viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti, võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Lepingust taganenud => Seda ei ole kaasusest märgitud, et K oleks lepingust taganenud, aga seda saab eeldada, kuna ta sõlmis uue üürilepingu. Konkludentne, sai eeldada, et taganeb. Mõistliku aja jooksul => Kaasuses ei ole täpset aega öeldud, kuid saab eeldada, et augusti lõpus on üliõpilases korterit väga ruttu vaja, siis ta sõlmis ka uue tehingu mõistliku aja jooksul ehk koheselt pärast A poolset teavitust, et ta üüris korteri kolmandale isikule. Mõistlikul viisil => Uus tehing oli esialgse lepinguga võimalikult sarnane, mida andis sellel ajahetkel leida
RKTKo 2-15-8794, p 12 - viivise määr VÕS § 113 lg 1, eristamine leppetrahvist (üürivõlglane) Hinna alandamine: 10. RKTKo 3-2-1-85-13, p 14-16– hinna alandamine ja kulutuste arvestamine (seenega maja) 11. RKTKo 3-2-1-100-15, p 24 - hinna alandamine ja kahju hüvitamine (eelmise sajandi maja) 12. RKTKo 3-2-1-126-13, p 9 – hinna alandamise tähtaeg (Maardu maja katus) 13. RKTKo 3-2-1-145-14 p 30 – konkludentne hinna alandamine (renoveeritud maja) 14. RKTKo 3-2-1-16-17 p 19, 22, 28, 29-32 – hinna alandamine ja taganemine, kahju hüvitamine (väike korter) 14 Võlaõigusliku nõude kontrollskeem Hinna alandamine, VÕS § 112 lg 1 Hüpotees: H-l võib K-lt nõuda viivist VÕS § Eeldused: 113 lg 1 alusel
1) Tahe tehingu tegemiseks peab olema vabalt kujunenud tegelikke asjaolusid teades. 2) Taheavaldus peab vastama tahtele. (nt ähvarduse või sunni mõjul tehtud tahteavaldus ei loe.) 6.2.2 Tahteavalduse liigid Liigitada selle järgi, kuidas tahet on väljendatud. 3 tahteavalduse liiki võib eristada: 1) Otsene tahteavaldus pg 68, lg2. Sõnaselgelt väljendub soov kaasa tuua õiguslik tagajärg. Võib olla nii suuline kui ka kirjalik. 2) Kaudne ehk konkludentne taheavaldus see väljendus mingisuguses teos, millest võib järeldada soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg. 3) Vaikimine (tegevusetus) peab tähele panema, et vaikimine või tegevusetus reeglina tahteavaldus ei ole. Vaikimisel on ainult siis õiguslik tähendus, kui see tuleneb pooletavahelisest praktikast, nii on kokku lepitud või see tuleneb seadusest. pg 68 lg 4. 6.2.3 Tahteavalduse tegemine Tsüs pg 69
1) Tahe tehingu tegemiseks peab olema vabalt kujunenud tegelikke asjaolusid teades. 2) Taheavaldus peab vastama tahtele. (nt ähvarduse või sunni mõjul tehtud tahteavaldus ei loe.) 6.2.2 Tahteavalduse liigid Liigitada selle järgi, kuidas tahet on väljendatud. 3 tahteavalduse liiki võib eristada: 1) Otsene tahteavaldus pg 68, lg2. Sõnaselgelt väljendub soov kaasa tuua õiguslik tagajärg. Võib olla nii suuline kui ka kirjalik. 2) Kaudne ehk konkludentne taheavaldus – see väljendus mingisuguses teos, millest võib järeldada soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg. 3) Vaikimine (tegevusetus) – peab tähele panema, et vaikimine või tegevusetus reeglina tahteavaldus ei ole. Vaikimisel on ainult siis õiguslik tähendus, kui see tuleneb pooletavahelisest praktikast, nii on kokku lepitud või see tuleneb seadusest. pg 68 lg 4. 6.2.3 Tahteavalduse tegemine Tsüs pg 69
Tehing on kas üks tahteavaldus või mitme tahteavalduse kogum. Oluline on jälgida tahteavalduse ja tahte seost. Tahteavalduse ja tahte seose vahel on kaks põhireeglit: 1) tahe peab olema kujunenud vabalt tegelikke asjaolusid teades; 2) tahteavaldus peab vastama tahtele. Tahteavalduse liigid tahteavalduse võib teha mistahes viisil, kui seadusest ei tulene teisiti. Otsene tahe on avaldatud sõnaselgelt; avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg Kaudne e. konkludentne siis, kui tahe väljendub teos, millest võib järeldada, et soovitakse õigusliku tagajärje saavutamist Vaikimine e tegevusetus reeglina ei ole tahteavaldus ning omab tahteavalduse tähendust ainult siis, kui see tuleneb kokkuleppest, seadusest või pooltevahelisest praktikast Kui isik on kohustatud tegema kindlasisulise tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend.
