Kasv -22 millimeetrini. Niitudel, roosõieliste ja ohakate õitel. Toitub taimelehtedest ja -õitest. Väga head lendajad. Vastsed kasvavad kõdunevas puidus. Ninasarvikpõrnikas Ladinakeelne nimetus on Oryctes nasicornis. Ninasarvikpõrnikas on üks suuremaid (2540 mm). Punakaspruunid läikivad kattetiivad. Isasel laubal tahapoole kaardus sarv, emasel see puudub. Eesseljal on kolmehambane ristmõhn. Vastsed-kuni 12 cm valged tõugud. Elavad kõdunenud puidus, saepurus ja kompostihunnikus. Vastse areng kestab 4 aastat. Lepatriinud Eestis on üle 50 lepatriinuliigi. Levinuim on seitsetäpp-lepatriinu. Toitub enamasti lülijalgsetest. Kasvatatakse aedades, aitab hävitada kahjureid. Ereda värvuse ja mustriga keha. Käpad on 4-lülilised. 200-400 muna. 5-8 päeva jooksul vastsed. 2-4 nädala pärast hakkab nukkumine. Laiujur Leidub eesti seisuveekogudes. Tiheda taimestikuga veekogus, päiksekiirgus. Röövtoiduline, veeputukad (sõudurlased),
õhulämmastikku ehk teevad taimedele lämmastiku kättesaadavaks. 8. Pastöörimine toimub 70-90°C ,hävivad bakterirakud ja toimub 60-120 sekundit 9. Steriilimine toimub 110-120°C, hävivad bakterirakud ja spoorid toimub 20- 30 min 10.Spoor suudab säilida rasketes oludes kõrget temperatuuri, samuti kakuivamist. Bakter seda ei suuda. 11.Aeroobid-bakterid, kes vajavad õhuhapnikku, elavad vees, naha pinnal, mullas ja kompostihunnikus - kõdubakterid. Anaeroobsed-bakterid, kes elavadhapnikuta keskkonnas, kasutavad hapniku asemel sulfaat- või nitraatioone ning eritavad keskkonda N2,N20 või H2S.Sinna kuuluvad kääritajad ja roisutajad. 12. Spoor suudab kaua säilida seetõttu on bakter võimeline soodsates tingimustes uuesti normaalselt elama ja paljunema. 13.Plastiide on 3 liiki 1)kloroplast 2)Kromoplast 3)Leukoplast asuvad taimerakus Plasmiid asub bakterirakus ja on
· Tahked alkaanid ei tungi organismi, seetõttu on nad ohutud · Tahket alkaani parafiini kasutatakse meditsiinis ja toiduainetetööstuses 5.Alkaanide leidumine: · Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas, kaevandusgas · Metaan tekib samuti org. ainete lagunemisel, N: kompostihunnikus ja õhu juurdepääsul anaeroobsete bakterite toimel, kes lagundavad surnud taimeosi. See protsess toimub ka veekogu põhjas, kus metaan eraldub mullikestena. · Metaan moodustub ka organismide soolestikus käärimise tagajärjel (üks lehm võib ööpäevas keskkonda paisata ligi 500 liitrit metaani). · Org
ainult põhjapolaarjoone taga, Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias. Elavad ka Aasias. Eluiga. Vaskuss elab vabas looduses üle 20 aastaseks, mis teeb vaskussist ühe kõige pikema elueaga sisaliku. Vanim vangistuses elanud vaskuss elas 54 aastat vanaks. Eluviis. Vaskusse avalikult päikest võtmas väga tihti ei näe. Nad eelistavad end kivide või mahalangenud puutüvede alla peita, kui kusagil vedeleb mõni kilekott või plekkpurk, siis ka selle all. Aedades meeldib neil peesitada kompostihunnikus. Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Saba kasvab hiljem tagasi, kuid mitte endises pikkuses. Vaskuss talvitub 20-30 kaupa gruppides lehehunnikutes, puujuurte all või maapragudes. Mõnikord jagavad nad talvitumusipaika ka teiste sisalikuliikidega. Pereelu. Paaritumist alustavad vaskussid juba aprillis, kuid munade viljastamine toimub alles mais
pinnast välja kaevates, nii et suve lõpul võib pesa ise olla priske kapsa suurune ja paikneda sellele vastava suurusega koopas. Seda rühma nimetame maaherilasteks, siia kuuluvad kaks väga tavalist ja suve lõpul tihti tüütut liiki: liht-maaherilane ja täpik- maaherilane. Kolmas ruske maaherilane teeb tagasihoidlikke väikesi pesi ning inimesi tavaliselt ei tüüta. Mõlemas rühmas, maa kohal ja all elavate liikide hulgas, tuleb ette ka erandeid. Vapsikut on nähtud pesitsemas kompostihunnikus ja tõenäoliselt mingis maa-aluses õõnsuses rannavallis. Täpik-maaherilase pesa on nähtud viie meetri kõrgusel tellisseinal, kinnitatuna katuse-eendi alla. Ka moondunud pesakuju tuleb sageli ette, näiteks siis, kui pesa ruumipuudusel enam loomulikult laieneda ei saa. Herilaste nukkumine vältab umbes kuu aega. Niipea, kui nukkudest kooruvad valmikud - töölised, loobub herilasema toiduhankimisest vastsetele, samuti pesa ja kannude ehitamisest, andudes ainuüksi munemisele. Elutsükkel
