Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõnekunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulaja, väljend, kuulajate, retooriline, kujundid, vastand, kõla, lõigud, kujutus, veenmiskõne, seisukohtade, edastamine, arvestamine, ootamatu, vastandamine, troobid, metafoor, hüperbool, paradoks, kliimaks, lauses, alliteratsioon, assonants, kõnekunst, luuakse, ettekujutus, põhimõtetest, arhetüübid, loogika, hamlet, juan, kõnede, olmekõneEpiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla
tahtejõu ja tööga. 3.1. Kõnede liigid Haarav ja huvitav kõne jääb meelde, ebaõnnestunud kõne muudab kuulajad rahulolematuks. Selleks, et kõne õnnestuks, tuleb põhjalikult valmistuda. Kõneleja 1 peab eelkõige lähtuma kõne eesmärgist. Pidulike ehk olmekõnede puhul on esmatähtis meeleolu loomine, veenmiskõnede sihiks on kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine, informeeriva kõne eesmärk on edastada teavet. Alati ei pruugi kõneliikide piir olla selge, näiteks võib veenmiskõne sisaldada infot või pidupaevakõne veenmist. On täiesti loomulik, et üht liiki kõnedes võib kasutada teiste liikide elemente, kuid nii kõne ülesehitus, tonaalsus, kujundite valik kui ka esineja riietus lähtuvad ikkagi peaeesmargist Olenevalt kõne eesmärgist võib
Corneille. Klassikalist tragöödiat iseloomustavad: · kangelane, eriline inimene, enamasti jumal või ülik · kangelase eetilisus · traagiline situatsioon, õnnetus, kuhu tegelane satub mingi juhusliku eksimuse tõttu ja mis põhjustab talle kannatusi · positiivse lahenduseta olukord · õnnetu lõpp · värsskõne KOMÖÖDIA arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast osast. Klassikalises mõttes on komöödia tragöödia vastand, madal zanr, mille tegelased on lihtsad inimesed, situatsioonid igapäevased ja keel argine. Kaasajal piirangud puuduvad. Komöödia lõpp tavaliselt õnnelik, sündmustik kutsub esile naeru, mõjub puhastavalt ja löögastavalt. Naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas ilmnevaid pahesid. Koomika allikad: · situatsioonikoomika naljakas olukord · karakterkoomika naljakas tegelane, tema taunitavad omadused tuuakse esile liialdatuna
Romaan parodeerib teisi zanre ja iseennast, seega on ta enesekriitiline. Ta on suunatud tegelikkuse ja parodeerib ka seda. Romaaniteooria kujunes juba 18. sajandil raamatute eessõnades. Romaan pole eepiline zanr ja kangelane pole tegelikult kangelane. Romaani tegelased on pidevalt muutuvad. Romaan peab saama selleks, mis oli vana kirjanduse eepos. Bahtin: eepose aeg on suletud aeg, see on absoluutne minevik, rahva ajaloo algallikate ja esiisade maailm, maailm, mis asub alati lauliku ja kuulaja tasandist kõrgemal (väärtuselis-ajaline ülivõrre). Romaani sündmused toimuvad lugeja-autori maailmaga samal tasandil. Demokraatlik, avatud zanr. Eepos kaob renessansiajaloo pärimuses. Eepose allikaks on rahvapärimus. See on teine põhjus, miks eepose maailm on täiuslik. Eepose maailm on lugejast distantseeritud, kauge ja kättesaamatu. Romaani teksti seostab Bahtin karnevali- s.o naerukultuuriga. Naer tühistab eepilise distantsi. Romaani objekt on lugejale/autorile lähedane
(Artur Alliksaar.) Athena ka Pallas. Kreeka tarkusejumalanna, kangelaste, sõjakunsti, linnade, käsitöö ja teaduse kaitsja. Athena sündis Zeusi peast täiskasvanuna ning täies relvastuses. Atlas kreeka mütoloogias titaani (vägilase) poeg, kes kandis Zeusi käsul taevavõlvi õlgadel. See oli Atlasele karistuseks, sest ta oli osa võtnud titaanide võitlusest jumalate vastu. Augeias kreeka mütoloogias kuningas, kel oli tuhandeid loomi, kelle järelt ta ei suutnud koristada. Väljend "Augeiase tallid" tähendab lohakusest tekkinud suurt korralagedust. autobiograafia enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (19221971) "Autobiograafia". autobiograafiline teos teos, mille ainestikuna on autor kasutanud oma elu sündmusi. Näiteks Oskar Lutsu (18871953) "Kevade". autograaf autori enda käega kirjutatud teose käsikiri, ka autori pühendus raamatus
loogika aksioomid, põhireeglid või seadused. Traditsioonilises loogikas tuuakse esile neli loogika põhiseadust. Samasusseadus (principle (law) of identity, ld principium (lex) identitatis): ühes ja samas arutluses peab kõiki väljendeid (märke, sõnu, fraase ja lauseid) Kasutama ühes ja samas tähenduses. Lihtsamalt: ühe arutluse vältel ei tohi märkide, sõnade ja fraaside tähendused muutuda. Muutuva tähendusega väljend või väitlause libiseb arutluse haardest välja ja võib arutluse muuta ebajärjekindlaks, sest arutlejad ei pruugi tähenduse muutust tähele panna. Võib tunduda, et arutlus on sel puhul vasturääkiv: sama väide on kord väär, kord tõene. Seetõttu on vahel arvatud, et samasusseadus tuleneb vasturääkivusseadusest. Kuid sel reeglil võib siiski olla omaette tähendus: identsuse nõue tagab, et arutlus oleks üldse võimalik. Reeglit näib olevat lihtne järgida,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
annaabi.ee 
