töötada. 54. Inflatsiooni tekkepõhjused. võib laias laastus jaotada nõudluse- ja pakkumisepoolseteks. Esimesest põhjustatud inflatsiooni nimetatakse ka nõudlusinflatsiooniks ja teist kuluinflatsiooniks. 55. Maksebilanss ja selle koostisosad. on riigi aruanne kõikidest tehingutest tema residentide ja teiste riikide residentide vahel mingi ajaperioodi (tavaliselt aasta) jooksul. Maksebilanss jagatakse tavaliselt kolmeks kontoks: jooksevkonto, kapitali- ja finantskonto, reservide konto. 56. Jooksevkonto koosneb kahest osast: kaubandus- ja mittekaubandusbilansist. Loetleb kõiki maksete voogusid, mis ei puuduta finantsvarade ostu või müüki. 57. Kaubandusbilanss: kajastab materiaalsete kaupade eksporti ja importi. Kui eksport on suurem kui import (netoeksport on positiivne), on kaubandusbilanss ülejäägiga. Kui eksport on väiksem kui import (netoeksport on negatiivne), on kaubandusbilanss defitsiidis.
Järjekorras teine müügiarve saab lihtsa vaevaga vormistatud ning tunnen ennast juba üpris kindlalt Profiti majandustarkvara käsitsedes, aga täielikus haldamises ma veel nii kindel ei oleks, on ju palju funktsioone, mis mul veel täiesti ilma tähelepanuta jäävad, aga algteadmised on juba head. No nii, ikka panin millegiga mööda ka selles kasutajasõbralikus Profitis, millegi pärast toimus viimase müügiarve laekumine kohe kassasse, ehk seetõttu, et kontoks müügiarvel olin pannud vaid realisatsioon müügist 20%, pean üle kontrollim veel. Enamus Majandustarkvarade puhul on huvitav ning harjumatu ka tõik, et kontona tuleb märkida kande tegemisel vaid see konto, millel tekib kandest deebetkäive, vastavad korrespondeeruvad kontode arvestamine on tarkvara poolt, kuid siiski peab ka seal tähelepanelik olema, kuhu vastavad linnukesed märkida. Inventuuri koostamine programmis ja selle käigus tulenevate uute korrektsete näitajate
13 D 5610 pangateenuste kulud K 111 Swedbank 2.2 Üldhalduskulud Kontod 560 on halduskulude kontod – siia kuuluvad halduskulud, mis ei ole seotud turunduse ja tootmisega (k.a liikmemaksud ja riigilõivud ning remondikulud halduses). Kontod 520 on amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja muu inventari amortisatsioonikontod. Halduskolude all kajastatakse vaid sõiduautode amortisatsioon. Kontoks on 5207 - sõiduautode amortisatsioon. 2.3 Turustuskulud Kontod 550 on turunduskulude kontod – siia kuuluvad turunduses eraldi arvestust peetavad kulutused, eraldi kontodena, k.a nt hinnavahede kontod klientide lõikes, reklaamkulud ja logistikakulud. Kontod 603 on mahakandmise kulu kontod– siia kuuluvad mahakantud kaup ja kahjum ebatõenäoliselt laekuvatelt arvetelt, mida kajastatakse turustuskuluna. 2.4 Muud ärikulud
alguses oli Valgevene ning Venemaa rubla kurss üks 96-le, siis novembris oli see juba üks 277-le. Seega oli endisest Valgevene rublast järel ligi 35%. Nagu tulemustest ka näha oli, siis ettevõtte jaoks omas see vähemalt lühiajaliselt selget positiivset mõju. Kuid turgu muutis ärevaks suuromaniku Toomas Tooli agressiivne aktsiate müük. Nimelt 16.11 ilmnes e- registrist, et Tooli oli müünud ligi kolmandiku oma Baltplasti kontol (kohati võib seda nimetada ka Tooli ostan-müün kontoks) olnud aktsiatest. Nüüd tagant järgi tark olles teame, et oste on ta ka edaspidi jätkanud ning seda valdavalt mitte Silvano nõrkuse pärast, vaid soovist omandada Arco Vara. Tol hetkel see aga sugugi nii arusaadav ei olnud, ta küll ostis Arco Vara samal ajal, aga seos ei olnud väga selge ning oli kartus, et ta teab rubla devalveerimise mõjust veidi enam, kui teised turuosalised. 20.12.2011 ,,Silvano FG nõukogu liikmed on hoolega aktsiaid ostnud" (E24)
