Kõige suurem ja muidugi kõige positiivsem asi, mis Jaapani firmasid teistest eristab on see, et väga tähtsaks peetakse perekondlikku õhkkonda. Firmad hoolitsevad kõigi töötajate koduse majapidamise, reisimise ja isegi vabaajaveetmis võimaluste eest. Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeset juhtimiseviis, mis keskendub organisatsiooni filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Ouchi uuring kinnitab eelpool mainitud eluaegset seost töötajatega. Jaapani firmades töötamine tundub ideaalne. Lihtsalt kõigepealt on vaja saada töö mõnes jaapani firmas ja sealt edasi võid oma tulevikus kindel olla, et kuni pensionieani on töökoht ja sissetulek karanteeritud. Majapidamine hoitakse korras firmajuhtide poolt, reisile saad ka minna tänu nendele ja oma vabaaega aitavad nad ka sul sisustada.
organisatsioonikultuuride võrdlus näitab, et rahvuskultuuriline taust mõjutab teatud keskkonnas funktsioneerivat organisatsiooni. Väärtusi, mis toimuvad ideaalselt ühes kultuurikontekstis, ei saa alati teise keskkonda üle kanda. (Mihhailova, 2009: 18) Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeste juhtimisviis, mis keskendub organisatsiooni tugevale filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Tulemused näitavad, et sellise stiili rakendamine suurendab dramaatilisest ettevõtte tootlikkust ja töötajate pühendumist oma tööle. Ouchi uuringu järgi on Jaapani firmadele iseloomulik, et töötajatega luuakse eluaegsed suhted. Neist firmadest lahkuvad töötajad alles siis, kui lähevad pensionile. Ameerika Z-tüüpi firmades püütakse toimida samuti. Erinevus on vaid selles, et töötajaid vallandatakse ka siis, kui nad ei suuda oma ülesandeid täita
näitab, et rahvuskultuuriline taust mõjutab teatud keskkonnas funktsioneerivat organisatsiooni. Väärtusi, mis toimuvad ideaalselt ühes kultuurikontekstis, ei saa alati teise keskkonda üle kanda. (Mihhailova, 2009: 18) Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeste juhtimisviis, mis keskendub organisatsiooni tugevale filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Tulemused näitavad, et sellise stiili rakendamine suurendab dramaatilisest ettevõtte tootlikkust ja töötajate pühendumist oma tööle. (Wikipedia, 04.11.2009) Ouchi uuringu järgi on Jaapani firmadele iseloomulik, et töötajatega luuakse eluaegsed suhted. Neist firmadest lahkuvad töötajad alles siis, kui lähevad pensionile. Ameerika Z-tüüpi firmades püütakse toimida samuti. Erinevus on vaid selles, et töötajaid vallandatakse ka siis,
näitab, et rahvuskultuuriline taust mõjutab teatud keskkonnas funktsioneerivat organisatsiooni. Väärtusi, mis toimuvad ideaalselt ühes kultuurikontekstis, ei saa alati teise keskkonda üle kanda. (Mihhailova, 2009: 18) Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeste juhtimisviis, mis keskendub organisatsiooni tugevale filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Tulemused näitavad, et sellise stiili rakendamine suurendab dramaatilisest ettevõtte tootlikkust ja töötajate pühendumist oma tööle. (Wikipedia, 04.11.2009) Ouchi uuringu järgi on Jaapani firmadele iseloomulik, et töötajatega luuakse eluaegsed suhted. Neist firmadest lahkuvad töötajad alles siis, kui lähevad pensionile. Ameerika Z-tüüpi firmades püütakse toimida samuti. Erinevus on vaid selles, et töötajaid vallandatakse ka siis,
