Olulised on eelmised andmed tuleb uurida ja samas kontrollida uusi võimalusi ning lükata eelnevad ümber 5) andmete kogumine ja analüüsimine 6) tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7) teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus e korratavus - Meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r (mõõdetakse) Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Valiidsus - väline - ökoloogiline - sisu - konstrukti Näiv, kriteerium (ennustus, konkureeriv) Tõenäosuslik valim Mittetõenäosuslik valim Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment - Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp - Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus - Enese vs teiste - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud
Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus – meetodi täpne kirjeldus (Kordustestimine, Poolitusmeetod ), Hindajatevaheline reliaablus, Korrelatsioon (on vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa 6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus: Enese vs teiste, Struktureeritud vaatlus, Pool-struktureeritud, Struktureerimata, Loomulik vs labor, Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall, Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal
INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE, KOKKUVÕTETE TEGEMINE 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA Reliaablus ja valiidsus Reliaablus e korratavus meetodi täpne kirjeldus Kordustestimine Poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Psühholoogia uurimismeetodid Valiidsus Väline · Ökoloogiline · Sisu · Konstrukti Näiv Kriteerium (ennustus, konkureeriv) Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline · Longitudinaalne · Järgnevuslik võrdlus Eksperiment · Laboratoorne või loomulik eksperiment · Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp · Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus · Enese vs teiste
- kui intervjuu (ökonoomsem variant) Intervjuu on kindlasti parem kui test, aga test parem kui uuritavate arv suur. - kui ‘tööriist’ (peab olema spetsialist) – test töötab hästi spetsialisti käes, kes teab testi tausta. Olulisemad eeldused, mis on testide usaldusväärse kasutamise aluseks: 1) sõnastuse ühene arusaadavus, seega ühesugune tähendus täitjate jaoks; 2) adekvaatne enesehinnang; 3) aus vastus; 4) käitumise konsistentsus e. suhteline püsivus aja lõikes; 5) testi adekvaatsus mõõdetavale omadusele; (mõõdetud skoor on tõelise skoori ja juhusliku skoori summa - millest selgub, et test ei ole kunagi täiuslik mõõtmisvahend!) Testimise impressionistlik aspekt - kõik muu peale objektiivsete vastuse, mida testija paneb testitava puhul tähele testi tegemise ajal. Täiendavad mõõtmisvahendid on mõnes olukorras väga olulised. Testimise psühhomeetriline aspekt - seostub testi objektiivse küljega (numbrid,
Impulsiivsuse definitsioon ISRI järgi. Impulsiivsuse koht Eysencki mudelis. Neli impulsiivsuse alaliiki (Whiteside & Lynam) Funktsionaalne ja düsfunktsionaalne impulsiivsus (Dickman) Elamustejanu (Zuckerman) ja uudsusejanu (Cloninger). Käitumise variatiivsus (Fleeson) Dispositsionism, situatsionism ja interaktsionism Mudelid situatsiooni/isiksuse/käitumise seoste kohta Situatsioonide valik Käitumise situatsioonidevaheline kooskõla (“konsistentsus”: cross-situational consistency); isiku ja situatsiooni koosmõju (interaktsioon) ja selle uurimine statistiliselt (sh mõjutegurite protsentuaalne jaotamine ja selle mõtteviisi piirangud, nt eeldus, et kõik situatsioonid on kõigi isikute jaoks võrdse tõenäosusega ehk – tehnilisemas sõnastuses – isikud ja situatsioonid on üksteisest statistiliselt sõltumatud). Isiksuseomaduste konditsionaalne (kui...siis) mudel (Mischel, Shoda, jt); käitumissignatuurid. Kontekstuaalne isiksus.
osana - Eneseregulatsioon nõuab reeglipärast mõtlemist ehk Kahnemani "süsteem 2". Paremad täidesaatvad funkt (tähelepanu jne) eeldused paremaks enese kontr Metaregulatsioon- osa enesereg kulub kulub nt muretsemisele oma muretsemise pärast- mõttetu. Emots reg võib muutuda automaatseks ehk vallandab süsteem1 Isiksuseomadused- kausaalne heterogeensus, impl ja eksplit. Isiksusom indikaatoreid seob semantiline sarnasus. Konsistentsus ja sarnane kausaalsus 2. ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA METODOLOOGIA Kirjandus K: Hofstee, W. K. B. (2002). The questionnaire construction of personality: Pragmatics of personality assessment. In H. I .Braun, D. N. Jackson, & D. E. Wiley (Eds., pp. 19-35), The Role Of Constructs in Pyschological and Educational Measurement. New York: Lawrence Erlbaum. S: Schnabel, K. & Asendorpf, J. B. (2010). The self-concept: New insights from implicit measurement procedures. In B. Gawronski & B. K. Payne (Eds
Keskendumine muutujatele: sõltuva ja sõltumatute muutuja suhe Mõõtmine ja operatsionaliseerimine Statistiline andmeanalüüs Arv on argument Kriitika Kontakt uurijaga väga distantseeritud . Pakub tihti formaalset, liialt üldistatud ja reaalsusega kohati vähehaakuvat pilti. Ajaloolis-kultuurilisest kontekstist mõjutatud nähtuste uurimine keeruline Mõõtmine ja skaalad kunstlikud. Mõisted Reliability Stabiilsus Konsistentsus Sotsiaalteadustes tihti raske saavutada, sest (poliitilised) hoiakud muutuvad. Kontrolli võimalused: Taas-testimine Alternatiivsete küsimuste kasutamine. Kontrollgrupp Valiidsus Valiidsus ehk kehtivus viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigsusele, aga selle all peetakse silmas ka andmetekogumiseks loodud konstrukti määratlemise õigsust ja kehtivust. Sisemine valiidsus (internal validity)
seosteks. •Ajaloolis-kultuurilisest kontekstist mõjutatud nähtuste uurimine keeruline •Mõõtmine ja skaalad kunstlikud. Me ei tea, mis respondent teatud väljendite/skaalapunktide all tegelikult mõtleb. Reliaablus •Reliability - näitab uurimistöö tulemuste stabiilsust ja konsistentsust (ehk sisulist järjepidevust) •– Stabiilsus – tulemused ei varieeru ajas, kui kasutatakse sama uurimisinstrumenti ja ei sõltu ka uurija isikust •– Konsistentsus – vastused eri küsimustele, mis mõõdavad kontseptide eri aspekte, on üksteisega loogiliselt ühilduvad • Sotsiaalteadustes tihti raske saavutada, sest (poliitilised) hoiakud muutuvad. Kontrolli võimalused: •– Taas-testimine – lasta sama küsimustik, samadel inimestel väikese ajavahe tagant uuesti täita •– Alternatiivsete küsimuste kasutamine – mõõdame nt. inimese maailmavaadet mitme erinevat tahku mõõtva küsimusega.
annaabi.ee 
