Bütsants. IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik.
Bütsants. IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik.
Keskriigid Saksamaa AustriaUngari Itaalia Antant Inglismaa Venemaa Prantsumaa Saksamaa ja Prantsumaa tüli ElsassLotringi pärast. Venemaa ja AustriaUngari konkurents Balkani PS'il. Kolooniate ümberjagamine. Uute relvade testimise soov. Imperialism Saksamaal soov laieneda, eriti kolooniates, ja saada võimsaks merel. Katsetada uusi relvi (tank, käsigranaat, zeppelinid, allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannember'i lahing (26. 30. august 1914) Ypres'i lahing (22. aprill 1915) Gorlice lahing (2. mai 1915) Verduni lahing (21. veebruar 1916) Somme'i lahing (1. juuli 1916) Caporetto lahing (24. oktoober 1917) II Marne'i lahing (15. juuli 1918) 28. juuni 1914 korraldatakse atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile. 1915 Itaalia läheb üle Antanti poolele. 1917 USA astus sõtta Antanti poolele (toetas
Bütsantsi kunst Bütsants IdaRooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeerimi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsants (IdaRooma), pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul). Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Oma 1000aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ka langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus 1 ajal. Loodi kuulsaim ehitusmälestiHagia Sophia kirik. Peale suuruse ja ilu köidab tähelepanu kupliga kaetud piklik nelianurkne ruum. Hagia Sophia kirik.
keisrile · Maksureform-kuna raha väärtus langes pidevalt, hakati raha asemel makse koguma natuuras, st. kujunes naturaalmajandus. · Inimest liikumisvabadust piirati- tagada maksude laekumine · Riigi valitsemises- senat kaotas oma senise rolli ja muutus Rooma linna linnanõukoguks. 5. Constantinuse reformid. · 313. kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas Kristuse legaliseerimist. · 330. rajas impeeriumile uue pealinna Konstantinopol. 6. Kiriku tähtsus hilises Rooma keisririigis. *kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest *korraldas kooliharidust *mõistis kristlaste usuasjade üle kohut 7. Suur rahvasteränne: Dateering:400-600 Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse. See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Põhjused:1. Ilmastiku jahenemine 2
- lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega - kaitsekäigud - massiivsus(pidid olema ka kindluse eest) - kaunistas ornamentika - kitsad aknad - kasutati värvilist kivi 5. Too välja ristisõdade põhjused. - psühholoogilised, intellektuaalsed ja emotsionaalsed põhjused - uute piirkondade ihaldamine - kaubavahetus - Palestiina vabastamine - islami pealetung 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. - taastati Lääne-Euroopa ja idamaade kaubandussidemed - rüüstati Konstantinopol - õpiti tundma idamaade kultuuri - rüütlite hoiakud muutusid - rüütlikultus - naine tõusis Euroopas au sisse - paber, suhkur, riis, kanep, lina - astronoomia, meditsiin, matemaatika 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. - ladina keel - seitse vaba kunsti (triivium- grammatika, dialektika, retoorika ja kvadriivium- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - füüsika, geograafia jm - säilitas ja arendas mõttevabadust
foedaalid kohale jõudsid. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Veel jõudsid viikingid ka Bütsantsi ja Lõuna-Itaaliasse. Nende merereisid jõudsid ka Islandile ja Gröönimaale. U. 1000. Aastal jõudsid nad aga Põhja-Ameerika rannikule. Bütsantsi keisririik Erinevalt Lääne-Roomast jäi Ida-Rooma riik püsima kuni 15. sajandini. Riigi pealinn oli Konstantinopol, mis oli keskajal Euroopa suurim linn. Vabu talupoegi oli Bütsantsis rohkem kui Lääne-Roomas, orje aga vähem. Samuti koguti talupoegadelt ja käsitöölistelt iga-aastast maksu ning sadamas nõuti kaupmeestelt tolli. Nii kogunes riigile palju raha ja selle eest said nad endale palgata sõdureid ja talupoegi, kes hakkasid elukutselisteks sõjameesteks. Keiser Justinianuse ajal oli Bütsants nii tugev, et sai üritada Rooma keisririigi ühtsuse taastamist. Selleks tuli neil
1. Idamaade õpetused (judaism,Moosose käsud, kristlik moraal 10 käsku). Monokristilik relig. 2. Antiikfil. nt Platoni hinge surematus; stoiline hingerahu. Populaarsus seisnes selles, et 1) võrdsuse idee (sots võrdsus) 2)usk lunastajasse-Messiasse(lohutav funkts). Sinna kuulus saksa fil F.Nitsche irratsionalist, defineeris: Kristlus-pööbli Platonism.Geiser Constantinus e Konstantinus Suur kuulutas a 313 kristluse lubatud religiooniks. Tollerantsi e sallivuse edikt. Kristluse keskus on Konstantinopol. III ETAPPI KRISTLUSES: I 313 Constantinus II 325 Nikaia kir.kogul domeneeriv III 381 Geiser Theodosius kuulutab kristluse ainsaks relig-ks. Kr. muutub monopolseks.Kr. levitamiseks võimalused: 1) rahulik misjon (misjonärid) apostlid.St.Patrick,levitas iirlaste seas kr.Kasutas shamrock e triniteet kolme oruline ristik õppevahendina. 17.märts-pühapäev iirlastel.Eestis levitasid: M.Fulco, pr pärit 1167-ei õnnestunud. 2) sunni meetod-valitseja suund.
Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus a. 313 Constantinose tolerantsusedikt b. 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) c. 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Ida (Kreeka-katoliku) kirik - 324.a alustas keiser Constantinus Bütsantsi väljaehitamist enda residentsiks. Kirikust sai bütsantsi stiilis riigiasutus koos patriarhiga, kes toodi sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustada kirikliku õpetuse üle jättes enesele ka dogmaatiliste vormelite ametliku kinnitamise õiguse
3. Reformatsiooni e. usupuhastuse algust 1571. ((Alljärgev tekst -S.o konstantinoopoli vallutamine (lihtsalt lisainfo-pole vaja süveneda)- 395.a. loodi Ida-Rooma keisririik. 11.saj. hakkasid Türgi-seldžukid ründama riiki. Ida-Rooma keiser ja patriarh(kirikupea) pöördusid abipalvega paavsti poole. Sellest saigi ristisõdade üks põhjusi. Tegelik põhjus oli uute rikkuste haaramine. 1204-1261 tekkis Ladina keisririik. 1453. aastal vallutavad türklased lõplikult Konstantinopol, seega hakkas eksisteerima Ida-Rooma keisririik. Aja jooksul tekkisid erinevused ja vastuolud ka Ida-ja Lääne kiriku vahel: 1. Tekkis võimuvõitlus. Paavst arvas, et kõik kirikud peavad alluma temale. 2. Ida kirik austas keisrti, kui oma kiriku juhti. Lääne kirik oli seisukohal, et paavstist tähtsamat inimest pole. 3. 2 kirikut mõistsid piiblit erinevalt. 1054. a. tekkis suur kirikulõhe e. skisma, see on aasta, mil lõplikult eraldusid
Ta sai kuulsaks oma hiilgavate kohtukõnedega. Ajaloo kirjutus Roomlased tegid esimesi katseid oma ajalugu üles kirjutada III saj. e.Kr. need teosed pole säilinud. Caesar oli ka tuntud ajaloo kirjutada. ,,Märkmeid Gallia sõjast". Caesar õigustab oma tegusid ja vaikib maha halvad asjad. Titus Livius kirjutas teose ,,Linna asutamisest alates". II Varakeskaeg Keskaaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui uueks pealinnaks sai Konstantinopol. Aastat 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks. 476, kui kõrvaldati võimult viimane Lääne-Rooma keiser. Keskajal oli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. Ühiskond jagunes kolmeks: 1) Palvetajad ehk preestrid 2) Sõdijad 3) Töö tegijad Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1
Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus 313 Constantinose tolerantsusedikt 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus Rooma õiguse tähtsus Euroopale Pakkus võimalust iga maa enda õiguse arendamiseks Kompaktsel kujul valitsejatele meelepärane, tugevat keisrivõimu tunnistav õigus Teisalt palju vastuolulisi sätteid, mille vahel võis valida. Tugevus: õigusjuhtude, -nähtuste ja -mõistete analüütiline liigendamine (tõusis teistest arhailiste riikide süsteemidest kõrgemale), ordaale ei kasutatud
annaabi.ee 
