tähelepanu kontrollimine ja taaskeskendumise oskused, stressiga toimetuleku oskus paranenud, emotsioonide toimetuleku oskus, erutuse ja ärevusega toimetulek, eesmärkide püstitamise oskus, areneb kujutlustehnika, suureneb analüüsivõime 19. Jõu määramise meetodid Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus. Jõuvõimete testimine: Jõuvõimete kontroll tähendab sportlase jõuomaduste kvantitatiivset hindamist lihastöö staatilisel või dünaamilisel reziimil. Mõõtmised peavad toimuma standardsetes tingimustes (lähteasend, nurgad liigestes, motivatsioon jt.) Tuntuim vahend jõu mõõtmiseks on dünamomeeter - tavaliselt registreeritakse maksimaal- ja plahvatusliku jõud ning jõuvastupidavuse tase.
• Uuringud näitavad, et pikaajalise (üle 3 kuu) jõutreeningu tulemusena hakkavad hüpertrofeeruma lisaks kiiretele II tüüpi lihaskiududele ka I tüüpi aeglased lihaskiud (Ibid). 41 • Seeriate vahele jääva puhkeintervalli pikkus on oluline tingimus jõuvõimete arendamisel. Kuna jõuvõimete arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus, siis väsimuse aste määrab suuresti nii kesknärvisüsteemi kui ka lihasraku adaptsiooni jõutreeningule. (Ibid) • Jõuomadusi arendava treeningu SLS andmete analüüsil tuleb suhtuda ettevaatlikult madalatesse keskmise pulsisageduste väärtustesse treeningul, sest jõutreeningu puhul on tegelikult tekkiv väsimusaste suurem kui näitavad vastupidavusparameetrite järgi paika pandud intensiivsustsoonid
takistatud (isomeetrilistes tingimustes), tekib tema sees pinge. Libisemisteooria põhiseisukohad: *Jämedate (müosiini-) ja peente (aktiini-) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu. *Sarkomeeri pikkuse muutused kontraktsioonil on müosiini- ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus. *Müosiinifilamentidest lähtuvad ristsillakesed on paiugtunud nii, et võivad ühineda aktiini komplementaarsete aktiivsustsentritega. *Kontraktsiooniaparaadi aktiveerumisel liiguvad ristsillakesed müosiinifilamendis oma kinnituskohtadele suunas ligikaudu 45o, tekitades aktiinifilamendile rakenduva pikisuunalise tõmbejõu. *Osa ristsillakesi kinnituvad kohe vastavate aktiivsustsentrite külge aga jätkavad "koha otsimist" kinnitumiseks, s.o kontraktsioonil ei toimu üheaegselt kõigi ristsillakeste kinnitumist. *Pärast aktiinifilamendi külge kinnitunud ristsillakestega toimunud struktuurseid muutusi, mille tulemusena nad arendavad tõmbejõudu,
10. kõik ristisillakesed on funktsionaalselt identsed Lihase aktiivseks seisundiks nim perioodi, mille vältel kontraktiivne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge. Lihaskontraktsiooni algul lihase kontraktiivne komponent lüheneb, tekitades lihasesisese pinge. Edasise kontratsiooni käigus toimub lihase järjestikuse elastse komponendi struktuuride väljavenitamine teatud tasemeni ja nüüd liitub kontraktsiooniaparaadi poolt tekitatud tõmbejõule elastsete struktuuride pinge ning lihase otstes on võimalik registreerida kontraktsioonijõudu. Lihaskiudude lõõgastumine algab siis, kui Ca2+-ioonide kontraktsioon müofibrillaaralas langeb alla kriitilise taseme. Müosiini- ja aktiinifilamentide vahelised ühendused katkevad, ning tropomüosiini-toponiinikompleks blokeerib jällegi aktiini aktiivsustsentrid. Lõpptulemusena lihaskiud lõtvuvad Ca2+-ioonid eemaldatakse müofibrillaaralast ATP
Selliseid treeninguvorme peaks alguses kasutama ainult üks nädalas esimesel kolmel nädalal ja kui sõudjad on sellega juba harjunud, siis lülitama veel teise treeningu nädalasse. Üle kahe treeningu nädalas ei ole tavaliselt vajalik kiiruse arendamiseks. 5.2 Jõuvõimete arendamine Jõud on võime ületada lihaskontraktsiooni abil välist vastupanu. Jõu arendamise aluseks on lihaste töölerakendamise koordinatsioonimehhanismi täiustamine ja kontraktsiooniaparaadi arenemine lihasrakus. Põhiteeks jõu arendamisel on harjutuste kordamine kordusmeetodil. 99 Sõudmine on unikaalne spordiala selle poolest, et mitte ükski teine spordiala ei nõua samaaegselt väga head aeroobset võimekust ja hästi arendatud jõuvõimeid. Sellepärast on sõudmises vajalik kasutada spetsiifilisi jõu arendamise programme, mis ei ole sarnased teiste spordialadel kasutatavate jõutreeninguprogrammidega.
annaabi.ee 
