Vastavad juhised on toodud lisas 1 leppemärkide tabeli selgituste veerus. Erandkorras võib leppemärki pöörata, et see ei varjaks teisi objekte. 7. Mis ühikuid ja koordinaatsüsteeme kasutatakse digitaalsel joonisel? L-EST 97 koordinaat süsteem ning Balti kõrguslik süsteem on hetkel kasutusel.Digitaalsed joonised koostatakse meetermõõdustikus, st ühele jooniseühikule vastab 1 meeter maastikul. 8. Kuhu peavad olema kinnitatud digitaalsel joonisel konstrueeritavad objektid? Digitaalsel joonisel konstrueeritavad objektid peavad olema kinnitatud nende mõõdistamisel saadud punktidesse. Kasutatavad joonelemendid peavad olema sidusad. 9. Kuhu paigutatakse selgitavad leppelühendid objekti suhtes? Selgitavad leppelühendid paigutatakse objektiga, mille kohta lühend kehtib, samale kihile 10. Milliseid tekstikõrguseid kasutatakse digitaalsel joonisel?
kihid. 6. Kõik mõõtkavatud leppemärgid orienteeritakse põhjasuunas. Erandkorras võib leppemärki pöörata, et see ei varjaks teisi objekte. 7. Digitaalsed joonised koostatakse meetermõõdustikus. Digitaalne joonis esitatakse tasapinnalisena, s.o kahemõõtmelisena (kõik objektid peavad paiknema null kõrgusel), kasutades riiklikult kehtestatud koordinaat- ja kõrgussüsteemi. 8. Digitaalsel joonisel konstrueeritavad objektid peavad olema kinnitatud nende mõõdistamisel saadud punktidesse. Kasutatavad joonelemendid peavad olema sidusad. 9. Pindobjekte kirjeldavate leppemärkide, leppelühendite ja kirjete kinnituspunktid peavad jääma vastava pindobjekti kontuuride sisse. Tekstide kinnituspunktid peavad olema valitud nii, et teksti kõrguse muutmisega kaasnev nihe ei halvendaks plaani loetavust. 10
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. vaid seda, et osutatakse selle operatsiooni skeem, mille järgi kaemuses kujundatakse antud matemaatiline objekt. Niisuguse skeemi esitamine ei ole võimalik pelgalt tavakõnes kasutatavate mõistete abil ilma kaemusele toetumata. Näiteks geomeetrilise kujundi mõiste konstrueerimine on võimalik üksnes ruumikaemusele toetudes. Mitte-eukleidilised geomeetriad on küll loogiliselt võimalikud, kuid Kanti arvates ei ole nad konstrueeritavad, see tähendab, nad ei ole kaemuslikult konstrueeritavad. See omakorda tähendab, et mitte-eukleidilised geomeetriad on pelgad mõttekujutlused. Eukleidiline geomeetria tõuseb suurest hulgast mitte-vastuoluliselt mõeldavatest geomeetriatest esile just oma konstrueeritavuse tõttu, mis annab talle, nagu Kant ütleb, “objektiivse reaalsuse” – rakendatavuse kaemus-objektidele nagu see oli realiseerunud Newtoni füüsikas.
Kiviste raamatut võite kasutada kui lisa siinsele õpetusele, saamaks enam statistika ja ka tõenäosusteooria alaseid algteadmisi. Põhilised andmeanalüüsi teostamise vahendid MS Exceli keskkonnas on funktsioonid ja protseduurid, aga ka Chart Wizard'i abil lisatavad joonised ja Pivot Table'iga konstrueeritavad tabelid. Järgnevad kirjeldused baseeruvad versioonil MS Excel 97, kuid selle erinevus nii eelnevast kui ka uuemast (Excel 2000) versioonist on statistilise andmetöötluse osas minimaalne (nn. tehnilisi erinevusi on jooniste ja tabelite konstrueerimisel). Lühidalt peamistest andmeanalüüsi teostamise vahenditest Excelis
võtame indeksite järjestuse 1,2,1,3, siis α-sõnedest saame: aa bb aa abb ja β-sõnedest: aab ba aab b. KV-keelte ühesuse probleem pole algoritmiliselt lahenduv Church-Turingi tees: Iga efektiivselt (algoritmiliselt) arvutatav funktsioon on realiseeritav (arvutatav) Turingi masinal. Ehk iga asja, mida saab normaalse aja jooksul välja arvutada, saab arvutada ka Turingi masinal. 18 Lihtrekursiivsed funktsioonid, nende arvutatavus Turingi mõttes. DEF: Lihtrekursiivsed funktsioonid on konstrueeritavad elementaarfunktsioonidest superpositsiooni- ja rekursioonioperaatori abil. Lihtrekursiivsed funktsioonid on kõikjal määratud. nt summa, korrutis, x!, sign Elementaarfunktsioonideks loetakse järgmised funktsioonid: • konstantne funktsioon On : Nn → N, mis iga väärtuste komplekti x1,...,xn ∈ N korral omab väärtust 0. • järgmise naturaalarvu funktsioon s : N → N, mis iga x ∈ N korral annab väärtuse s(x)=x+1;
ebatraditsioonilisus, isiklike suhete demokratiseerumine Riskide globaalsus Rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse Ebakindluse ja riski poliitmajandus ( terrorism, terviseriskid, jms) Uue ühiskonna keskmes riskide vältimine Risk on sotsiaalselt konstureeritav, sest media saab midagi kajastada rohkem või vähem, suurendada antud teema kajastamist (kõik majanduslikud nähtused on sotsiaalselt konstrueeritavad) Globaliseerumine (ülemaailmastumine) maailma kokkutõmbumine, samal ajal kui kasvab vastastikune sõltuvus indiviidide, sotsiaalsete gruppida ja ühiskondade vahel Kommunikatsioonitehnoloogiate areng Mobiilsus Uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest Globaalne tööjaotus Globaalse ja lokaalse segunemine Erinev globaliseerituse ,,aste" (riikide vahel. Nt. London või NY võrreldes Eestiga)
4. andmeid analüüsitakse intuitiivselt ei püstitata hüpoteesi ega püüta midagi tõestada või ümber lükata. Oluline on püstitada küsimus, mida vaadelda ja hinnata. Andmete analüüsimine ja kogumine on tsükliline, st hakatakse analüüsima kohe, mitte pärast kogumise lõppu. 5. kvalitatiivse uuringu tähenduslikkus tahetakse aru saada, mida ja kuidas osalejad mõtlevad oma tegevusest. Uuringutes on võimalik tegevusi korrata (uuesti konstrueeritavad), uuringul vastastikune toime kasu mõlemale poolele. Kval.U on olustiku kirjeldus, kutsudes esile diskussiooni antud teemal õpetajate/treenerite ettevalmistuses kui ka täiendõppes. Saadakse aimu keh. kasv. tundides toimuvast ja ka programmi täitmisest. Kval.U alustatakse küsimuste esitamistega, mis peavad esile kutsuma nähtuse kirjeldamise. Nt: Kuidas T ja P suhtuvad koolis segavõistkondadesse? Andmete kogumisel kasutatakse vaatlusi, intervjuusid ja dokumentatsiooni
Kuidas konstrueerida head alust? Kasutada näiteid, et illustreerida ja üldistada mõisteid. Konstrueerides ekstreemseid näiteid tagajärgedest. Esitada nõue "õigel" ajal (eluline näide, moraalne sokk) Diagnostilised raamid (diagnostic frames) Vastates publiku küsimustele tingimuse olemuse ja põhjuste kohta konstrueerivad nõudlejad diagnostilised raamid (diagnostic frames) Nõudlejad peavad konstrueerima tingimusi nii, et selle tulemusena on konstrueeritavad ka "süü" ja "vastutus" peab looma sotsiaalsed põhjused (social causes), mida "süüdistada" Sotsiaalsed struktuurid (social structure) Sotsiaalsed tegurid (social forces) Indiviidi tasand Kuidas konstrueerida? Konstrueerida lihtsaid diagnostilisi raame Konstrueerida midagi tuttavat / sarnast Luua seoseid "uute" ja "vanade" probleemide vahel "Piggybacking" ehk kui "uus" probleem luuakse kui erinev (uus) näide juba
Ta on ka emotsionaalsuse allikaks ideaali saavutamisel kogeme positiivseid ja selle mittesaavutamisel negatiivseid emotsioone. Selle mudeli kohaselt on olemas ainult üks tuumikmina ja ainus ideaalmina. Mõned teised autorid arvavad, et, tulenevalt tuumikmina ümbermõtestamiste protsessidest võib ideaalminasid palju olla. Võimalikud minad Enesetundmine ei pruugi veel ise automaatselt agenguni viia. Markuse ja Nuriuse (1986) arvates kujundavad meie poolt konstrueeritavad võimalikud minad motivatsiooni ja on seega muutuste aluseks. Võimalikud minad on tihedalt mina-käsitusega seotud. Mõeldes sellest, kelleks me saada võiksime, lähtume tugevasti enesetundmisest. Nii küsime näiteks endalt, kas meil on antud ettevõtmiseks vajalikud teadmised ja oskused, kas meil on olemas vajalik visadus ning suutlikkus pingutada ja kas me oleme valmis teistest ettevõtmistest antud tegevuse nimel loobuma.
kirjalikud koodeksid, ideoloogia ja ideestik. 10. SUGU JA SEKSUAALSUS 10.1. Seksuaalsus · Seksuaalsus ja sugu mõjutab kõiki inimesi juba sünnist saati sotsialiseeritakse inimesi ühiskonna liikmeteks vastavalt nende soole · Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine · Seksuaalne identiteet ja seksuaalne käitumine on sotsiaalselt konstrueeritavad ja kontrollitavad · Seksuaalsus on ühiskonna sotsiaalne produkt 10.1.1. Sugu · Anatoomilised ja psühholoogilised erinevused = sex (ingl.k) ehk sugu · Psühholoogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised erinevused = gender (ingl.k) ehk sugupool · Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega 76 10.1
annaabi.ee 
