sirglõiguks. 5. Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne projektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lsõigu enesega. 6. Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne projektsioon on kongruentne kujundi enesega. 7. Paralleelsete sirgete paralleelne projektsioon on üldjuhul jälle parallleelsed sirged; erijuhul punktikujulised või ühine kujutis. 8. Sirgjoone lõigud on võrdelised oma paralleelsete projektsioonidega. 9
erivõtteid üksikute juhtude lahendamiseks. [28]. Täisarvude kongruentsid. Kongruentside omadusi. *Öeldakse, et täisarvud a ja b on kongruentsed mooduli m>0 järgi, kui nad annavad jagamisel m-iga sama jäägi. Kongruentsi tähistatakse a b (mod m). *Kongruentside üldisemaid matemaatilisi omadusi: *Kongruentsidele kehtib refleksiivsus, st. a a (mod m). *Kongruentsidele kehtib sümmeetria, st. a b (mod m) b a (mod m) ehk kui a on kongruentne b'ga, on ka b kongruentne a'ga. *Kongruentsid on transitiivsed, st. kui a b (mod m) ning a c (mod m), siis igaljuhul ka ac (mod m). *Kongruentsidel on ka terve rida spetsiifilisemaid, algebralisi omadusi: 1). Kui a b (mod m) ning d|m, siis a b (mod d) ehk kui moodulit on võimalik läbi jagada mingi väiksema arvuga, siis võib seda teha ilma, et kongruents kaotaks kehtivuse. 2). Kui a b (mod m) ning c d (mod m), siis a + c b + d (mod m), ehk sama
11 vahel on langenud või ummikusse jõudnud. Metakommunikatsioon on sügavamal filosoofilisel tasandil suurepärane viis mõnedenõustamise põhiväärtuste väljendamiseks(McLeod, 2007;196). Rogers ja tema kollegiid tõid ära vajalikud tingimused, mis iseloomustavad head suhet abivajaja ja nõustaja vajel(McLeod, 2007;197): • Kaks inimest on psühholoogilises kontaktis • Terapeut suhtub klienti tingimusteta positiivselt • Terapeud on suhtes kongruentne või tervislik • Terapeut mõistab empaatiliselt kliendi sisemist taustasüsteemi ja püüab seda kliendile edasi anda Võib öelda, et nõustamine on oluline nii abiotsja kui ka nõustaja jaoks. Nõustamine on protsess, mis ei tohiks mitte kumbagi osapoolt külmaks jätta. Olemas peaksid olema soojus, hoolivus,lahkus, usaldus ja tähelepanelikus. 12 8. PEATÜKK Inimesed pöörduvad üldiselt nõustaja poole, et saada abi mõnele probleemile, murele või stressile.
õigeid detaile, õpetab õpilasi suuliselt väljendama liigutusega seotud tegevust, nii, et suudab seda ka hiljem teistele seletada. ,, See oli parem kui viimane sukeldus. Kui tood......, oled võimeline kiiremini pöörlema". e) Negatiivne tagasiside koosneb enamast kriitikast (kohutav, kui rumal sa võid olla) või kriitikast ja täiendavast instruktsioonist (oled sa juhm, kui palju olen ma sulle öelnud, astu ette). Motivatsioon minetatud kindlasti vältida!!!! f) Kongruentne ehk ühine tagasiside seotud konkreetse liigutuse osa mõtestamisega ja suunatud kõigile õpilastele. Kogu rühmale suunatud tagasidet kasutavad noored õpetajad vähe, sest on seotud organistasisooniliste aspektidega ning seotud meisterlikkusega. Arvestada tuleks: õpilaste tähelepanu tuleb saavutada minimaalse ajaga. Õpilased peavad oskama reageerida õpetaja signaalile. Seletada kiirelt liigutuse teatud aspekt, millele tagasiside on antud
Kommunikatsioon on info andmise ja vastuvõtmise protsess (inimestevaheline). Seda peetakse tihti suhtlemise eesmärgiks. Kommunikatsioonitõke on kõik see, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, Konflikt on inimestevahelise vastuolu teravnemise piirjuhtum, mis toob kaasa konfliktse käitumisreaktsiooni. Konflikti puhul usuvad kaks või enamat osapoolt, et nende eesmärgid ei sobi omavahel Kongruentne on käitumine, milles kogu teade, nii verbaalne kui mitteverbaalne, vastab samale tähendusele Korduvtaju efekt esineb korduva suhtlemise puhul (tavaliselt püsiklientide, tuttavate, töökaaslaste jt. suhtes). Sellisel juhul me vaatame, aga ei näe, kuuleme aga ei kuule. Lahkumismulje efekt on seotud lahkumisrituaaliga. Meeldiv lahkumismulje loob aluse järgmiseks meeldivaks suhtlemiseks
