alati sinu jaoks olemas...“, mis tähendab, et nad hoolivad kõikidest. Kollane värv tekitab rahulolu ja harmooniat, mis püüab kindlasti pakkumisi edasi vaadata. Taust on aga beežikas-valge, mis omakorda toob esile helgust, puhtust ja õiglust. Üldiselt Meresuu Spa & Hotelli reklaami meeleolu leebe ja meeldiv, ei midagi üleliigset.Seega võib eeldada, et Meresuu Spa & Hotell on teile just see õige koht ning puhkamiseks valida saad seda eelistada. Kasutatud on sõnu konsonantidega. Nimelt „Meresuu Spa & Hotell“. Selliselt on nimes hea kõla ning nimi paistab kohe silma. Samuti on silmapaistva pealkirja all välja toodud, et meelelahutus puhkamise ajal on mitmekülgne ja kõik seotud veega ja tervisega. See strateegia annab klientidele teadmise, et see Spa & Hotell on mitmekülgsete pakkumistega ning nad võivad olla kindlad, kui nad selle soetavad, siis nad saavad millegi hea osaliseks olla. Reklaamis on välja
kaamera üks osadest ning contaxist, mis tähendab kontrastsust, milline foto pildistamisel välja kukub. Selline seos sõna aparaadi tüki ja pildi väljanägemise vahel paneb seda toodet inimestele meeldima. Seega võib eeldada, et see fotoaparaat on teile just see õige ning kui kaamerate vahel valida saad seda eelistada. 4. Milliseid keelelisi vahendeid kasutatakse tähelepanu äratamiseks? Näited, põhjendused. Kasutatud on sõnu, mis algavad ja lõppevad konsonantidega. Nimelt ,,Pentax a Ricoh Company". Selliselt on nimes hea kõla ning firma nimi paistab kohe silma. Samuti on silmapaistva pealkirja all välja toodud, kes seda lauset on öelnud ehk ,,Tõenäoliselt parim peegelfirma algajale fotohuvilisele" Lauri Veede, Photopointi blogi peatoimetaja. See strateegia annab klientidele teadmise, et see fotoaparaat on kellegi poolt ka väga heaks kiidetud ning nad võivad olla kindlad, kui nad selle soetavad, siis nad saavad millegi hea osaliseks
mille täiskasvanu üles kirjutab. Lugemise ja kirjutamise seisukohalt on lugude jutustamine üks viis kõne ja kirja ühtsuse märkamiseks: kuidas kõne muutub kirjapildiks ja loetuna jälle kõneks. 8 LUGEMISOSKUSE PÕHIELEMENTIDE ÕPETAMINE 8.1.1 Häälik ja täht Tähtede õpetamist soovitatakse alustada sagedamini esinevatest häälikutes, millest saadakse võimalikult kiiresti kokku sõnu. Vokaale on kerge kuulda ja õppida, nende õppine võib minna kiiresti. Konsonantidega tutvumist peaks alustama helilistest konsonantidest ( s, r, m, n, l), neid on kerge hääldada ja häälikuühendites eraldada. Häälikut ja tähte uuritakse täpselt. Õpitakse selgeks häälikule vastava tähe nimetus ja märk. Analüüsitakse häälikut, eristatakse kuulma lühikest ja pikka , õpitakse tähemärgi joonistamist. (Lerkkanen, 2007) 8.1.2 Silbi tunnetamine 1) Silbi äratundmine ( sõna jagamine silpideks) 2) Silbi moodustamine ( liuglemine) 3) Silbi täiendamine
informatsioonid kiiresti ja täpselt, lühikese ajaga ja mõjusalt meelde jätta. Selleks mälutehnikaks ongi assomeetod. Assomeetodi arvutussüsteem kasutab tabelit 99 märksõnast, mille abil meeldejäetavat informatsiooni samastatakse, seostatakse ning assotsieeritakse.Assotabeli sõnade nummerdamine baseerub arvusüsteemil, mis koosneb reast assotabelisõnu moodustavaist tähtedest(konsonantidest). (Loeser 1980, 110) Süsteem annab teile hulganisti võimalusi antud konsonantidega moodustada 5 sõnu, millel on täiesti kindel arvväärtus. Assotabelit võiks mingil määral nimetada ka märksõnaahelaks, mille abil on võimalik vajalik informatsioon millegagi seostada ja ära tunda. (Loeser 1980, 113) 3.3 Konspekteerimine Sisu sõna-sõnalt ülestähendamise osakaal on küll aegade jooksul vähenenud, aga see ei muuda märkete tegemise olulisust kuidagi väiksemaks, sest loengu kuulamisel märkmete tegemine aitab uut teemat paremini mõista
23. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! Larüngaalid e kõrihäälikud (h), farüngaalid e neeluhäälikud (eesti keeles pole), nasaalid, oraalid e suuhäälikud: uvulaarid p, velaarid k, , g, palataalid j, s, alveolaarid t,s,d,l,n,r, dentaalid t,n. 24. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Helilised ja helitud. Tooge näiteid! 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? 17: k, t, t´, p, s, s´, s, h, f, v, m, n, n´, r, l, l´, j. eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus, võõrtähed s ja z, palataliseeritud foneemidel puuduvad kirjas neile vastavad tähed, frikatiivid f ja v moodustavad ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 26. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? Nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad. 27
Näited. · Larüngaalid = kõrihäälikud: h · Farüngaalid = neeluhäälikud · Nasaalid = ninahäälikud: n, m, · Oraalid = suuhäälikud (uvulaarid, velaarid, palataalid, alveolaarid, dentaalid) 24. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Näited. · Helilised: m, n, l, l´, r, , j, v · Helitud: k, p, t, s, h, f, s, t´ 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus. 2) Saab küll rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest, kuid need on tegelikult nõrgad ainult sõna lõpus või lühikestena helilises ümbruses, nii et nad on pigem tugevate allofoonid. 3) Frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse.
