ndab taimekasvu ja on lõhnavaba. Vermikomposti võib võrrelda väikese ökosüsteemina, kus esinevad keerulised omavahelised suhted orgaanilise materjali, mikroorganismide, vihmausside ja teiste selgrootute mullaorganismide vahel, mille tulemusel toimub kiire oksüdeerimine ja orgaanilise materjali stabiliseerimine. Vermikompostis on esindatud primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed tarbijad. Teadlaste poolt on täheldatud, et vermikompostimisel suureneb kompostitava materjali nitraatide kogus; väheneb raskemetallide hulk, kuna raskemetallid seotakse keerulisteks liitühenditeks humiinhapeteja kõrgelt polümeriseeritud orgaaniliste osakestega; suureneb huumuse teke tänu mikroobilise aktiivsuse suurenemisele, õhustamisele ja orgaanilise 7 materjali segunemisele, mis on tingitud vihmaussideliikumisest ja toitumisest. Üldiselt on orgaaniline materjal taimedele mürgine, kuid seda mürgitust on võimalik eemaldada vihmausskomposteerimisel
Biojäätmete käitlemismeetodid: 1. Aeroobsed tehnoloogiad 2. Anaeroobsed tehnoloogiad Aeroobne käitlus: a) Kompostimine · Väikekompostimine · Tööstuslik kompostimine ( reaktor- ja aunkompostimine) Kompostimine on Kõige tavalisem biokäitlusviis _ Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened jne _ Eraldub soojus Vabanevad vesi, süsihappegaas ja mineraal-, sh väetusained _ Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, nende hulk kasvab kiiresti. _ Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. _ Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. _ Tekib mulda rikastav huumus Koduskompostimine: Majapidamises tekib olulisel määral kompostimiskõlbulikke jäätmeid. Valminud komposti saab koduaias kasutada ning Aitab oluliselt vähendada prügiveokulusid. Koduskompostimine:
vahed jms.) parandamine ja likvideerimine. Kompostiväljak jaguneb: 1) Käitlusala jäätmete vastuvõtuks ja eeltöötlemiseks 2) Kompostimisala (angaar) aunkompostimiseks 3) Katusega kerghoone valmistoodangu ladustamiseks ja väärindamiseks 4) Labor peamisteks esmasteks analüüsideks 5) Jäätmeala sorteerimisjääkide ajutiseks ladustamiseks Käitlusala Käitlusalal toimub kompostitava materjali vastuvõtt, kaalumine ja ajutine ladustamine. Ala plaanitakse koheselt põhjapoolse värava lähedale ning väljasõit kompostiväljakult toimub lõunapoolsest väravast. Transpordi liikumine on võimalikult lihtsustatud ja välditud on seega liigne manööverdamine ja ümberpööramine. Kuna vastuvõetav materjal võib sisaldada kompostimiseks ebasobivat materjali (klaas, plast, metall), siis toimub käitlusalal ka sorteerimine. Sorteeritud jäätmed viiakse esimesel
Kvaliteetkomposti on võimalik saada kvaliteetsest, puhtast toorainest (st. jäätmetest). Kvaliteedi järgi võiks komposti jagada klassidesse, kuid see on EL tasemel veel tegemata. Kuniks kehtestatakse EL ühtsed nõuded kompostimissaaduste kvaliteedile, tasub kehtestada Eesti oma nõuded, olgu nad siis kasvõi soovituslikud. Kompostile kvaliteedinõuete seadmine aitab kaasa kompostimissaadustele laiema turu tekkimisel. Kvaliteedinõuded ei ole kindlasti ühtsed, sest nad olenevad kompostitava materjali omadustest (näiteks aiapraht, olmejäätmed, reovee sete), ettevõtmise ulatusest (koduskompostimine, tööstuslik kompostimine) ja komposti edasisest kasutamisest (oma tarbeks, haljastusse, põllumajandusse, prügila katteks). Komposti kasutusse suunamisel peaks arvestama sellega, et ei rikutaks mulla vajalikke omadusi. Reeglina on igal tõsisel põllupidajal mulla analüüsid teostatud. Alahinnata ei tohi teadusuuringute osatähtsust, kuna komposti
Kõige tavalisem biokäitlusviis Koduskompostimine Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened jne Eraldub soojus Vabanevad vesi, süsihappegaas ja mineraal-, sh Majapidamises tekib olulisel määral väetusained Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, nende hulk kompostimiskõlbulikke jäätmeid kasvab kiiresti. Valminud komposti saab koduaias kasutada Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, Aitab oluliselt vähendada prügiveokulusid milles on rohkesti mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Tekib mulda rikastav huumus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 13 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14
