Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus .
saj) · Osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad (indiviidi ja rahva arvamus ei ole oluline!) · Riigid käituvad ratsionaalselt · Riikide suhted on ,,nullsumma mäng" (keegi võidab keegi kaotab) · Maailmas valitseb anarhia ja iga riik vastutab enda eest ise · Sõda on normaalne (sõda ei tohiks karta ja see on tavaline rahvusvaheline diplomaatia vorm) · Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline Realismi kriitika: Ajad on muutuvad, RV organisatsioonid juhivad maailma. Ei seleta põhjuseid. Sisepoliitika tegelikult mõjutab välispoliitikat. Riigid ei ole ühtsed mängurid. Kriitika alusel on üles ehitatud idealim ja liberalism. Realism tänapäeval · Mõned riigid jätkuval kasutavad seda (Hiina, USA, Venemaa) Idealism enne (puuduvad reaalsed õnnestunud näited) · Eksisteerinud ammu Kahe sõja vahel tõusis juhtivaks ideoloogiaks · Briand-Kellogg
* rahvusriikide moodustumise algus * turusuhetele rajanev majanduskorraldus * industrialiseerimine * teadusele tuginev maailmapilt 2.2. Reformatsioon ehk usupuhastus 1517. a - teeside löömine * vabanemine paavsti võimu alt * ideede erinevused Martin Luther:* kristlik teoloog, tegutses Saksimaal * kriitika katoliikluse vastu (indulgentsid) * usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, inimene peab tõeni ise jõudma * Ususõjad → jesuiitide ordu * luterluse levik → hariduse, kirjaoskuse kasv * paavst Leo X, keiser Karl V, Friedrich Tark 1555 - Augsburgi usurahu (kelle maa, selle usk) 2.3. Absolutism (Prantsusmaa, peatükk 23) absolutism: tsentraliseeritud võim (valitseja: valitsusjuht, sõjaväe juht, kohtunik,
Teabe levik vanematelt noorematele. Tehnika arenedes sõnumid massidele. Tööstuse areng tingis reklaamivajaduse. Demokraatia areng ühiskond poliitikasse. Majanduse areng teabelevi vajadus. Ühiskonna tagasisidekanal. Vaba aeg ja meelelahutus. Ülesanded: · Järelevalve · Ühiskonna osade sidumine üksteisega · Sotsiaalse ja kultuuripärandi edasi andmine järgmisele põlvkonnale · Sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Kujundab avalikku arvamust · Kriitika ja kontroll · Lõiming peegeldab ühiskonna norme · Kultuur ja haridus · Meelelahutus Meedia roll ühiskonnas · Pakkuda teavet · Vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti · Mõjutada riiklikke ja ühiskondlike institutsioonide tegevust · Kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise · Kujundada avalikku arvamust · Vahendada teadmisi · Meelelahutus Mis on kommunikatsioon?
• 3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjandusžanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. C. –L. de S.Montesquieu õ. lk. 24 18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) • Võimude lahusus- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim • „Seaduste vaim“ • Kirjutamata ja kirjutatud seadused. • „Pärsia kirjad“ –despootia kriitika • Vabariik- väikesele riigile, parlamentaarne monarhia on parim riigikord. F.M.A.Voltaire (1694-1778) õ. lk. 25 • Valgustatud absolutism • Teravmeelne ja teravkeelne • Kirjutanud terve raamatukogu täie teoseid • Näitekirjandus • „Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik“ • „Purustage koletis!“ J.J.Rousseau (1712-1778) õ.lk. 27. • „Ühiskondliku lepingu“ teooria • Demokraatia sobib vaid väikesele riigile • Rousseau ideesid on
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajand
meelelahutus Meedia ülesanded: · Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet · Vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, st ühiskonna osade sidumine. · Kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning neile vastavaid käitumisviise ehk sotsiaalsete normide ülalhoidmine · Kujundada avalikku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades toimuvat · Vahendada teadmisi ja laiendada silmaringi · Kriitika ja kontroll sõnavabadusega riikides kontrollib võimuasutuste tegevust · Pakkuda meelelahutust. Uudised jagunevad kaheks 1. kõvad uudised: Kajastavad nii kohapeal kui ka mujal maailmas toimuvaid sündmusi, mis mõjutavad enamike inimeste elukäiku Nt: majandus, sõjalised konfliktid, poliitika, välissuhted jne... 2. Pehmed uudised: pakuvad inimestele eelkõige meelelahutust, olles seega n-ö ,,ajatud" ja emotsionaalsed
Sõda on normaalne Eesmärk: sõjajõud, domineerimine, muu pole oluline Realismi jaoks on sõjaline domineerimine oluline! Kõige olulisem on eksistents, mis toimub peamiselt läbi sõjalise jõu. Kel jõud, sel õigus! Kui me räägime, et sõda on kõige olulisem, siis see ei tähenda, et riigi eesmärk on sõdida. See tähendab seda, et riigi eesmärk on olla võimas, teiste ülemõju omada, ja seda saavutatakse läbi sõjalise jõu. Realismi kriitika Ajad on muutunud, RV organisatsioonid juhivad maailma Ei seleta põhjuseid Sisepoliitika mõjutab välispoliitikat Riigid ei ole ühtsed mängurid- ei ole ühtset otsustajat Kriitika alusel on üles ehitatud idealism ja liberalism Realism tänapäeval Mõned riigid kasutavad siiani Idealism Sai alguse filosoofilisest lähenemisest, mis kirjeldas seda, mille poole püüelda Kuidas võiks olla, et sõda ei ole normaalne
Kõik kommentaarid