saj. majanduses? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 6. Nimeta tegurid, mis võivad mõjutada erinevate ettevõtete paiknemist. Too näiteid. Turutegurid (suurus, kasv, toote elutsükli faas, võimalused eristumiseks, ostujõud, nõudlus); Konkurentsitegurid (nende arv ja tugevus, võimalus neist erineda); Majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid [Sektori arengupotentsiaal,tehnoloogiate kasutamise tase ja küpsusaste,Investeeringute vajadus (rajatised, seadmed, tehnoloogiad), Sisenemise ja väljumise tõkked, Juurdepääs toormele ja tööjõule]; Keskkonna tegurid (Regulatsioonid,üldine ärikliima,Sotsiaalne kapital,Inimkapitali kvaliteet) 7. Nimeta tööjaotuse etapid kaasaegses masinatööstuses, selgita erineva etapi
Miks minna sihtriiki? 1) Turu areng (uued müügivõimalused) 2) Vajalike ressursside hankimine (tooraine hankiva tööstusharu jaoks, inimressursid, põllumajanduslikud) 3) Õppimise võimalus (teadmised) 4) Ettevõtte rahvusvahelise paiknemise parandamine (senise paigutuse edasiareng) Turu atraktiivsust mõjutavad tegurid A. Turutegurid · suurus · kasv · toote elutsükli faas · võimalused eristumiseks · tarbijate hinnatundlikkus · nõudluse sesoonsus B. Konkurentsitegurid · konkurentide arv ja tugevus · võimalus erineda konkurendist Turu atraktiivsust mõjutavad tegurid C. Majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid · Sektori arengupotentsiaal tervikuna · Tehnoloogiate kasutamise tase ja küpsusaste · Investeeringute vajadus (rajatised, seadmed, tehnoloogiad) · Sisenemise ja väljumise tõkked · Juurdepääs toormele ja tööjõule D. Keskkonna tegurid · Regulatsioonid · Üldine ärikliima · Sotsiaalne kapital · Inimkapitali kvaliteet
Turu atraktiivsuse hindamisel arvestatakse tavaliselt nelja (tööstusturg), edasimüügiks (kaubandusturg) või kasutamiseks tegurite rühma: organisatsiooni sees, nt ametkonnaturu moodustavad riiklikud ja turutegurid, majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid, kohalikud võimuorganid. konkurentsitegurid, keskkonnategurid. Välisturg - riigipiiri taga asuv turg. 7. Turundusuuringud Homogeenne turg koosneb ühesuguste vajadustega tarbijatest, Turundusuuringu etapid: võib kasutada massturundust ja ühesugust
· Turutegurid (segmendi suurus, segmendi kasvukiirus ja turu arenguaste, turul toimuva ennustamine, hinnaelastsus ja tundlikus, ostjate sõnaõigus tehingute sõlmimisel, nõudluse hooajalisus ja tsüklilisus) · majanduslikud ja tehnoloogilised tegurid (sisenemisbarjäärid, väljumisbarjäärid, pakkujate sõnaõigus turul, kasutatava tehnoloogia tase, väljaminevad investeeringud, tõenäoline kasum) · konkurentsitegurid (konkurentsi intensiivsus ja kvaliteet) · keskkonnategurid (majanduslik ebastabiilsus, poliitilised ja õiguslikud tegurid, sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite(nälg, janu)toimel või väliste tegurite tootepakkumine , kaaslaste survel) mõjul.