inimlik tunnetusvorm esineb arvamuste paljususe ja vastuolulisusena. Platoni veendumuse kohaselt on ühisele arvamusele jõudmine meeleliselt tajutavate nähtuste kohta seni, kuni inimeste tunnetustegevus jääb üksnes meeletunnetuse tasandile, ülimalt problemaatiline. Teadmine seevastu on tema arusaama kohaselt üks ja ühtne. Seetõttu usub Platon, et üksnes mõistustunnetuse kaudu on inimestel võimalik jõuda tõelisele ja püsivale konsensuslikule arusaamisele maailmast. Mõistustunnetuse poolt vahendatud ideede-teadmine aitab tema järgi ületada seda relatiivsust, mis iseloomustab kogemusele toetuva tunnetuse kaudu kujunenud arvamusi. Meelte vahendusel meil kujunevad muljed maailmast on igal inimesel individuaalsed. Mõistus on inimese avatus maailma universaalsele olemus-struktuurile, mis eksisteerib temast sõltumatult. Seetõttu on inimesel mõistustunnetuse tasandil võimalik ületada enda individuaalne
Õpilase probleemide lahendamisel kasutatakse põhimeetodina aktiivset kuulamist. Õpetaja probleemide korrall on soovitav kasutada mina- sõnumeid, mis edastavad õpilasele, milliseid tundeid 15 ja probleeme tema ebaadekvaatne käitumine õpetajale tekitas. Keerulisematel juhtudel, kus probleemi kuuluvus pole selge, rakendatakse kaotajata- võitjata- lähenemist, mis arvestab kõigi osapoolte huvidega ja viib konsensuslikule lahendusele. Töö probleemsete ja isiksuslike arenguhäiretega õpilastega: üldpõhimõtted ja selleks kasutatavad tuntumad psühholoogilised konsultatsioonimetoodikad. Probleemse käitumise ületamiseks tuleb õpetajal selgusele jõuda selle võimalikes põhjustes ja seejärel rakendada psühholoogilist konsultatsioonimetoodikat õpilase väärastunud enesetreadvustuse ning hoiakute ja komplekside kõrvaldamiseks
vägivallata.“ (Norberg-Hodge, 2010). Ökokogukondi võib pidada iseorganiseerunud ja ühistel väärtustel põhinevateks kogukondadeks, mida on maailmas tuhandeid. Euroopas on ökokülasid 311. (Peters & Stengel 2005). Tänaseks on ökokülade liikumine muutunud üle-maailmseks kodanikualgatuslikuks liikumiseks, mille eesmärgiks on elada koos inimgrupina, toetudes õiglasele maailmavaatele, konsensuslikule juhtimisele, loodussõbralikkusele ja sotsiaalsele mitmekesisusele. Globaliseeruva majanduse vastukaaluks tekkinud liikumist saab nimetada postmodernseteks kogukondadeks, sest nad ühendavad endas traditsiooniliste kogukondade ja põlisrahvaste tarkuse, vaimsuse, ökoinnovaatiliste tehnoloogiate ja sotsiaalsete praktikatega, mida kasutatakse ka moodsates juhtimisteadustes. Ökokülad on väikse ökoloogilise jalajäljega, jätkusuutlikud ja inimestele rahulolu
Õpilase probleemide lahendamisel kasutatakse põhimeetodina aktiivset kuulamist. Õpetaja probleemide korral on soovitav kasutada minasõnumeid, mis edastavad õpilasele, milliseid tundeid ja probleeme tema ebaadekvaatne käitumine õpetajale tekitas. Keerulisematel juhtudel, kus probleemi kuuluvus pole selge, rakendatakse kaotaja-võitja-lähenemist, mis arvestab kõigi osapoolte huvidega ja viib konsensuslikule lahendusele. 18. Andmekogumine, kontrollimine ja hindamine õppe-kasvatustöös Õpilaste kontrollimise ja hindamise paratamatus õppe-kasvatustöös. Õpitulemuste mõõtmise, kontrllimise ja hindamise mõisted. Õpilaste hindamise nõuded ja tingimused. Hindamine mängib kogu meie elukorralduses väga olulist rolli . küsimus pole selles kas hinnata või mitte vaid selles kuidas ja millal hinnata. Et ühiskonnas toimub hindamine igal sammul, ei saa ka kool sellest üle vaadata