aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908
Miina Härma (1864-1941) Elust Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894.aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest I maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida.
muusika. Aleksander Läte oli helilooja, dirigent, laulukooride juht ja muusikakriitik, esimese eesti sümfooniaorkestri asutaja. Asutas ja juhtis laulukoore, oli 1891 üldlaulupeo üldjuhte. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumitegutses .Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana, klaveriõpetajana. 10.Rudolf Tobias: oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit. töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides.
aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-
Meck, kelle annetuste tõttu oli Tšaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele.Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Šveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga.Helilooja suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse.Tema auks kannab Moskva Konservatoorum praegu Tšaikovski nime, konservatoorumi ees asub ka helilooja mälestusmärk. Tšaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse.Balletid"Luikede järv" "Uinuv kaunitar" "Pähklipureja"Ooperid"Vojevood" "Opritšnikul" Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe"Sümfooniad1. sümfoonia g-moll
Komponeerimist katsetas ta varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilunud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane.1885. astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis koju. 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi,kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. 1904. asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908.Lääne-
Miina Härma Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perenimele, ei olnud nad sugulussidemetes). Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894. aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida.
säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 18981904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908
oskas käituda inimesega viisakalt ja tagasihoidlikult. Ka pole ma kunagi kuulnud teda närvilises keskkonnas midagi halba ütlevat." Selge on ka see, et Lukki austasid veel mitmete teiste konservatooriumide klaveriosakonnad ta oli tihtipeale eksamikomisjonides Moskva ja Leningradi konservatooriumis. Samuti osales ta paljude züriide töös. Vladimir Alumäe järel pidas Lukk aastatel 1948-1951 konservatoorumi direktori ning aastail 1951-1955 direktori asetäitja ametit. Lukk pidas neid ameteid administratiivselt raskeks ja tänamatuks ning tundis heameelt, kui neist vabanes. Bruno Lukk on inimene, kes kogu elu, kogu oma vaimuenergia ja mõttetöö on pühendanud klaverimängu suure kunsti teenimisele. Tema aastakümneid kestnud õpetajatööst on meil sündinud mõiste "Bruno Luki koolkond". Laiemalt võib aga sellega seoses rääkida eesti klaverikoolist.
Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perenimele, ei olnud nad sugulussidemetes). Aastatel 18831890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894. aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida.
säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa- aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "Johannes Damaskusest". Aastatel 1898–1904 töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Tema üks tähtsamaid tahteid oli reformida vaimulikku muusikat. Aastal 1904 asus elama Tartusse, tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides.