Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KÕNE LIIKUMISHARRASTUSE VAJALIKKUSEST (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.




                                     KÕNE- liikumisharrastusete olulisusest ja vajalikkusest Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Ma sooviksin teile täna rääkida liikumisharrastusete olulisusest ja vajalikkusest. Liikumine   ja   kehaline   töö   on   inimese   esmased   eluvajadused,   ilma   lihastööta
poleks   elu   võimalik.   Küll   on   aegade   jooksul   lihastöö   osatähtsus   meie   elus
langenud. Meie esivanemad     olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva
lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 – 40 km, tänapäeval loetakse
vastavaks   arvuks  kuni   2   km.   Me   elame   paraku   liikumisvaeguse   ühiskonnas   ja
peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame. Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest - käimine on asendunud autosõiduga - trepist ülesmineku asemel on lift - puid raiuda ja tuppa tuua pole vaja, sest meil on keskküte - naabrile kõrvalmajja külla minna pole vaja, helistame või saadame e –maili - kodus nõusid ja pesu pesema ei pea, selleks on vastavad pesumasinad - lapsed   kõrvaltänavas   asuvasse     kooli   jalgsi   ei   lähe,   selleks   on   auto   või
takso. Väheliikuv eluviis põhjustab organismis muutusi, mille iseloom sõltub organismi
kohanemisest   liikumisvaegusele.   Liikumisvaegus   mõjub   kõigile   elunditele   ja
kudedele,   nii   noortel   kui   täiskasvanuil.   Noortel   on   liikumisaktiivsuse   pideva
vähenemise   tulemuseks   tervise   nõrgenemine,   sagenevad   külmetushaigused,
väheneb   organismi   kehaline   töövõime,   nõrgenevad   südame   ja   vereringe   töö,
muutuvad   vereomadused,   väheneb   lihasjõu   areng.   Täiskasvanuil   lisanduvad
mitmed haigused, mida tänapäeval tsivilisatsioonihaigustena tuntakse. Et neid haigusi ja muutusi ära hoida, on väga vajalik teha kasvõi üks või kaks
korda   kuus.   Alustama   peaks   madalate   koormustega,   et   keha   harjuks   ära
trenniga. Väga paljud inimesed teevad selle vea, et hakkavad kohe alguses liiga
suurte koormustega treenima ja siis on tulemus pigem halb kui hea. Levinumad
tervisespordialad on jooksmine, suusatamine, jalgrattasõit ja käimine. Linn pakub
inimestele spetsiaalselt tervisespordiga tegelemiseks mõeldud terviseradu. Organism   kasutab   energiaks   esimesena   süsivesikuid,   kuid   võib   aja   möödudes
ning   sobivates   tingimustes   lülituda   ümber   aktiivsemale   rasvade   kulutamisele.
See,   kui   palju   miskit   kulub,   sõltub   aga   juba   treeningu   iseloomust   ja
intensiivsusest. Tempokamates treeningutes on vaja palju energiat ja seetõttu kulutatakse pigem
süsivesikuid,   kuna   neist   saab   energia   kiirelt   kätte.   Kui   tempo   on   taga,   pole
organismil ju aega oodata! Rahulikumas trennis kulub vähem energiat ja suures osas kulutab keha energia
saamiseks   rasvu.   Kuna   üldine   kalorikulu   on   väiksem   (madal   intensiivsus),   siis
võiks treening kesta tavapärasest ka pisut kauem (näiteks 60 minuti asemel 80
minutit).