155137 Elektriliinid 15510900 15511900 61100900 38112500 38112700 Kütusevarustusrajatised 15510900 15511900 61100900 38112500 38112700 155138 (trassid) Haljastus, heakorrastus ja 15510900 15511900 61100900 38112500 38112700 155139 heakorrastusrajatised 3 Konto 15500002 on loodud SAP tehnliseks kulumi kontoks. Põhjusel kui keegi peaks juhtumisi kogemata maale lisaamorti arvutama, siis süsteem laseb kande teha 19 Klass Nimetus Bilansi Bilansi Kulukonto Müügihind JV kulu soetuse- kulumi- konto konto Kap
jäetakse tulevastele põlvedele. Kui raha on kulutatud otstarbekalt investeerimise eesmärgil, võivad tulevased põlvkonnad isegi sellest kasu saada. 13. RAHVUSVAHELINE RAHASÜSTEEM JA MAJANDUS 13.1 MAKSEBILANSS Maksebilanss on riigi aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss jaotatakse kolmeks kontoks: 1. jooksevkonto siin arvestatakse kaupade ja teenuste eksport import ning intresside ja dividendide liikumine investeeringutelt, mis on tehtud antud riigi residentide poolt välismaal ja teiste riikide residentide poolt antud riigis; 2. kapitali- ja finantskonto siin loetletakse kõik need rahavood, mis on seotud finantsvarade (aktsiad, obligatsioonid) ostu või müügiga; 3. ametlik reservkonto siin kajastatakse teiste riikide valuuta kogust, mida riik
Tüüpilised aktivakontod on näiteks: kaup, masinad ja seadmed, avansid aruandvatele isikutele jne. Tüüpilised passivakontod on näiteks: aktsiakapital, lühiajaline pangalaen, palgavõlg jne Peale põhikontode on olemas veel kontrakontod – kontraaktiva- ja kontrapassivakontod. Kontraaktivakonto – reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid on ise seejuures passivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + KK – DK, kusjuures saldo esitatakse konto kreeditpoolel). Tüüpilisemaks kontraaktiva kontoks on konto Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Selle konto saldo võrra vähendatakse aktivakonto Materiaalne põhivara jääki. Teisiti saab väita, et antud kontot kajastatakse bilansi aktivas „ – „ märgiga. Saadud summa moodustab materiaalse põhivara jääkmaksumuse. Kontraaktivakontoks on ka nt Ostjate ebatõenäoliselt laekuvad arved. Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid on seejuures
deebet-algsaldo + debitoorse võla kreedit-algsaldo + kreditoorse võla suurenemine - debitoorse võla suurenemine - kreditoorse võla vähenemine vähenemine 18 KONTRAAKTIVAKONTO kontol reguleeritakse aktivakonto jääk, kuid omab passivakonto iseloomu, vähendades selle summa võrra bilansis Selliseks kõige tavalisemaks kontoks on "Põhivara akumuleeritud kulum". Antud kontol me peame arvestust nagu tavalisel passivakontol (saldo on passivas), kuid bilansis korrigeerib aktiva kontosid ,,Ehitised", ,,Masinad ja seadmed", ,,Muu materiaalne põhivara". D Põhivara akumuleeritud kulum K S0 Vähenemine Suurenemine S1 D 1910 Ehitised K D Ehitised akumuleeritud kulum K S0 40 000 S0 1000
annaabi.ee 
