Freoone kasutatakse külmutusmasinates, kuna need veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ning seetõttu neelavad nad soojust. Lisaks sellele kasutatakse neid ka aerosoolballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on aga keemilised väga püsivad ained ja õhku paisatuna on kaua aega muutumatud, selle tõttu lõhuvad nad osoonikihti. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloori ja broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud
kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. Osoonikihi hõrenemine avastati 1970-ndatel pooluste kohal, kuid hõrenemine toimub sesoonselt kõigis geograafilistes piirkondades (Jürgens i.a). Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti (Parts i.a). Hõrenemist põhjustavad fluori, kloori või broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse külmutusseadmetes; konditsioneerides; vahutekitajatena nt vahtfenoplasti, polüuretaani jne tootmisel; propellendina aerosooli tootmisel; lahustitena; pestitsiididena; meditsiinipreparaatide, värvide ja lakkide valmistamisel; puhastuslahustina nt metalli, arvutidiskettide ja rõivaste puhastusel; tulekustutites jne (Jürgens i.a). Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid (Parts i.a). Osoonikihi kaitsmine on riikide ühine eesmärk
* Kliima soojenemine- tänapäeval on põhjustatud maapinda jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest, mitte kiirguse juurdevoolu suurenemisest, sest atmosfäär neelab rohkem Maa soojuskiirgust (mitte kuuma pole rohkem, vaid külma on vähem) * Osooniaugud kohad, kus osoonikiht on oluliselt hõrenenud. (Kui osoon puuduks täielikult, siis hävitaks UV-kiirgus kõik elava Maal.) Polaaraladel. Osoonikhi hõrenemist põhjustab freoonide kasutamine (külmkappides, aerosoolid, konditsioneerides). Tänapäeval on freoonide kasutamis vähendatud ning osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. * Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise kiirguse väljumine on takistatud ning see neeldub õhus. Õhus on peamiseks soojuskiirguse neelajaks kasvuhoonegaasid süsihappegaas, metaan, naerugaas, aerosool jne. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess ja see on looduses kogu aeg toimunud
Freoonide tootmine algas 1931.aastal ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist. Uurimused näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see ultraviolettkiirguse intensiivistumise maapinnal 2% võrra, see omakorda tõstab nahavähki haigetsumise tõenäosust 4%. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloori ja broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud.
Freoonide tootmine algas 1931. aastal ja kasvas pidevalt, kuni hakati täheldama osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate looduslike osooniaukude laienemist. Uurimised näitavad, et kui osoonikiht 1% jagu nõrgeneb, tingib see ultraviolettkiirguse intensivistumise maapinnal 2% võrra, see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäousust 4%. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloor ja broomi sisaldavad süsivesikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Kord atmosfääri sattunud, jäävad freoonid sinna sõltuvalt ühendi tüübist ringlema 10–200 aastaks. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini
· Propionibaktereid on leitud ka tupest, suust ja väljaheidetest. · Naha propioonhapebakterid on v. nõudlikud söötme suhtes: vajavad peaaegu kõiki aminohappeid, paljusid vitamiine ja paljud ka guaniini ja adeniini. Perekond Micromonospora Morfoloogia: · Esineb vaid substraadimütseel. Koloonia on pinnalt kurruline, spoorid paiknevad üksikult mütseelil. Elupaik looduses: · neid leidub mullas ja vees. Kodudes õhu saastajad, elavad ka konditsioneerides. · Lagundavad biopolümeere (tselluloosi, ksülaani, kitiini). Biotehnoloogiline rakendus: · mitmed Micromonospora toodetud antibiootikumid on kasvajavastased (pürrolosporiin - leukeemia, korkomitsiin leukeemia ja kopsu kartsinoom). AB gentamütsiini kasutatakse bakterhaiguste ravimiseks. Perekond Salinispora (lähedane Micromonosporaga) Morfoloogia: · Substraadimütseel, sellel sileda pinnaga üksikud või kobarates spoorid (koniidid).
