Ära muutu ise ohvrist kiusajaks. Mõtle enne, kui midagi internetis teed või kellegi kohta postitad. Mis sulle tundub hetkel naljakas, võib olla teisele solvav ning veelgi enam see võib olla seadusevastane! Kiusajad Kiusajaid võib olla üks kuni mitu. Kiusamiseks leiab ta tavaliselt kõige väiksema põhjuse. Nad loovad erinevaid libakontosi, kuid see pole alati nii. Kiusajad võivad välja uurida sinu konto või kontode paroolid ja võivad sinu kontodelt halvustavalt kommenteerida sinu sõpru ja tuttavaid. Samuti kommenteerivad nad negatiivselt sinu kontolt pilte jms, mis võib sinule kaasa tuua pahandusi ja karistusi. Kui keegi on ohvriks sattunud On juhtumeid, kui keegi on ohver või on ohvriks tema sõber ja sellest vaikitakse. Hiljem toob see pahandusi ja on juhtumeid, kui kiusamine on lõppenud surmaga. Kiusamisest teatamine on tähtis! Kui asi on tõsine, tuleb ühendust võtta lähima politseijaoskonnaga. Kiusamise korral:
kasumlikkus, kapitalistruktuur. Mida rohkem omakapitali, seda väiksem tõenäosus sattuda pankrotti. 18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige levinum on % meetod, mitu % moodustab üks kirje teisest. Erivormiks on kasvumäärade meetod. Suhtarvude meetod. Kasvumäär – parameter – finantsotsus – valem. 19. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2. Skeem 1 on lihtsam ja arusaadavam, infot saadakse otse tulude ja kulude kontodelt. Esimeses on esitatud tööjõukulud, kuid teises ei ole. Skeem 2 puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. 20. Müügikäibe planeerimine. Prognoos mis tehakse kõige esimesena, sest sellega seonduvad hästi palju prognoosivead ja kasutatakse kasvumäära meetodit. Kasvumäära valikul tuleb arvestada nii ettevõttesiseseid kui ka –väliseid tegureid. Väline tegur – inflatsioon. Sisene tegur – hinnakujundus. 21
6.märtsil ning hävitab ülekirjutamise teel kogu boot-ketta (Kaseorg & Leping 1998, lk 121 ja lk 122). Arvutiviiruste vastu on siiski võimalik oma andmebaase ja infosüsteeme kaitsta. Olemas on mitmesuguseid viirusetõrjeprogramme, mis on suutelised iseendid Interneti olemasolu korral täiendama (Laanemäe 2003, lk 80) ja uuendama. Osad arvutiviirused on väga raskesti tõrjutavad samas kui teiste jaoks piisab ka kõige elementaarsemast kaitsest (näiteks kontodelt välja logimine). On oluline kaitsta oma arvuteid viirusetõrjeprogrammidega, kuna viirus ei hoiata oma tulekust ette ning tekitatud kahju võib olla tunduvalt kulukam, kui üks viirusetõrje programm. Ühtlasi ei tasu käia pornosaitidel ning tuleb hoiduda piraattarkvara kasutamisest (Kirna 2009, lk 67). Lisaks sellele ei tasu avada võõrastelt isikutelt tulnud kirju, kuna ka neis võivad peituda viirused. Kusjuures, elektronposti abil levitatakse kõige rohkem viirusieod
osasummadena mitme)konto kreeditisse. Näiteks: Deebet: Kassa Kreedit: Pangakonto, mis tähendab, et kassasse toodi pangast sularaha 17. Mis on pearaamat, millal tehakse sellesse kandeid. Miks on pearaamat vajalik? Pearaamatu puhul on tegemist sünteetilise arvestuse registriga kuhu registreeritakse kõik perioodi majandustehingud kontode lõikes. Siia koondatakse kõik perioodi kronoloogiline- ja süstemaatiline arvestus.Sealt saab kätte kõik vajaliku sünteetilistelt kontodelt koos koodide ja numbritega . 18. Raamatupidamise sise-eeskiri, mis see on ja kelle jaoks koostatud? Raamatupidamise sise-eeskiri, ( ingl accounting manual) on raamatupidamiskohustuslase jaoks kohustuslik dokument igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks. Kasutatavad arvestuspõhimõtted ja info esitusviis lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast, raamatupidamise seadusest 19. Tulu ja kulukontode eripära. Mis neil puudub?