Kui on möödunud 3a tehingust, siis enam tühistada ei saa, ähvarduse või vägivalla puhul 10 a tehingust. Ei pöörduta kohtusse vaid esitatakse tühistamise avaldus teisele poolele. Kohus peab selgitama kas on nõuetepäraselt tühistatud. Kui tehing on täidetud, siis tuleb kohtust nõuda tagasitäitmist alusetu rikastumise sätete alusel. Kinnitamine Tsüs §100 tühistamisõigust omav isik kinnitab tehingu, siis ei saa seda enam pärast tühistada. Võib olla konkludentne. Täidab tehingu teada saades tühistamise alusest. Teine pool võib tühistamisõigust omava isiku käest küsida kas kinnitab või tühistab § 100 lg 3 kui teine pool ei vasta siis loetakse tühistamisõigus lõppenuks. Tingimuslikud tehingud Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid Mõiste 21 Tehingu sisuks on alati teatud tingimused. Vaatamata sellele ei nimeta me neid tingimuslikeks. Et
Siin ei piisa nüüd tehingus ühest tahteavaldusest. Siin on kahte vastastikkust tahteavaldust vaja, kokku annab see tehingu. 3) võib olla ka tahteavaldusi, millel on küll õiguslik tähendus, kuid samal ajal ei ole tehing. Sellised tahteavaldused, mis eeldavad ka teisi tahteavaldusi. Tahteavalduse liigid: 1) otsene sõnaselgelt, vahetult väljendatud tahteavaldus. Tahe saavutada õiguslik tagajärg on sõnaselgelt väljendatud. 2) Kaudne ehk konkludentne väljendub tegevuses, millest võib järeldada tahet saavutada õiguslik tagajärg. 3) Vaikimine või tegevusetus tahteavalduseks võib olla ainult siis, kui see tuleneb seadusest, kokkuleppest või praktikast. Seoses tahteavaldusega on oluline see, millal tahteavaldus jõustub, millal kehtima hakkab, TsÜS § 69 74. tuleb eristada kahte liiki tahteavalduse kehtivaks muutumist: 1) vastuvõtmist vajav tahteavaldus jõustub siis, kui need on kätte saadud.
makstu tagastamist VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-s 1 sätestatu kohaselt. Seega võis kostja iseenesest kasutada hinna alandamisest tulenevat tagasinõuet hageja nõude tasaarvestamiseks. Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega. Kuna seadusandja on seda niimoodi tahtnudki reguleerida, ei ole tegemist seaduselüngaga. Kuna seaduselünka ei esine, siis ei ole alust kohaldada analoogia korras VÕS § 118 lg-t 1.“ RKTKo 3-2-1-145-14 p 30 – konkludentne hinna alandamine (renoveeritud maja) Asjaolud: OÜ Dalton Kinnisvara (hageja) hagi Ülle Kingi (kostja) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema kostjale kuuluvas elamus juurdeehitus- ja renoveerimistöid. Kostja ei ole tasunud arveid. Õiguslik probleem: RK: „Tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle
pärandi avanemist kui ka pärija poolset tahtavaldust pärandi vastuvõtmiseks. Kui pärimisele kutsutud 4) pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat; isik pärandi vastuvõtmiseks tahet ei avalda, kaotab ta õigused pärandile. Pärandi vastuvõtt võib 5) esinevad muud seaduses sätestatud alused. toimuda nii tahteavalduse väljendamisega, kaudse tahteavalduse ehk tegudega (nn konkludentne ehk faktidel põhinev). 1997.a. kehtinud PärS andis ka vaikimisele pärandi vastuvõtu tähenduse. Nimelt Pärandvara hoiumeetmetena on § 110 lõikes 2 nimetatud: sätestas § 117 lg 2: Pärija, kes pärandvara valdab, kasutab või käsutab, võib pärandist loobuda, 1) pärandvara valitsemise korraldamine; esitades pärandist loobumise avalduse käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal
annaabi.ee 