l) keeletipuhäälikud ehk apikaalid m) keeleseljahäälikud ehk dorsaalid Huuled huulhäälikud ehk labiaalid (m, p) Huul-hammashäälikud ehk labiodentaalid (v, f) 4) ninahäälikud ehk nasaalid (n, m) 26. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised häälikud: s, h, g Helitud häälikud: täishäälikud, l, r, v 27. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? a) sõnaalgulised -kahe konsonandiga (tr-, kt-, st-) -kolme konsonandiga (skl-, sts-, spr-) b) sõnalõpulised -kahe konsonandiga (-mp, -nk, -rt) -kolme konsonandiga (-mps, -rts, -lks) c) sõnakesksed -kahe konsonandiga ühendid (km, tn, pr) 28. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? Kaasahääldus (jaguneb: assimilatsioon, dissimilatsioon, siirdehäälikud) 29. Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub
pehmesuulaehäälikud: k, , palataalid ehk kõvasuulaehäälikud: j, s , alveolaarid ehk somphäälikud: t, s, l, n, r, dentaalid ehk hammashäälikud: t, n. 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised konsonandid häälekurrud võnguvad - : /l l´ r m n j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s s h f/ 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus (on võimalik rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest) 2) võõrtähed s ja z (nt ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid s ja z) 3) palatalisatsioon 4) frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 27. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus
palataalid e kõvasuulaehäälikud: j, s alveolaarid e somphäälikud: t, s, l, n, r dentaalid e hammashäälikud: t, n 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! · Helilised konsonanded häälekurrud võnguvad: l l´ r m n j v · Helitud konsonanded häälekurrud ei võngu: k p t t´ s s h f 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? · 17 konsonantfoneemi: k t t´ p s h f v m n r l l´ j s · Probleemid: Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus. Võõrtähed s ja z : s õigekiri on samasugune nagu sulghäälikutel. Z esineb s lühikese helitu nõrga allofoonina heliliste häälikute naabruses, nt beez, drazee, loozi, sarzi. Ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid s ja s
ahtus nii lai, et võib kuulda vokaalset osa. Keeletipp võib väriseda, näiteks eesti r- hääliku puhul. Tap ehk klopsuhäälik ja flap ehk puutehäälik Tapi puhul keel puudutab kergelt suulage. Flapi puhul toimub liikuv suulae puudutus. Poolvokaal Õhu väljapääs suhteliselt vaba. Sarnanevad pigem vokaalidega. Hääldatakse eri kohtades. Nende hääldamisel ei teki olulist ahtust õhuvoolu ette. Õhk pääseb laiast ruumist liikuma. Muude konsonantidega koos esinedes võivad sarnaneda pigem konsonantidele, kuigi üldjoontes vokaalisarnased. FONATSIOON - ehk mida teevad häälekurrud? Helitud konsonandid – häälekurrud ei võngu (lehel 1. tabeli paarishäälikute puhul vasakpoolsed), häälepilu on kas täiesti avatud või suletakse see osaliselt, nagu h hääldamisel, või täiesti sulguda, mispuhul on tegu kõrisulghäälikutega.
mediodorsaalid e keskkeelehäälikud: s postdorsaalid e tagakeelehäälikud: k, lateraalid e külghäälikud: l Labiodentaalid e huulhammashäälikud: f, v Bilabiaalid: m, p, w 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised konsonandid - häälekurrud võnguvad: /l l´ r m n j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s s h f/ 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus.On võimalik rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest: nõrgad /g b d d´ z z/, tugevad /k p t t´ s s/ Nõrgad vaid teatud tingimusel lühikestena helilises ümbruses või sõna lõpus > pigem tugevate allofoonid b, d, g on tugevate konsonantide nõrgad allofoonid, nt kabi /kapi/, lugu /luku/, koda /kota/, pered /peret/
annaabi.ee 