9.Sisepõlemismootorite ringprotsessid. Otto .Vastavalt temperatuuride nivoost liigitatakse:1. Külmutus e.
ringprotsess. Dieseli ja segaringprotsess. Põhimõtte jahutusprotsessid (alla 0 oC-i), T2
gradient on ekspluatatsioonile, praegune tehniline ja esteetiline tase. e. jahutusprotsessid (alla 0 oC-i), T2
Soojustransformatsioon- nim. soojuse ülekandmist madalama temp-ga kehalt kõrgema temp-ga
kehale. Seadmeid nim. soojustransformaatoriteks. •Soojust andev, ehk madalama temp-ga keha-
alumine soojusallikas . •Soojust vastuvõtva keha, e. kõrgema temp-ga keha – ülemine soojusalikas
.Vastavalt nende temp-de nivoost liigitame soojustransf-id :1. Külmutus e. jahutusprotsessid (alla
0 oC-i), T2
Kasutatakse kuivpuhastusel. · Sulfoneeritud alkoholid. Näiteks Na-laurüülsulfaat, mis on suurepärane vahutekitaja (C12H23-OSO3Na). · Mitteioonsed PAA-d puuduseks on väljasadenemine temperatuuri tõusul. Katioonaktiivsed PAA-d Katioonaktiivsed PAA-del on suurepärane võime kleepuda tahketele pindadele ja niimoodi neid moditfitseerida. Neid kasutatakse korrosiooni inhibiitoritena, määrdeainete ja kütuse lisandina, juuste konditsioneerides. Tekstiilitehnoloogias kasutatakse neid põhiliselt kui pehmendusaineid, anioonvärvainete kinniteid. Katioonvärvainetega värvides kui värvimiskiiruse aeglusteid. Katioonaktiivsete PAA-de kasutusalad on väiksemad. Enamik katioonaktiivseid PAA-sid on pika ahelaga amiinide soolad. Näiteks: C18H37NH3+Cl-, mida toodetakse rasvadest, taimsetest õlidest või sünteetiliselt. Kvaternaarsed amiinid on kasutusel peamisel tekstiilitoodete pehmendajatena
- peatada destillaadipump - sulgeda kuumaveekraanid - oodata 3min auruti jahutamiseks - peatada ejektorpump ning sulgeda imi- ja surveklapid - sulgeda veelisandi doseerimise kraan - avada vaakumventiil magestil 4.7. Laeva külmutusseadmed Külmutusseadmete ülesandeks on laevas toidu säilitamine jahedas keskkonnas ladude külmikutes ning laeva olmeruumide õhu jahutamine konditsioneerides. Külmutuskompressorid on esimesel tekil külmutusruumis. Seal on kaks kruvikompressorit konditsioneeride jaoks (vasakpoolsel fotol) ja kolme erineva temperatuuriga (-25°C, -10°C, +5°C) kompressoripaari erinevate külmikute jaoks (parempoolsel fotol). Külmutusagensina kasutatakse freooni R134A. Külmkappide külmutusseadmete külmatootlikkus on kokku 223,5kW. Külmikute seinte sooja läbilaskevõime on 0,4w/m2C. Kruvikompressorite külmatootlikkus on kokku 700kW.
klorofluoroalkaanid. " (ENE nr 3 ,1988, lk. 67). Tavaelus ei reageeri nad ühegi ettejuhtuva ainega , vaid käituvad inertsetena. H.Kariku(1993) andmeil tekitasid nad revolutsiooni külmikute tootmisel ja uue tooteliigi - aerosoolpreparaatide välja töötamisel. "Argielus kasutatakse freoone desodorantide , parfüümide ,värvide ,lakkide, ravimite aerosooltooteis ning tulekustutites." (Karik 1993, lk. 47) Argielus kasutatakse freoone veel külmutusagendina külmutusseadmeis ja konditsioneerides. Samuti kasutataks neid lahustina elektroonikatööstuses. U.Veismanni(1992) andmeil on ainuüksi USA-s 160 miljonit külmikut, 130 miljonit kliimaseadet autodes ja akendel ning umbes 80000 majakonditsioneeri. Nende kogumaksumus võib olla 130 miljardit dollarit. Euroopa riikides ja Jaapanis kasutatakse aastas 0,9 kg freoone inimese kohta, USA-s poolteist korda enam. O.Kulli(1993) andmeil suureneb kloororgaaniliste ühendite
annaabi.ee 
