abstraktsionism. Ükski kunstivool ei püüelnud realismi poole pigem just proovis sellest võimalikult eemalduda. Värv kerkis esikohale kui meeleolu ning teose tunnetuse edasikandja. Geomeetriline abstraktsionism: Läbi geomeetriliste kujundite kujutati asju teostel. Neoplasitsism ja supermatism on sarnased eriti lihtsate geomeetriliste kujundite kasutamise tõttu. Neis mõlemas oli samuti väga limiteeritud värvikasutus. Konstruktivismile ja kubismile oli omapärane abstraktsetest vormidest eraldiseisvate objektide ülesehitamine. See kunstistiil vabastas kunstnikud natuuri järgimisest, kuid allutas nad uutele reeglitele, mis iga voolu puhul kehtisid ning mille järgi kunstnikud oma töid teostasid. Kuna põhiliselt teostati teoseid geomeetriliste kujunditega siis polnud niipalju mänguruumi.
küll loodusmuljest, kuid ei kasuta impressionistlikku pintslitõmmet, vaid hoopis suuremaid hoogsaid värvilaike. l informalism, mis tuleb prantsuskeelsetest sõnadest art informel ja tähendab kindla vormita kunsti. Tegemist on euroopa abstraktse maalikunsti suunaga, mis propageerib spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. Informaalne kunst tekkis niisiis vastandpoolusena geomeetrilisele abstraktsionismile 1945.1946. aastal nn Pariisi koolkonnas. Ecole de Paris on üldnimetus kõikide moodsa kunsti viljelejate ja edendajate kohta, kes kahe sõja vahel Pariisis, sedaaegu veel maailma kunstimetropolis, avangardset kunsti lõid. Sarnast loome meetodit nimetatakse USAs abstraktseks ekspressionismiks, samuti kasutatakse selle kohta nimetust action painting aga sellest täpsemini veidi hiljem.
mõju. sõjakogemisued suunasid kunsnike looma ekspressionustlikku tüüpi kunsti. 21) millise suurema kunstivoolu alaliigiks võib pidada informalismi? milline see oli? Väljend informalism tähendab kindla vormita kunsti. Tegemist on euroopa abstraktse maalikunsti suunaga, mis propageerib spontaanset maalimisviisi ning ei arvesta mingeid väljakujunenud kompositsioonireegleid. Informalism esindab abstraktsionismi, mis vastandub konstruktivismile. 22) millist kunsti tegi Jean Dubuffet, mida tähendab ,,art brut", kuidas suhtus ilusse? tegi jõhkraid inimese kujutusi, hiljem maalis väga passtoosselt, hakkas värvilse lisama igasugu matrejale (liiv, puulehed) tegi ka teoseid põrandale. art brut tähendab ,,brutaalset" kunsti, see on väärtuslikum kui ,,kultuurne", ilu nägi koledas. 24) milliseid töid lõi Klein? lemmikvärv? mis voolu alla kuulub? lõi ühevärvilisi
''informalism''. Tegelikult on see termin ainult ligikaudne tuletis 1950.aa. kasutusele võetud prantsuskeelsest mõistest ''art informel'' , sest viimane ei ole täpne ja otsekohene vastnad ''formaalsele'' , vaid pärineb prantsukeelsest sõnast informe (kindla vormita, raske kohmaka vormiga) ja tähendab kunsti, milles puuduvad selgepiirilised, geomeetrilised vormid, seega abstraktsionismi, mis on täielik vastand konstruktivismile. Informalismi esimesed eneseteadlikud rühmitused tekkisid väljaspool Pariisi ja Prantsusmaad. Põhjapoolsete väikeriikide kunstnikest kujunes 1948 lühiealine, kuid mõjukas rühmitus ''cobra'' , mille nimel pole tegemist maoga, vaid ainult kome linnaga- Kopenhageni, Brüsseli ja Amsterdamiga. Taanlastest oli tähtsaim Asger Jorn, hollandlastest Karel Appel ning belglastest Corneille (Cornelis van Beverloo) ja Pierre Alechinsky. Eestlastest on ''Cobraga''seotus Ruth Tulving.
