Gruppides mängivad olulist rolli rahvuslikud delegatsioonid. Parteidistsipliin ei ole range. Komisjonid: kõik EP liikmed on vähemalt ühe komisjoni liikmed. Suur osa parlamendi tööst toimub komisjonides. Komisjonid koostavad kolme sorti arvamusi ja raporteid: 1. konsulteerivad nõukogu või komisjoni 2. komisjoni enda liikmete koostatud raportid 3. komisjoni omal initsiatiivil koostatud raportid. Ülesanded / roll seadusandlikus / poliitika kujundamise protsessis: Konsultatsioonimenetlus: nõukogu kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida parlamendiga. See annab parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent paraku puudub nõukogul kohustus selle arvamusega arvestada. Koostöömenetlus: (1987.a Ühtse Euroopa aktiga suurendati mõnevõrra parlamendi võimu ja viidi sisse koostöömenetlus.) Parlamendi vastuseisu mõnele eelnõule sai nõukogu ületada vaid ühehäälselt. Siiski ei taganud ka see veel arvestamist
FEMMNaiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon PETIPetitsioonikomisjon Parlamendi komisjonid: Välispoliitika AFETVälisasjade komisjon DROI Inimõiguste alakomisjon SEDE Julgeoleku ja kaitse alakomisjon DEVEArengukomisjon INTARahvusvahelise kaubanduse komisjon Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi ülesanded: 1) Osalemine seadusandlikus protsessis. EP osaleb õigusloomeprotsessis 4 erineva menetluse kaudu: konsultatsioonimenetlus, koostöömenetlus, kaasotsustamismenetlus ja nõusolekumenetlus 1) Täitevvõimu kontrollimine. komisjoni umbusaldamine, kui umbusaldusavalduse poolt on vähemalt 2/3 antud häältest, mis esindavad EP liikmete enamust, siis astuvad komisjoni liikmed täies koosseisus tagasi (EÜL art 201 lg 2) järelepärimiseõigus õigus luua sõltumatuid ajutisi uurimiskomisjone
Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus · Ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, määratleb ülemkogu poliitikad põhimõtted ning koostöö- ja kaasotsustamise menetlus üldsuunised. Samuti teeb ülemkogu ÜVJP Konsultatsioonimenetlus raames otsused liidu ühisstrateegia kohta neis Alates Euroopa Ühenduse algusest on nõukogul - Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed parlamendiga. Konsultatsioonimenetlus annab ettekanded parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent - Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
· Finants-, majandus- ja · Põllumajandus ja maaelu areng · Tööstus, teadusuuringud ja sotsiaalkriis energeetika Ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis · Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus e. seadusandlik erimenetlus Koostöömenetlus (co-operation) enam ei kasutata! Kaasotsustamismenetlus (co-decision) e. seadusandlik tavamenetlus Nõusolekumenetlus (assent procedure) Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused · otsustab mittekohustuslike kulutuste üle · kinnitab eelarve 31 · jälgib eelarve täitmist 3
d. Kontrollib liikmesriikide valitsusi Väär Question 10 Mitu volinikku on Euroopa Komisjonis? Vali üks vastus. a. 27 liiget Õige b. 12 liiget Väär c. 25 liiget Väär d. 15 liiget Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 12: Euroopa Liidu institutsioonid II Question 1 Milline on lihtsaim menetlus Euroopa õigusaktide vastuvõtmiseks? Vali üks vastus. a. Konsultatsioonimenetlus Õige b. Kaasotsustamismenetlus Väär c. Nõusolekumenetlus Väär d. Nõuandemenetlus Väär Question 2 Millised on Euroopa Liidu nõuandvad institutsioonid? Vali üks vastus. a. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee Õige b. Euroopa Ombudsman, Euroopa andmekaitseinspektor Väär c. Euroopa Personalivaliku Amet, Ühenduste agentuurid Väär d. Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu Väär Question 3
) 52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis 15 _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
) 52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus 15 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus N õusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve j älgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) J ärelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed
) 52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis 15 _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
) 52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis 15 _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
) · Tegelevad vastavalt poliitilisele taustale. Koonduvad poliitilistesse gruppidesse. · Komisjonides arutatakse eelnõusid vastaval teemale 52. Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus · Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: o Konsultatsioonimenetlus e. seadusandlik erimenetlus Komisjoni ettepanek-> Euroopa parlamendi arvamus ->Ministrite Nõukogu vastuvõtmine (EL Nõukogu) o Koostöömenetlus (co-operation) enam ei kasutata! Eelnõu läbib 2 lugemist(hääletusvooru) parlamendis. Komisjon algatab-> Euroopa parlamendi arvamus ->Ministrite Nõukogu vastuvõtmine (EL Nõukogu). 2
See, millist menetlust kasutada, sõltub sellest, millisel lepingu artiklil ettepanek põhineb. EP enda huvides on kindlasti kõige rohkem kaasotsustusmenetlus, kuna seal on nende mõjuvõim kõige suurem; samas jälle nõuandemenetluse puhul on nende mõjuvõim väga väike. Amsterdami lepinguga laiendati EP mõjuvõimu: paljud poliitikavaldkondade küsimused muudeti nõuandemenetlusest kaasotsustusmenetluseks. Konsultatsioonimenetlus - hõlmab teiste pädevate asutustega konsulteerimist, eelkõige kui eksisteerivad võrreldavad turud, st struktuuride, mahtude, tehinguliikide osas. eelarvemenetlus - Lissaboni leping andis Euroopa Parlamendile nõukoguga võrdse otsustamisõiguse kogu ELi eelarve üle. Eelarvevolituste teostamine seisneb üldise summa kindlaksmääramises, ELi iga-aastaste kulude jagamises ja nende katmiseks vajalike tulude kindlaksmääramises ning eelarve täitmise üle kontrolli teostamises
Kahte liiki menetlused: seadusandlik tavamenetlus (Lissaboni lepe, endise nimega kaasotsustamisprotseduur; akti vastuvõtmiseks peavad sellega nõustuma nii parlament kui nõukogu)- kohaldamisala: traditsiooniliselt ühtse turu ja kaubanduspoliitika, põllumajandus ja kalandus, tarbijakaitse ja arenguabi, tööturu- ja keskkonnaküsimused, majandus- ja sotsiaalküsimused seadusandlikud erimenetlused- nõusolekumenetlus (1 lugemine, Parlament saab öelda jah/ei- näiteks liitumislepingud); konsultatsioonimenetlus (parlamendi mitte-siduv arvamus- näiteks konkurentsiküsimused, siseturu üldsätted); eelarvemenetlus (1 lugemine, lepitus) 15. Kvalifitseeritud häälteenamus nõukogus- üldised põhimõtted Hetkel tähendab KHE 255 kvalifitseeritud häält (345st), see peab hõlmama rohkem kui ½ liikmesriikidest ning 62% EL rahvastikust. Alates 2014. Aastast viiakse sisse muudatused, mis näevad ette, et KHE= 55% liikmesriikide häältest (väh 15 liikmesriiki), see peab hõlmama 65% EL elanikkonnast
annaabi.ee 