Selleks, et rolli saaks adekvaatselt täita, et inimene ei satuks kitsikusse ootamatuste korral on vaja täita 3 põhitingimust: 1) tasakaalu säilitamine 2) usutavuse säilitamine 3) vajaliku identsuse esitamine ja säilitamine. Baumeister (1982,Baron ja Graziano, 1991) too välja 2 peamist mina-esituslikku motiivi: 1. meeldida teistele, et seeläbi saavutada heakskiitu või mõjutada nende käitumist soovitud suunas. 2. konstrueerida avalikku imedzi, mis on kongruentne ideaalse minaga. Mina esitamise strateegiad Inimesed kasutavad mitmeid mina-esitamise strateegiaid, et manipuleerida endast saadava muljega ja ühtlasi kontrollida seda, kuidas teised käituvad meie suhtes. Kui me teeme valiku selle vahel kuidas ennast esitada, siis meil on võimalik valida erinevate strateegiate vahel. Kuna inimesed soovivad saada kinnitust oma mina käsitlusele, siis nad valivad tavaliselt sellise strateegia, millised nad arvavad, et nad on
Mis toimub kui emotsionaalne stiimul haarab tähelepanu? Kas ärevus ja depressioon erinevad tähelepanu kalde osas? - Becki skeemimudeli kohaselt suunab ärevus tähelepanu ohuga seotud informatsioonile, depressioon aga isiklikekaotuste ja läbikukkumistega seotud negatiivselematerjalile - Tähelepanu kalle esineb selgemini ärevuse puhul, k.a teadvustamata esituste puhul, depressiooni korral tulemused varieeruvamad Emotsioonid ja mälu - Meeleoluga kongruentne mälu - Indutseeritakse meeleolu > stiimulid > ootamatu mälutest - Efekt ei ole väga robustne st mõnikord ei replitseeru Erakordsed sündmused kodeeritakse esmakordsete mehhanismide poolt (flashbulbmemories) – täpsed, elavad, kestvad (aga ka need muutuvad ajas) Eriti täpselt jäävad melde ärksust tekitavad detailid (suureneb tõenäosus, et kodeeritakse ja hiljem ka ammutatakse), samal ajal ka tähelepanu fookuse kitsenemine
informatsioonist. Järjest rohkem on rõhutatud just mitteverbaalse suhtlemiskeele oskuste valdamist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama vaistlikult me seda ka "loeme". Oled ehk isegi olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner valetab. Sõnad olid ju usutavad? Järelikult oli kehakeeles midagi, mis tekitas võõristust. Sellise situatsiooni puhul saab rääkida mittekongruentsusest suhtlemises. Kongruentne on see käitumine, milles kogu teade, nii verbaalne kui mitteverbaalne, vastavad edasiantava tähendusele. Suhtlemises saadakse enam infot, kui rääkija eeldab. Kõik sõltub muidugi sellest , kas partner oskab jälgida ja märgata. Mittekongruentseks nimetatakse suhtlemist juhul, kui sisu ja mitteverbaalne teade pole kooskõlas. Näiteks teenindaja, kes, hambad
unikaalsete omaduste ja tüüpilise käitumise kohta. Mina- kontseptsioon ei pruugi olla inimese kogemusega täielikus kooskõlas. Enamasti on inimesed sunnitud oma mina-kontseptsiooni ilustama selleks, et see piisavalt positiivne oleks. Rogers nimetas vahet mina-kontseptsiooni ja tegelikkuse vahel mittekongruentsuseks. Mittekongruentsus on kokkulangematus inimese mina-kontseptsiooni ja tema tegeliku kogemuse vahel. Mittekongruentsuse vastandina võib osadel inimestel nende mina-pilt olla kongruentne ehk tegelikkusega heas kooskõlas. Teatud inkongruentsust on kõigil, ent mõnel on seda rohkem. Need, kel mittekongruentsus on suur, kannatavad psüühiliste probleemide all. Kongruentsus- mittekongruentsus tuleneb lapsepõlvest. Igal inimesel ja eriti lapsel on tugev vajadus positiivse suhtumise, armastuse ja teiste poolse aktsepteerituse järele. Mõned vanemad muudavad positiivse suhtumise tingitavaks nad teevad lapsele selgeks, et temaga ollakse hea sel juhul, kui ta
annaabi.ee 