Treeningu   intensiivsus   mõjutab   omakorda   pulssi.   Nagu   kõik   treenimisega
seonduv, sõltub ka rasvapõletuspulss inimesest, tema vanusest ja treenitusest. Optimaalseks võib pidada vahemikku, mille saad, kui lahutad 220st oma vanuse
(maksimumpulss)   ning   arvutad   sellest   60–70%.   Näiteks   40aastasel   saame
tulemuseks   pulsivahemiku   108–126   lööki   minutis.   See   peaks   olema   nüüd
vahemik, kus treenides kulutab keha kõige enam rasvu. Seega  pole   oluline   mitte   treeningu   nimi,   vaid   see,   kuidas  sinu   organism  selle
trenni   ajal   käitub   –   üks   keha   kulutab   rohkem   rasvu,   teine   on   suuremalt   jaolt
süsivesikute peal. Selge see, et ka tulemus on erinev. Väheliikuva   inimese   südame   –   vereringetalitlust   aktiveerib     juba   10   minutit
vastupidavustreeningut, füsioloogiliselt kasutatakse rasvu energiaks 10 – 15 min
järgselt, kuid optimaalne oleks siiski vähemalt 30 minutit kehalist koormust. Tervisesportlasele on väga oluline harjutada õige ehk optimaalse koormusega.
Liialt   madala   koormusega   harjutades   ei   tarvitse   organismile   kasulikku   mõju
avalduda,   kuid   märksa   enam   armastavad   tervisesportlased   harjutada   liiga
tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis
pärssida. Treeningu intensiivsust saab kontrollida - subjektiivsete tunnuste järgi - hingamise järgi - südame löögisageduse alusel - vere laktaadisisalduse järgi. Seega  kokkuvõtteks,   sportimine   on   kehale   väga  vajalik   ja  ka  kasulik   tegevus.
Uuringute   järgi   selgub   et   kasvõi   kord   või   kaks   kuus   trenni   tehes   muutub
haigestumisvõimalus   kõikidesse   haigustesse   palju   väiksemaks.   Sport   muudab
inimesed palju tervemaks, rõõmsameelsemaks ja elujõulisemaks.

Document Outline

  • Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest
  • Treeningu intensiivsust saab kontrollida

KÕNE LIIKUMISHARRASTUSE VAJALIKKUSEST #1 KÕNE LIIKUMISHARRASTUSE VAJALIKKUSEST #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-08-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ALEXANDER57 Õppematerjali autor
Liikumine ja kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Küll on aegade jooksul lihastöö osatähtsus meie elus langenud. Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 – 40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame...............................

Sarnased õppematerjalid

Kõne
2
docx

Kõne

Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Ma sooviksin teile täna rääkida liikumisharrastusete olulisusest ja vajalikkusest. Liikumine ja kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Küll on aegade jooksul lihastöö osatähtsus meie elus langenud. Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 ­ 40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame.

Eesti keel
Tervisespordi ja tervislike eluviiside olulisus noore elus
10
doc

Tervisespordi ja tervislike eluviiside olulisus noore elus

......................... 1 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE..................................................1 TÄHTSUS NOORE ELUS..........................................................................................1 Sisukord....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................4 Tervisespordi vajalikkusest noore elus........................................................................5 Tervislikud eluviisid noore elus...................................................................................7 Kokkuvõte....................................................................................................................9 Kasutatud allikad....................................................................................................... 10

Spordi mõju Tervisele
4
odt

Spordi mõju Tervisele

Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame ­ vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga võimaldavad meil keskkonnas

Kehaline kasvatus
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju
28
doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste

Tervisesport
Tervisesportlase treening
19
odt

Tervisesportlase treening

Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1 1 Tervisesportlase treening Juhendaja: Alari Põlm.....................................

Tervisesport
Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina
106
pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia........................................................................

Suusatamine
Uurimistöö teemal-Vastupidavustreening
21
doc

Uurimistöö teemal: Vastupidavustreening

Tallinna Arte Gümnaasium Vastupidavustreening Uurimistöö Autorid: Mattias Raime ja MarkusEslon Juhendaja: Kristo Sepp Tallinn 2013 Sisukord: 1) Tiitelleht. Lk 1 2) Resümee eesti ja võõrkeeles (inglise keel). Lk 2-3 3) Sisukord 4) Sissejuhatus. 5) Mis on vastupidavus? 6) vastupidavuse metoodika. 7) vastupidavus treeningu energeetilised alused ja spetsiifika. 8) aeroobse treeningu kasutegur jõutreeningule. 9) vastupidavus skeemid. 10) vastupidavus testimine. 2 Resümee Käesolevas uurimistöös käsitletakse vastupidavustreeningut järgmistest aspektidest: mis on vastupidavus ning mis on vastupidavustreening. Lisaks sellele uuriti milline ülesehitus on vastupidavustreeningul ning kuidas sellist treeningut läbi viia. Töö autoreid huvitas kõige rohkem antud uurimistööga seonduvalt võimalus, teada saada palju huvitavaid ja uusi harjutusi mis on väga

Sport
Akadeemilise sõudmise üldised alused
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun