asendusreaktsiooni suhtes: tolueen, isopropüülbenseen ehk kumeen Resonants: +R ja -R rühmad. Resonantsefekti põhjustab areeni -elektronsüsteemi polaarne konjugatsioon funktsionaalse rühma -sidemete ja sp2-hübridisatsioonis olevate elementidega. Resonantsefekt mõjutab - sidemete kaudu. Elektronakseptoorsed rühmad, R rühmad, võivad -elektronsüsteemist elektrone vastu võtta nad on võimelised polaarseks konjugatsiooniks. Areeni korral nad vähendavad süsteemi elektrontihedust ja sellega desaktiveerivad süsteemi. Samuti destabiliseerivad R rühmad elektrofiilses asendusreaktsioonis tekkivat karbkatioonset vaheühendit. Tüüpilisemad R rühmad on järgmised (konjugatsioonivõime kasvavas reas): H < CHal < CN < COOR < COR < NO2 Elektrodonoorsed rühmad, +R rühmad, võivad -elektronsüsteemist anda juurde elektrone. Nad on võimelised polaarseks donoorseks konjugatsiooniks areeni -elektronsüsteemiga.
järgmiselt. Süsiniku aatomid asuvad koos vesinikega ühes tasapinnas. Süsiniku aatomid moodustavad korrapärase kuusnurga ja nendevaheliste sigmasidemed on 140 pm pikad. Süsinike olek vastab sp2 hübridatsiooni olekule. Benseeni kolme kaksiksideme ühinemisel tekib ühtne elektron pilv, mis paikneb mõlemal pool benseenituuma tasapinda. P-elektronid aga ei ole seotud ühegi kindla süsinikuga ja neil on süsinikuaatomite suhtes mingisugune liikumisvabadus. Üks põjus selliseks konjugatsiooniks on benseenituumas moodustunud p-orbitalide paralleelsus. Kui orbitalid ei ole paralleelsed siis ei toimu sellist orbitalide ühinemist ja molekul kaotab aromaatsed omadused, nagu näiteks sellel joonisel kujutatud 1,3,5,7 tsüklooktatetraeeni molekulil. Lisaks veel pole ka süsinikud ühes tasapinnas, mis mängib benseeni tuumas suurt rolli just sellise elektronpilve moodustumisel nagu tal on. Kekulé proovis ka määrata benseeni tekkeenergiat. Tema valemi järgi on seda võimalik leida
56 Epikoon ja hüpokoon on dinoflagellaadi kahe pantsri poolme nimetused 57 Dinoflagellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste [diploidseid sügoote] 58 Dinoflagellaadi sügoot on alati diploidne 59 Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga 60 Tsiliaatide mikrotuum on tegev raku sugulisel paljunemisel 61 Stomatokinees on rakusuu moodustumine ühele tütarrakule pärast tsiliaadi pooldumist 62 Tsiliaatide sugulist protsessi nimetatakse konjugatsiooniks 63 Tsiliaatide vegetatiivne pajunemine toimub raku jagunemise teel ristitastapinnas 64 Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate [oligotrihhseid tsiliaate] 65 Kaelusflagellaadid on loomade (Metazoa) sõsar-rühm [loomade viimane ühine eellane] 66 Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt fagotroofselt 67 Ophistokontidega tähistatakse loomade ja seente ühist klaadi kuhu kuuluvad ka kaelusflagellaadid 68 Kaelusflagellaadid on juba primitiivselt hulkraksed [kolooniad ja esineb teatud rakkude