vaiksem), jaotamata kasum, kasumlikkus, naitab kapitali strukuuri (mida rohkem omakapitali , seda vaiksem tõenaosus sattuda pankroti). 18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige enam on levinud kasvumaar, parameetriline, valemid ja finantsotsused. 19. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2. Skeem 1 lihtsam ja arusaadavam. Koostamiseks jagatakse infot tulude ja kulude kontodelt. Ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mitte tootmiskuludest. Skeemis 1 on esitatud tööjõukulud, skeemis 2 seda eraldi ei ole. 20. Muugikaibe planeerimine. Prognoos, mis tehakse esimesena, sest sellega seonduvad paljud teised prognoosiread. Kasutatakse kasvumaara meetodit, kasvumaara valikul tuleb arvestada ettevõtte siseseid ja valiseid tegureid. Nt. valine tergur inflatsioon , sisene tegur hinnakujundus 21
Panga vahetust tuleks siiski väga tõsiselt kaaluda, sest sellega kaasneb terve hulk probleeme ja kulusid. Kui pangavahetus on siiski möödapääsmatu, siis peab arvestama paljude tegevustega selle protsessi käigus. Ettevõttes tuleb selgitada ning läbi suruda pangavahetuse otsusm tuleb selgitada omanikele. Tuleb avada uues pangas uued pangakontod. Võtta ühendust tarnijate ja ostjatega, et vormistada dokumendid rahade liikumiseks läbi uue panga.Vanadelt kontodelt vahendite ülekandmine uutele ja vanade sulgemine. Aasta lõpus tuleb audiitoritel üle vaadata nii vanad kui uued kontod, mis suurendab auditi töömahtu ja ettevõtte jaoks auditi kulu.Uue panga jaoks tuleb sõlmida uued laenulepingud, krediidikasutamise võimalused ja kokku leppida tingimused. Tuleb vormistada uued laenu ja tühistada varem sõlmitud. 2) Investeeringud Kuna investeeringud on tavaliselt suhteliselt suuremahulised ning pikaajalised, võivad nad
tootmiskulud, turustuskulud, üldhalduskulud jne. Ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Kahe skeemi võrdlusel on teine skeem informatiivsem ja annab suuremad võimalused ettevõtte analüüsimiseks (näiteks omahinna arvutamiseks). Kergemini mõistetav juhtidele. Esimese skeem on aga arusaadavam ja selle skeemi põhjal aruande koostamine on raamatupidajale lihtsam, kuna andmed saadakse kohe kontodelt. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Skeem ühe puhul kujuneb aruandeaasta kasum(kahjum) järgmiselt: ÄRITULUD (müügitulu + muud äritulud) + valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
tootmiskulud, turustuskulud, üldhalduskulud jne. Ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Kahe skeemi võrdlusel on teine skeem informatiivsem ja annab suuremad võimalused ettevõtte analüüsimiseks (näiteks omahinna arvutamiseks). Kergemini mõistetav juhtidele. Esimese skeem on aga arusaadavam ja selle skeemi põhjal aruande koostamine on raamatupidajale lihtsam, kuna andmed saadakse kohe kontodelt. Skeemi 1 rakendavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Skeem ühe puhul kujuneb aruandeaasta kasum(kahjum) järgmiselt: ÄRITULUD (müügitulu + muud äritulud) + valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide
· näitab kuidas finantseeriti masinate ja seadmete ostmist; · milleks kasutati kasumit; · aitab kontrollida ettevõtte tegevust ja eesmärkide saavutamist; · võimaldab analüüsida äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse mõju rahajäägile; · aitab prognoosida tulevikurahavoogusid Andmed rahavoogude aruande koostamiseks saadakse: · perioodi algbilansist · perioodi lõppbilansist · perioodi kasumiaruandest · raamatupidamise kontodelt kasutatakse otse- või kaudmeetodit · erinevus seisneb põhitegevuse rahakäibe erinevas kajastamises · Investeerimis- ja finantseerimistegevust kajastavad aruandeosad on mõlema meetodi rakendamisel identsed Omakapitali muutuste aruanne · kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes · Aruandes tuuakse eraldi välja: · kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum;
annaabi.ee 