maailmaturu hinna juures. · Ei mõjuta maailmaturu hinda. · Väike riik saab ühineda rahvusvahelise kaubandusega maailmaturu hinna juures ja võib vahel endale saada kogu võimaliku kasu kaubandusest. 18. Vabakaubanduse mõju üksikule riigile ja maailmale tervikuna pika- ja lühiajalises perspektiivis. · Vabakaubandus tõstab riigi heaolu 19. M. Porteri konkurentsieeliste käsitlus, konkurentsiteemant, konkurentsitegurid ja riikide arengufaasid. · Kokkuvõttes soovitab M. Porter loobuda mõistest "konkurentsivõimeline riik". Riigi tähtsaim majanduslik eesmärk on luua oma kodanikele kõrge ja jätkuvalt tõusev elatustase. Selleks on vajalik teatud tootlikkuse tase, mida stimuleerib konkurents nii sise- kui ka välisturul. Firmal tuleb valida harus oma positsioon ja selle valiku aluseks on konkurentsieelis. Kauemaks saavutatakse edu püsiva
D turu laiendamine ei tähenda, et turunduse alased jõupingutused jaotatakse kõikide turgude vahel võrdselt. Turu laiendamise strateegia korral: D lepitakse väikese osaga turul ja vajalik ekspordi maht saavutatakse ekspordioperatsioonide laiendamisega suurele hulgale turgudele D riskid on hajutatud D võimaldab väiksemal firmal konkureerida hinnaga, kui hinnavälised konkurentsitegurid on nõrgad D võimaldab korraga paljudel turgudel rünnata hinnatundlikku segmenti D pikemas perspektiivis võib firma saavutada konkurentsivõime ka teatud hinnaväliste tegurite osas. 9 Turule sisenemise meetodid Ekspordi kaudu turule sisenemise korral võib olla tegemist: D kaudse ekspordiga - kauba müük välisturule toimub läbi eksportööri kodumaal asuva vahendaja
Nt sissetulekute kasv, tööhõive suurendamine, haridustaseme tõstmine, tervise parandamine. Konkurentsivõimet on defineeritud ka kui võimet teha kiireid ja püsivaid edusamme elatustasemes! Konkurentsivõime analüüsi tasemete järgi võib eristada järgmisi tasemeid: Ettevõte Majandusharu Riik Ettevõte Ettevõtte konkurentsivõimena võib käsitleda võimet pikaajaliselt toota ja müüa kaupu (tooteid, teenuseid). Ettevõtte konkurentsitegurid Palgatase, palgataseme ja tootlikkuse suhe Tööjõu kvalifikatsioon, hoiakud ja töömotivatsioon Tooraine ja energiaga varustamise stabiilsus Konkurentsi ulatuse järgi võib eristada: Lokaalne (regionaalne) konkurents toote või teenuse pakkujate piiratus lähiümbrusega (omane teenuste turule) nt teenusteturul (prügivedu) Riigisisene (natsionaalne) konkurents toote või teenuse pakkujad piirduvad
ettevõte majandusharu riik Ettevõte Ettevõtte konkurentsivõimena võib käsitleda võimet pikaajaliselt toota ja müüa kaupu (tooteid, teenuseid). Sellise võime lõpphinnanguks on avatud sektoris ettevõtte (aktsiate) turuväärtus ja selle muutumine. Ettevõtte konkurentsivõime avaldub ka tema majandusolukorda iseloomustavates näitajates nagu: toodangu turuosa suurus, tootmistegevuse kasumlikkusning nende muutumine Ettevõtte konkurentsitegurid Palgatase, palgataseme ja tootlikkuse suhe Tööjõu kvalifikatsioon, hoiakud ja töömotivatsioon Tooraine ja energiaga varustamise stabiilsus Ettevõtete asutamiseks ja elamuehituseks sobiva maa olemasolu Transpordi ja kommunikatsiooni infrastruktuur Uurimis- ja tehnoloogiaalane infrastruktuur Majandusharu kui analoogsete ettevõtetekogum Majandusharu konkurentsivõime on teatavas osas (väärtus ja kasumlikkus) analoogne ettevõtte konkurentsivõimega.
suhtumine välisinvesteeringutesse ja turumajandusse üldse; riikliku bürokraatia arengutase; raha (hindade) stabiilsus; maksud, subsiidiumid (soodustused) ja krediidiabi; hinnakujundus ja regulatsioon; omandisuhete korraldus; välismajandussuhete regulatsioon. Ettevõtluse infrastruktuurilised konkurentsitegurid: palgatase, palga- ja tööviljakuse taseme suhe; tööjõu kvaliteet, suhtumine töösse ja töömotivatsioon; maa, energia ja ökoloogiline keskkond; tooraine ja energiaga varustamise stabiilsus; ettevõtete asutamiseks ja elamuehituseks sobiva maa olemasolu; transpordi- ja kommunikatsiooni infrastruktuur; varustatus uurimis- ja tehnoloogiainfrastruktuuriga.