62. Dinoflagellatidel puudub nukleomorf 63. Dinoflagelladi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 64. Dinofla´gellaadid moodustavad diploidseid puhketsüste 65. Dinoflagelladi sügoot on alati 66. Tsiliaatide ripse on homoloogiline eukarüootse viburiga 67. Tsiliaatide mikrotuum on tegev raku sugulisel paljunemisel. 68. Stomatokinees on rakusuu moodustumine ühele tütarrakule pärast tsiliaadi pooldumist 69. Tsiliaatide sugulist protsessi nimetatakse konjugatsiooniks. 70. Tsiliaatide vegetatiivne paljunemine toimub raku jagunemise teel pikitasapinnas 71. Tintinniidid on rühm heterotroofseid tsiliaate 72. Tintinniidid toituvad reegline fagotroofselt 73. Kaelusflagellaadid on loomade (Merazoa) sõsar-rühm 74. Kaelusflagellaadid toituvad peamiselt osmotroofselt 75. Kaelusflagellaadid 76. Kaelusflagellaadid on morfoloogiliselt sarnased käsnade koanotsüütidele 77. Carl Woese järgi jaguneb elusloodus kolme domeeni arhead, bakterid ja eukarüoodid. 78
Niisketel pindadel näiteks käterätil võib elus püsida 1-2 tundi. Ripsloomad Rohkearvuline algloomade hõimkond, üle 3000 liigi. Kõige keerulisema ehitusega algloomad, elavad mageveekogudes ja niiskes pinnas. Liiguvad ripsmete abil, ripsmed liiguvad faasides mis tagavad lainetuse. Ripsloomadel kaks erineva talitusega ruuma, suurem kontrollib raku elutalitlust, väiksem osaleb sugulise sigimise protsessis. Paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulist paljunemist nim. konjugatsiooniks, kaks ripslooma kinnituvad teineteise külge kõhtmiste pindadega, pelliikulid lahustuvad ja organismide tsütoplasmad liituvad. Koli pusarake käärsoolebalantiid, ülemaailmse levikuga inimse ja imetajate parasiit, elutseb peamiselt jämesooles, Eestis levinud kodusigadel. Käärsoolebalantiid on ainus inimesel parasiteeriv ripsloom, olles seejuures kõige suurem ainurakne parasiit. Ebasoodsates oludes moodustab koli pusarake
· Alleelide sagedused varieeruvad erinevates populatsioonides. HARDY WEINBERGi printsiip · Saab arvutada geenide sagedused genotüüpide sagedustest · Töötab kodominantsete alleelide korral (igal genotüübil on oma fenotüüp) HARDY WEINBERG VALEM Genotüübi sagedus: AA = p2 Aa = 2pq aa = q2 Ehk p2 + 2pq + q2= 1 (loeng 10 geneetika sordiaretuses) Resistentsus - Bakterid vahetavad geneetilist infot, et moodustada uusi kombinatsioone · Bakterite geenivahetust nimetatakse konjugatsiooniks · Konjugatsiooni käigus viiakse geneetiline materjal tsütoplasma silla kaudu ühest organismist teise · See võib toimuda ka omavahel mitte-suguluses olevate bakterite vahel · Toimub mullas, vees ja elusorganismides 20 aastat ja bakterid muutusid resistentseks (tänu konjugatsioonile) Staphylococcus aureus (põhjustab veremürgitust ja kopsupõletikku) resistentsus 1950 · Täna on erinevad S. aureus tüved resistentsed KÕIGI antibiootikumi vastu (MRSA =
Enamiku bakterite rakukest koosneb peptidoglükaanist, arhede rakukest aga mitte. Paljud antibiootikumid inhibeerivad just peptidoglükaani sünteesi, mistõttu need antibiootikumid eukarüootseid rakke ei kahjusta. Mõne prokarüoodi rakukesta ümbritseb ka kapsel, mis pakub kaitset ning võimaldab bakteritel moodustada kolooniaid (kapsel on kleepuv). Prokarüoodid võivad üksteise ning ka substraadi külge kinnituda ka valguliste moodustiste piilide abil. Piilid on vajalikud ka konjugatsiooniks. Umbes pooled prokarüoodid võivad suunatult liikuda. Liikumiskiirus on umbes 50 ?m/s, kusjuures 50 ?m on umbes 100 korda pikem prokarüootsest rakust. Kõige levinum on liikumine viburite abil. Prokarüootide viburid erinevad eukarüootide viburitest nii ehituse kui talitluse poolest. Prokarüootidel puudub tuum. Neil on üks kaksikahelaline ringikujuline DNA molekul (rõngaskromosoom), mille asukohta rakus nimetatakse tuumapiirkonnaks
