ja seegaII astme, kui kõige aeglasema astme, kiirust. 8. Lämmastikhape Tehnoloogilised skeemid1) Kogu skeem õhurõhul - saadakse 47-50% HNO3 . Kasutatakse mitut täidistorni. 2) Kombineeritud skeemid (NH3 oksüdatsioon õhurõhul, et vältida katalüsaatori kadusid + NOx absorptsioon rõhu all 106 Pa (10 at), saadakse 60-62% HNO3. Kasutatakse ainult ühte roostevaba terasest kolonni. 3) Kõrgrõhu skeemid (10-12 at) Kasutatakse ainult ühte roostevaba terasest kolonni. Kuum komprimeeritud õhk segatakse ülekuumendatud ammoniaagiga ja suunatakse konvertorisse peaaegu õhurõhul. Katalüsaator: 15-20 kihti 80 meshlist sõela (Pt + 10%Rh). Temperatuur on ca 800°C. Nitroosgaasid annavad oma soojuse ära jääksoojuse boileris ning seejärel suunatakse nad kompressoriga läbi soojusvaheti taldrikabsorberisse. NOX töödeldakse peaaegu 98-99%-liselt lämmastikhappeks ning seega kaob vajadus jääkgaaside leelispesuks, nagu täielikult õhurõhu all töötavates süsteemides
Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga. II takt Komprimeerimine e survetakt, toimub väntvõlli esimesel pöördel, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Gaasijaotusklapid on suletud. Selle takti ajal toimub diiselmootoris õhu kokkusurumine, mistõttu tõuseb õhu temperatuur. Takti lõpuperioodil pritsitakse silindrisse kütus, mis segunemisel kõrge temperatuurini komprimeeritud õhuga süttib isesüüte teel. Kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas toimub küttesegu põlemine. III takt Paisumine e töötakt, toimub väntvõlli teise pöörde esimesel poolel. Gaasijaotusklapid on suletud. Põlemisprotsessile järgneb gaaside kõrge rõhu toimel kolvi liikumine ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu. Seejuures gaasid paisuvad ja teevad mehaanilist tööd, s.o selles protsessis muutub osa põlemisel
Kiirekäigulistel forsseeritud diiselmootoritel on dünaamilisuse tegur 0,9...1,0 mis tähendab, et kogu kütus pritsitakse silindrisse enne isesüttimist Põlemise kulgu mõjutavad: 1. Kütuse keemilised ja füüsikalised omadused Viivitusperioodi vähendavad kütuses leiduvad parafiinsed süsivesinikud. Füüsikalistest omadustest on olulised viskoossus, pindpinevus ja aurustuvas. Viivitusperiood lüheneb, kui alandada isesüttimistemperatuuri, mis sõltub tsetaaniarvust. 2. Komprimeeritud õhu rõhk ja temperatuur. Mõlema parameetri suurendamine lühendab viivitusperioodi. 3. Õhu keerised. Et segu moodustatakse põlemisega üheaegselt, on keerised vajalikud kütuse paiskamiseks hapniku rikkasse piirkonda. 4. Toiteseadme konstruktsioon. Sellest sõltub kütusepiiskade suurus ja jaotus põlemiskambris ning põlemise kestus. Toiteseadme konstruktsioon peab vastama kambri konstruktsioonile
2 NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 - H 5)sula väävel liigub läbi auruga köetavate torude Tsüaanamiid-protsess käivitati tööstuslikult Itaalias N2O4 + H2O = HNO3 + HNO2 - H separaatorisse, kus õhk eraldub 1905.a. Saksa keemikud Haber & Nernst töötasid 3 HNO2 ->HNO3 + 2 NO + H2O H Kuum komprimeeritud õhk tõstab sula väävli massi ammoniaagi sünteesi teoreetiliste aluste kallal peaaegu Summeerides: õhk-pumba (air-lift) põhimottel üles U-torus. Sula väävli 10 aastat ja said selle eest 1918.a. Nobeli preemia. 3 NO2 + H2O = 2 HNO3 + NO H tihedus on 2,0 g/cm3, sula väävel koos õhumullidega Esimene katsetehas rõhul 100 at ehitati 1901.a. Keskkonna probleemid