Julia Serano, ameerika autor, luuletaja ja bioloog, on öelnud, et insident, kus inimene ei tunne, et tema füüsis tema õiget sugu väljendab, esineb liiga tihti, et essentsialism tõele saaks vastata. Bioloogina ta väidab, et säärane probleem esineb liiga tihti, et see saaks olla lihtsalt mõni geneetiline defekt. Samal ajal väidab ta, et enese sooline defineerimine algab palju varem kui inimene jõuab tutvuda ning kujundada enda sotsiaalsed normid, mis räägib vastu sotsiaalsele konstruktivismile. 6 Serano pooldab mudelit, mida kutsutakse inglise keelse nimetuse järgi intrinsic inclinations model. Selle mudeli põhjal, on inimesel võimalus valida endale omadused, mis on spetsiifilised mingisugusele soole, seda ilma, et ta seda sugu tingimata oleks. Mudel näeb ta välja järgmiselt: kaks kõverat, millest üks väljendab kellegi füüsist ning teine sugu. Statistika põhjal me teame väita, et inimesed, kellel on meessoole spetsiifilised
Viies tase Arnold Akberg (18941984 Õppis Rakvere Õpetajate Seminaris Kunstnikuna oli iseõppija, kuid täiendas ennast Ants Laikmaa juures Viljeles kubismi, tema maalidel oli selge kompositsioon ja tundlik koloriit Oli 1920. aastatel loodud Eesti Kunstnikkude Rühma liige, kuhu kuulusid ka Henrik Olvi ja Märt Laarman Tema tõid peeti Picasso omadega võrdväärseteks Kuuekümnendatel loobus kubismist ja pühendus konstruktivismile Akbergi`i kuulsmad teosed sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase KUBISM KIRJANDUSES ( väljendus põhiliselt luuletuste ülesehituses) Johannes Vares (Barbarus) (18891946) Luuletaja ja literaat. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
· ajakirja "G" (gestaltung kujundus, disain) ümber koondus maalijate, kineastide ja arhitektide grupp. · Gruppi kuulusid arhitektid Ludvig Mies van der Rohe, Valter Gropius, Adolf Meyer, Bruno Taut, Ludwig Hilbersheimer, siin liikusid ka Theo van Doesburg, El-Lissitzky, ajakirjas avaldasid nad oma novaatorlikke ideid. · Ajakiri tegeles uue arhitektuuri, rakenduskunsti, konstruktivismi tutvustamise, filmiprobleemidega. · Saksa konstruktivismile oli omane suurem sotsiaalne suunitlus ja otstarbekuse nõue. · Konstruktivistide teoreetilised arutlused viisid välja funktsionalismi põhimõtete formuleerimisele. · Uusasjalikkus "Neues Sachlichkeit"= funktsionalism. · Konstruktivistid olid seotud ka Bauhausi kooliga. Ludwig Mies van der Rohe läbis 1908-12 stuudiumi Peter Behrensi arhitektuuribüroos, kus õppis koos V. Gropiuse, Le Corbusier´, A. Meyeriga. Juba oma varasemates töödes kasutas ta
tema jaoks huvitavad tegevused. Arusaamine luuakse samm-sammult aktiivse kaasahaaratusega (Adams, 1995). · Konstruktivistlik tunnetusteooria arvestab teadmiste teket ja olemust. Teadmised, nende olemus ning see, kuidas me teada saame, on konstruktivistide peamiseks vaatlusobjektiks. Saksa psühholoog Ernst von Glasersfeld kujutab konstruktivismi kui "teadmiste teooriat, mille juured ulatuvad filosoofiasse, psühholoogiasse ja küberneetikasse". (Selden, 1996) · Konstruktivismile diametraalselt vastandlikus teoorias objektivismis vaadeldakse teadmisi kui teadlikkust objektidest, mis on olemas sõltumata ühestki subjektist. Objektidel on oluline tähendus ja teadmised on reaalsuse peegeldus. Objektivismi suurimaid eeldusi on maailma reaalsus, maailma struktureeritus ja see struktuur tuleb kujundada ka õppijais. Konstruktivism seevastu väidab, et teadmistel ja reaalsusel ei ole
Bauhausi lauad paistavad silma elegantse viimistletusega. KONSTRUKTIVISM. Funktsionalismiga samaaegselt eksisteeris konstruktivism, milles samuti taotleti vormide lihtsust ning tektoonika ja kandetarindite väljenduslikkust. Konstruktivismi teket seostatakse vene arhitektidega, kelle looming on mõjutanud kogu 20. saj arhitektuuri arengut (M. Ginzburg, vennad Vesninid, K. Melnikov, V. Tatlin, L. Lissitzky). Sisekujundus. Rakendati konstruktivismile omaseid funktsionaalseid lahendusi. Oluliseks said täpsed mõõtmed, vormide tehniline selgus. Laia kasutusega olid sisseehitatud nišid, lisavalgustid. Mööbel paistis silma mobiilsuse ja funktsionaalsusega. ORGAANILINE ARHITEKTUUR. Arhitektuurisuund, mis sai eriti aktuaalseks 1930.aastatel, selle juured aga ulatuvad 19.sajandi lõpul formeerunud Chicago koolkonna arhitektide loomingusse, kes muuhulgas formuleerisid 20
kalligraafiline kunst, tasism, art brut ja jaapani Gutai. Aastal 1951 korraldas kunstikriitik Michel Tapié Pariisis näituse teemal ,,Nonfiguratiivse kunsti äärmuslikud tendentsid". ,,Informaalseks" (pr. k. informel, informe - kindla vormita) pidas Tapié psüühilist improvisatsiooni, millel puuduvad kindlad, selgepiirilised geomeetrilised vormid, küll aga on sürrealistlikud kaastähendused (seega abstraktsionism, mis vastandub konstruktivismile). Termin ,,informaalne" tähistab kunsti, mis ei võlgne midagi minevikule ega allu sisu või kujutamisviisi osas mitte mingitele kaasaegsetele mõjudele. Informalism levis Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. TUNNUSJOONED Esimesed informalistlikud maalid on väikeses formaadis ning akvarelliga esile tõstetud joonistused paberil. Hiljem otsustasid kunstnikud ameerika ekspressionistide eeskujul suurte formaatide kasuks
kalligraafiline kunst, tasism, art brut ja jaapani Gutai. Aastal 1951 korraldas kunstikriitik Michel Tapié Pariisis näituse teemal ,,Nonfiguratiivse kunsti äärmuslikud tendentsid". ,,Informaalseks" (pr. k. informel, informe - kindla vormita) pidas Tapié psüühilist improvisatsiooni, millel puuduvad kindlad, selgepiirilised geomeetrilised vormid, küll aga on sürrealistlikud kaastähendused (seega abstraktsionism, mis vastandub konstruktivismile). Termin ,,informaalne" tähistab kunsti, mis ei võlgne midagi minevikule ega allu sisu või kujutamisviisi osas mitte mingitele kaasaegsetele mõjudele. Informalism levis Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. TUNNUSJOONED Esimesed informalistlikud maalid on väikeses formaadis ning akvarelliga esile tõstetud joonistused paberil. Hiljem otsustasid kunstnikud ameerika ekspressionistide eeskujul suurte formaatide kasuks
annaabi.ee 