traditsioonilised meetodid mikroobide leviku kindlaks tegemisel haiglas. R plasmiidides ’’kuhjuvad’’ ravimresistentsuse geenid. 23. Transposooni ehitus: Transposoon võib ’’hüpata’’ ühelt plasmiidilt teisele või ka plasmiidilt bakteri kromosoomi. Transposooni puhul võivad IS elementide vahel paikneda ravimiresistentsuse geenid. Transposooni tekkeks peab kahe IS elemendi vahele paigutuma struktuurgeen. 24. Millise plasmiidi olemasolu on vajalik konjugatsiooniks? F plasmiidi (fertility) olemasolu: kodeerib F pilide sünteesiks vajalikke geene ning faktoreid, mis võimaldavad ülekantava DNA seondumist genoomi kindlatesse kohtadesse Konjugatsioonisillake ehk F pili ehk sex-pili - F pilid on karvakese-taolised seest õõnes struktuurid, mida DNA saab läbida. 25. Kuidas nimetatakse rakke, millel on F plasmiid? F+ rakud ehk doonorrakud. Neis rakkudes esineb eriline nn transfer DNA replikatsioon
bakteri füsioloogiat muuta. Üheks selliseks on horisontaalne geeniülekanne konjugatsiooni abil. Arvatakse, et konjugatsioon on bakteritel olulisemaks mehhanismiks võõr-DNA hankimiseks, sest plasmiididega on võimalik üle kanda tunduvalt rohkem geene kui transduktsiooni abil (faag-bakter interaktsioon). Transformatsiooni abil on samuti eelistatud väiksemate DNA molekulide ülekandumine, sest üldiselt DNA laguneb keskkonnas kiiresti. Konjugatsiooniks nimetatakse DNA võimet kanduda ühest elavast bakterirakust teise ning konjugatsiooniks on vajalik bakterite omavaheline kontakt. Nähtuse avastasid Joshua Lederberg ja Edward Tatum 1946. aastal, kui nad segasid kokku Escherichia coli K12 isolaate ning tõdesid fenotüübiliselt vahepealsete bakterite teket, millel oli sarnaseid geneetilisi jooni mõlema vanemtüvega. Sellest järeldati, et vanemtüved on vahetanud DNA-d.
Samas paiknevad ka sugulise paljunemise organid. * Esineb vegetatiivne paljunemisviis. Selleks tekkivad varre alumise osa sõlmedes spetsiaalsed sigipungad. (Botaanika II) HK IKKESVETIKAD * Neid on umbes 5000 liiki. Nad esinevad magevees ja mõningad ka aerobiontselt. * Siia kuuluvad ühetuumalised vetikad, mille arenemistsüklis puuduvad täielikult viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine, mida nim konjugatsiooniks. Kuid mõningatel juhtudel piirdub paljunemine ainult rakkude pooldumisega. * Rakukest ehitus on varieeruv. * Enamik ikkesvetikates on üherakulised või koloonialised organismid, niitjaid on suhteliselt vähe. (Botaanika II) 3. KÕRGEMAD TAIMED ehk SOONTAIMED. * Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt
Vertikaalse geenide liikumise puhul sarnanevad vaadeldava olendi geenid enim tema lähimate sugulaste omadega. Horisontaalset geeniülekannet näitab aga see, kui olendi mõnd geeni ei leidu tema lähisugulastel, ent see sarnaneb mõnes temast kauges evolutsiooniharus leiduva geeniga. Eriti sagedasti toimub see bakterite puhul. Bakterid vahetavad geneetilist infot transduktsioonil, transformatsioonil ja konjugatisoonil (F-faktorite ehk F-plasmiidid, millel on tra geenid, mis on vajalikud konjugatsiooniks). Lisaks esineb ka endosümbioos kaks rakku ühinevad nii, et üks jääb teise sisse elama. Nii on tekkinud mitokondrid ja plastiidid. Ajapikku on liikunud mitokondrite ja plastiidide geenid peremeesraku genoomi. Tsütoplasmas tehakse valmis valgud ja seejärel transporditakse mitokondrisse. Esineb sagedasti prokarüootidel (arhed ja bakterid) 10. Millised on mittekodeeriva DNA olulisemad grupid inimesel?
annaabi.ee 