( ei teki tilka ) Tihenduspindade kvaliteedist oleneb suurel määral pihustamise, seega ka mootori töö kvaliteet. 4Kütuse rõhutõusu kiirus enne pihustamist ja pihustamise käigus oleneb KKP nukk-ketta profiilist ja pumba tüübist. Tehniliselt korras hüdrauliliselt avatava pihusti pihustamisrõhule mootori pöörded praktiliselt mõju ei avalda 5 Düüsist väljumisel võtab pihustuv kütus tavaliselt koonuse kuju. Kütusejoa läbitungimise kaugus komprimeeritud õhu keskkonnas sõltub peamiselt pritsimise rõhust ja düüsiavade läbimõõdust PUMPPIHUSTID Pumppihusteid kasutatakse kiirekäigilistes diislites. Pumppihustis on kütuse pihustusseade ja kütusepumbaelement ehitatud ühtsks agregaadiks ja asetatakse vahetult igale silindrile eraldi.Silindrisse pritsitava kütusehulga reguleerimine toimub pumbapumppihusti plunžeri pööramisega hammaslati abil.Üksikute
1) 1.-2. Siin komplimeeritakse õhk. 2) 2. Õhu temperatuur peab ületama kütuse isesüttimise temperatuuri siis pihustatakse suruõhuga kütus põlemiskambrisse. 3) 2.-3. Isobaarne põlemine 4) 3.-4. Adiabaatiline paisumine 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine (gaasid viivad soojuse ära). (teine vastus: 2-3 on isobaarne protsess, 1-2 on adiabaatiline, 4-1 on isohoorne, 4-3 on adiabaatiline) Nimetatud tsükkel toimub komprimeeritud töösegu süütamise teel, kus kütuse pihustamine viiakse läbi suruõhu abil. Silindrisse imetud puhas õhk komprimeeritakse temperatuurini T=300 kraadi, mis seejärel süütab pihustunud kütuse ja õhu segu. Töösegu põlemine toimub ligilähedaselt isobaarsele protsessile, st teadlikult ette määrates kindla kütusepealeandmise seaduspärasuse, võib olla P= const olla kogu põlemisprotsessi jooksul. Sabathe 1) 1.-2. Õhu komplimeerimine 2) 2
Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st
Kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sisselaskeklapp on avatud ja õhk siseneb silindrisse. Mahu ja sellele vastava rõhu muutumist iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 0.1. Joonis 4. Neljataktilise diiselmootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt. Mõlemad klapid on suletud. Kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse ja surub õhu kokku. Suure surveastme (suurusjärgus 15-25) tõttu tõusevad õhu rõhk ja temperatuur survetakti lõpus kõrgeks. Kokkusurutud (komprimeeritud) õhu temperatuur ületab kütuse süttimistemperatuuri. Rõhu muutumist survetaktil väljendab lõik 1.v. Survetakti lõpus, kui kolb on jõudnud ülemise surnud seisu lähedale, pritsitakse silindrisse vedelkütust. Pritsimisel pihustunud kütus seguneb kuuma õhu ja jääkgaasidega, moodustades töösegu, mis süttib. Osa kütust põleb kiiresti jääval mahul. Sellega kaasnevat rõhu muutust iseloomustab indikaatordiagrammi lõik 1.2. 3) Töötakt. Mõlemad klapid on suletud
hetkel suletud olevast puhastuskambrist. Paralleelselt rõhu langemisega jaoturmehhanismis, läbipesuklapp 8 avaneb. Rõhu all õhk õhureservuaarist 3 annab järsult rõhu filtri puhtale poolele jäänud puhtale õlikule ning surub selle vastupidises suunas läbi filterelementide. Tänu rõhu järsule suurenemisele ning sellest tingitud kiirele õliku voolule vastupidises suunas, mustuse osakesed pestakse maha filterelemendi pinnalt ning juhitakse välja läbi mustuse väljundklapi 4. Komprimeeritud õhk jätkab liikumist lühikese ajaperioodi jooksul, seejärel mustuse väljundklapp ja läbipesuklapp suletakse. Nüüd puhas, kuid tühi puhastuskamber täidetakse puhta õlikuga läbi täitekanali 10 jaoturmehhanismis, ning tulemuseks on kasutamiseks valmis puhastuskamber, mis pannakse reservkambriks kuni mõne hetkel töös oleva puhastuskambri ummistumiseni. 2.3.2.5 Õliseparaator Tüüp: Isepuhastav tsentrifugaalseparaator Tootja: Alfa- Laval Mudel: LOPX 705 Tootlikus: 1,3 m3/h
Kiire võrdlus. rõhu tõusu tõttu kütuse algsel põlemisel eraldatud väikesemahulises 3. Diiselmootori silindri seda osa kuhu komprimeeritud õhu keskkonda põlemiskambris paiskuvad põlevad gaasid läbi vaheava silindrikaane Ülelaadimiseta kiirekäigulised mootorid 35 kuni 45 bar ( pritsitakse pihustist kütus ja kus toimub küttesegu moodustumine ja kolvipõhja vahele, kus toimub väga hea põlevate gaaside
annaabi.ee 
