· Abivahenditena kasutatakse erilisi hingamistehnikaid (pranayama ), kehaasendeid (asana) jpm TULEMUSED · Loovuse ja mõtteselguse areng · Sisemise tasakaalu ja heaolutunne · Suurem vastupanu stressile · Parem kehaline ja vaimne tervis Enamik meditatsioonitehnikaid · Tähelepanu suunamine · Keskendumine, süvenemine · Asend · Hingamine · Kujutlemine · Kujutlustest vabanemine · Mõtlemisele keskendumine (Kontemplatsioon) · Mõtlemise peatamine · Emotsionaalse seisundi muutmine · Taju muutmine või suunamine EELISED · Lihtne õppida · Ei nõua keskendust ega pingutust · Ei nõua eluviisi või tõekspidamiste muutust · Viiakse läbi kaks korda päevas, 20min Eesmärgid · Lõõgastumine, stressist vabanemine · Rahunemine, valu leevendamine · Puhkus · Erinevates usundites ja traditsioonides võivad
Katarsis (kr katharsis puhastumine) Askees (kr askēsis harjutus) – enesepriiramisega seotud harjutused Apoteoos (kr apotheōsis jumalustumine) Mokša (sanskr vabanemine) hinduismis Nirvaana (sanskr vaibumine) budismis Pühak – Jumala riiki saanud inimene . Selle astmed: Ld. Beatus – õnnis , Sanctus – püha Zen-budismis - Satori (jaapani) kirgastus Märter – usukannatajana pühakuks saanu (ld, kr) martyr usutunnistaja Kontemplatsioon ja meditatsioon (mõtlus) – vaimuharjutused kirgastumiseks, ka müstikutel (sanskr dhyana/ hiina Chan/ jaapani zen ) - mõtlus Suuri Euroopa müstikuid: Ignatius Loyola, Hildegard Bingen, Meister Eckart Müstika astmed (Augustinuse järgi): - alandlik kuuletumine Jumalale - rõõmu- ja rahutunne - ekstaas, kirgastus ja ilmutus (näiteks prohvetlik) - müstiline seisund (ühenduses olemise tunne Jumalaga) 10. Püha osaduskond (usklike ühendus, kogudus) Koguduste liigid:
Üleminek ühelt astmelt teisele toimub emanatsioonidena. Plotinosele kuulub lause: ''Ma häbenen, et mul on keha.'' Mateeria on kõige oleva algusest kõige kaugemal. Ülesminek: See saab võimalikuks vaid puhastumise ehk katarsise protsessis. Inimese tegevusel on seda suurem väärtus, mida vähem on see seotud meelelise maailmaga. Platoni 4 voorust (tarkus, mehisus, õiglus, mõõduksus/enesevalitsus) on üksnes madalamad astmed teel eesmärgile. Kõrgeim on kontemplatsioon, mis ületab igasuguse mõtlemise ja teadvuse. EKSTAAS, milles vahetult vaadeldakse ürgalget. Me püsime ülima suunas, kui hoiame nousi puhtana. Lähedane India religioonifilosoofia pühimeeleolule. Stoitsism , epikuurose võrdlus, oma positsioon, Keskaja filosoofia algab 476 (Lääne-Rooma riik lagunes) Keiser Konstantinus viis pealinna üle Konstantinoopolisse. Pime keskaeg Suur rahavasterändamine 600-800.