Sellised jäägid desinfitseeritakse, kuivatatakse, jahvatatakse ja pakendatakse, lisatakse ka vitamiine. Tarbimisjääkidest sööta toota ei saa. 10 Kompostimine: kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad ( nt vihmaussid). Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, sest neid on olmejäätmetes alati olemas ning nende hulk kasvab soodsates oludes kiiresti. Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Et kompostimine kulgeks normaalselt, on vaja täitsa teatavaid nõudeid. Kompostitav materjal peab olema bioloogiliselt hästi lagundatav. Süsivesikud ja valgud lagunevad kergesti; rasvad, vahad ja vaigud ning eriti puiduligniin aga raskesti
– veovälp on pikem – Prügikast/konteiner on puhtam ja ei haise – Jäätmemajandus muutub autonoomsemaks – väiksem sõltuvus prügifirmast, Kompostimise põhitõed Kompostimine on aeroobne! • Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad (nt vihmaussid). • Eraldub soojus – temperatuur tõuseb 70 kraadini ja ülegi • Vabanevad vesi, CO2 ja mineraalained (sh väetusained) • Bakterite tegevus algab kompostis ise, nende hulk kasvab kiiresti. • Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. • Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Nõuded jäätmete kohta • Jäätmed olgu bioloogiliselt hästilagundatavad – Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti – Valgud lagunevad kergesti – Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti – Puiduligniin laguneb eriti raskesti.
kemikaalide kasutamiseks. Eralduvat metaani saab kasutada energia tootmiseks. Isegi väike puhastusjaam võib nii katta oma energiavajaduse. Kompostimine on protsess, kus mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas. Tulemusena saadakse huumuse sarnane orgaaniline aine. Kompostimisel eraldub soojust. Kompostimisega reoveemuda stabiliseerimiseks peab silmas pidama, et kogu mudamassi temperatuur tõuseks küllalt kõrgele (55oC). Kompostitava muda kuivainesisaldus peaks olema üle 30 %. Aeroobsel stabiliseerimisel aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist ja külmal aastaajal võib lagunemisaeg olla üsna pikk, ulatudes talvel 1-2 kuuni ning suvel paari nädalani. Stabiliseeritud ja tihendatud muda on veel voolav. Seepärast püütakse enne muda väljavedu temast täiendavalt eraldada vett
reservuaaris, mida nimetatakse metaantankiks. Protsessis väheneb muda kuivainesisaldus 30- 40 %. Eralduvat metaani saab kasutada energia tootmiseks. Metaanitanke on kallis ehtada. Kompostimine on protsess, kus mikroorganismid lagundavad muda orgaanilist ainet aeroobses keskkonnas. Tulemusena saadakse huumuse sarnane orgaaniline aine. Kompostimisel eraldub soojust. Kompostimisega reoveemuda stabiliseerimiseks peab silmas pidama, et kogu mudamassi temperatuur oleks (55 oC). Kompostitava muda kuivainesisaldus peaks olema üle 30 %. Aeroobsel stabiliseerimisel aereeritakse muda aerotankide sarnastes reservuaarides tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist. Aeroobsel lagunemisel hävivad patogeensed mikroorganismid vähemal määral kui muudel stabiliseerimismeetoditel. Stabiliseeritud ja tihendatud muda on veel voolav (kuivainesisaldus umbes 5 %). Seepärast eraldatakse täiendavalt vett
kompostimisprotsessi. Temperatuur tõuseb, kuni see muutub mikroobide elutegevuseks liiga kõrgeks. Siis mikroobide tegevus pärsitakse ja komposti temperatuur alaneb. Kõrge temperatuur hävitab ka kompostaunas olevad haigusttekitavad mikroorganismid. Aunkompostimisel paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Auna kujundatakse 1,5-2,5 m kõrguse ja 3-6 m laiuse hunnikuna. Auna pikkus võib olla erinev, sõltuvalt kasutada oleva pinna suurusest ja kompostitava materjali hulgast. Auna on vaja segada 1-3 kuuliste vaheaegadega, et kompost püsiks kohevana ja mikroobidele oleks tagatud hapniku ligipääs. Reaktorkompostimisel paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Reaktorkompostreid valmistatakse mitmesuguse ehitusega ja erineva suurusega. Need võivad olla vannid, ühe- või mitme- kordsed tornkompostrid, trummelreaktorid vms. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks
annaabi.ee 