avaldad, veenda milleski. Kui muusikat hakati vaatama kui kunsti, siis tulid paljud muutused: tähendas teatud struktuuri. Ülesehitus muutus. 2ks muutuseks: vähem oluline oli subjekt kes muusikat kuulab, olulisem see mida kuulab. Retoorika mõte oli, et inimene kuulab muusikat ja saab sellest rõõmu. Helilooja ei loo inimese taju jaoks vaid inimese kujutlusvõime jaoks. Muusika vastuvõtt ei ole sensuaalne protsess. Igal kuulajal on vastutus teose ees. Kontemplatsioon puhastatud tajumine. See mida kunstiteosest saame, ei tulene emotsioonidest mis meid tabavad vaid kuidas mõistame teose olemust. Heliteose väärtus on tema sisemistes korraldustes. Hanslick. Muusika kuulamine muutus vastutuslikuks tegevuseks, moraalseks. Nietzsche. ,,Tragöödai sünd muusika vaimus" selles teoses kirjutas lahti olulise printsiibid, mis eksisteerisid juba antiikkreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip
sisemusse. emanatsioon. Kristluse järgi on loodu "hea". See on · Filosoofiline mõtlemine on küll kõrge kuid mitte kõrgeim Jumala armastava tahte akt. "Sõna sai lihaks." aste. · Kristliku filosoofia tipp seisneb veendumuses, et inimene · Kõrgeim on kontemplatsioon, mis ületab igasuguse võib saada Jumala lapseks pattude andestuse läbi. mõtlemise ja teadvuse. EKSTAAS, milles vahetult · Kreeka mõtlejad püüavad jõuda algusse. Kristlusele on vaadeldakse ürgalget. tähtsam see, mis toimub ajas ja ruumis, inimese ja Jumala
Boyle kirjutab, et tänu Jumala vastutulelikkusele saab enamikku Looduse Raamatu "tekste" mõista ka üksnes nende väliste, kergestimärgatavate tunnuste alusel. Kuid on ka nähtusi, mille mõistmiseks tuleb minna sügavamale objekte lahates ja nendega eksperimenteerides. Objektide väline võrdlus, mida allegorees kasutas, on Boyle'i järgi niisiis liiga pealiskaudne. Looduse Raamatu mõistmiseks on vaja enamat kui kontemplatsioon nähtumuste üle tarvis on loodusesse aktiivselt ja süsteemselt sekkuda John Ray - Tuntud oma teedrajava töö poolest taksonoomia vallas, kuid teisalt ka loodusteoloogina, eriti tänu teosele The Wisdom of God manifested in the Works of Creation (1691). Eessõnas raamatule Ornithology (1678) lükkab resoluutselt tagasi loodusmaailma vanemat tüüpi sümboolsed ja moraalsed tõlgendused Asja tuum: Ehkki Bacon, Galileo, Boyle ja Ray võtsid omaks teineteisest mõnevõrra
absoluutne muusika. Mõiste ,,kunstireligioon" võttis 18./19. sajandi vahetusel tõenäoliselt kasutusele saksa romantik, teoloog ja filosoof Friedrich Scheiermacher (1768-1834) oma teoses ,,Loenguid religioonist" (1799). Seal kõneles ta kolmeastmelisest teest, kuidas inimene areneb surelikust surematuks või kaduvast igaveseks: 1) enesele keskendumine; 2) süvenemine (ilma arutluseta) mingisse maailma osakesse, kaemus (ehk kontemplatsioon); 3) ja lõpuks pühendunud süvenemine kunstiteosesse. Schleiermacher tunnistab siiski, et igaviku tunnetamiseni jõudmine esteetilise süvenemise kaudu jäi talle isiklikult siiski kättesaamatuks: ,,Ma sooviksin, kui endast kõrgemale soovida ei oleks patt, et suudaksin selgelt vaadelda, kuidas kunstiline tundlikkus transformeerub religiooniks, kuidas hoolimata ülevast rahust, millest vaim imbub läbi [kunstilist]
mõlemal on olemas (tinglik) keskpunkt; või siis rist. Samuti võib olla tegemist nende kahe kõige erinevamate kombinatsioonidega alates keldi rõngasristist ning lõpetades kõigi muude sümmeetriliste, keskpunkti omavate kujunditega, millest eelistatuim on neljast (või selle kordset) struktuuri omavad sümbolid. Mandalatel on ka praktiline eesmärk - nad on keskendumist hõlbustavad vahendid. ,,Need on yantrad või rituaalsed töövahendid, mille otstarbeks on kontemplatsioon, kontsentreerumine ja joogi teadvuse viimne teisenemine jumalikku kõik-teadvusesse." (ibid) Nelisus kui selline ilmub tihti ka müütides ja unenägudes võttes kõikvõimalikke vorme, nagu Jung ühe tema poolt analüüsitud juhtumi puhul kirjeldab. ,,Sama seeria teistes unenägudes võtab see erinevaid kujusid nagu: jagamata ring, lill, nelinurkne väljak või ruum, nelinurk, maakera, kell, sümmeetriline aed purskkaevuga keskel;
annaabi.ee 