· Sigmaside on selline kovalentne side, mida moodustavade elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel · Sigmasidemed süsiniku aatomi juures hargnevad ühtlaselt, sest nendevahelised nurgad on 109º 3) Alkaanide leid(u)mine: · Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas, kaevandusgas · Metaan tekib samuti org. ainete lagunemisel, N: kompostihunnikus ja õhu juurdepääsul anaeroobsete bakterite toimel, kes lagundavad surnud taimeosi. See protsess toimub ka veekogu põhjas, kus metaan eraldub mullikestena. · Metaan moodustub ka organismide soolestikus käärimise tagajärjel (üks lehm võib ööpäevas keskkonda paisata ligi 500 liitrit metaani). · Org. jäätmeid hermeetiliselt kääritades saadakse biogaasi
Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) Meie suurim põrnikas on ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis). Eestis on nad üsna sagedad.Tema pikkus on 2540 mm. Põrnikas on lennuvõimeline. Soojadel suveõhtutel lendab ta sageli valguse peale (wikipedia.org). Isasel on laubal pikk kõver sarv, eesseljal kolmehambane ristmõhn. Neil on punakaspruunid läikivad kattetiivad. Oma suure keha juures on ta siiski lennuvõimeline putukas ja lendab soojadel suveõhtutel. Vastne elab taimekõdus või kompostihunnikus, võib kahjustada taimede, sealhulgas rooside juuri (H.Remm.1984). Vastse nimetuseks on raamatus "Õngitsemine" pakutud ka nime rasvik Rasvikud võivad kasvada väga suurteks, ent õngitsemisel on parimad kuni 25 mm pikkused vastsed. Leitud 7 rasvikud pannakse vette ja pigistatakse neist ettevaatlikult välja neis olev must ollus, seejärel
Kui kompostihunnik on saavutanud sobiva suuruse, võiks selle katta umbes 10 cm paksuse mulla- või turbakihiga. Turbakiht vähendab niiskuse ja toitainete eraldumist hunnikust. Viimase lihvina võib hunniku katta umbes 10 cm paksuse heina- või õlekihiga, mis hoiab komposti kauem soojana. Kompostihunnikusse umbrohtu visates tuleb meeles pidada, et umbrohu seemned ja juured kaotavad idanemisvõime siis, kui hoida neid paar päeva vähemalt 55-kraadises kompostis. Soojusisolatsioonita kompostihunnikus on sellist temperatuuri võimalik saavutada ainult hunniku keskel. Seepärast tuleb mata umbrohi alati hunniku keskele, kõige kuumemasse kohta. Kompostihunniku hooldamine tähendab eelkõige niiskustaseme jälgimist. Suvise põuaga võib kompostihunnik vajada lausa iganädalast kastmist. Kompostihunniku valmimist kiirendab selle ümberpööramine kord või kaks aastas. Kõige lihtsam on kuhjata uus hunnik vana kõrvale. Ühtlase kõdunemise tagamiseks tuleb
- teravilja monokultuur sage, st vähene viljavaheldus - umbrohtude liigilise koosseisu muutmine meile ebasobivas suunas kui kasutame pidevalt ühte ja sama harimisvõtet või umbrohi on muutunud resisdentseks - põldude umbrohtumine kultuuride ikaldumise tagajärjel tagajärjel - käärimata ja väikse kuivainesisaldusega sõnniku kasutamine väetamiseks (kuivainesisaldus peaks olema vähemalt 17 18%) - vead kompostimisel umbrohud lähevad kompostihunnikus õitsema ja levivad sealt mujale - sisseküntud sõnniku pinnaletoomine - koorimise puudulik teostamine Umbrohuseemnete arvukus mulla 30 000 100 000 seemet/m2; tugevasti umbrohtunud aladel 300 000 1 000 000 seemet/m2. Lääne-Euroopas on viimase 40 50 aastaga põlluumbrohtude liigiline koosseis vähenenud 20 40%. Seemnepakk mullas varasema 30 000 umbrohuseemne asemel on: 1000 5000 eluvõimelist umbrohuseemet (tk/m 2). Umbrohu generatiivne potentsiaal ja
komposti tugimaterjaliks eriti hästi. Juhul, kui komposteeritav materjal on väga märg, on tugimaterjalide vajadus väga suur (kuni 2/3 kogu massi mahust); tugimaterjalide hankimine on oluliseks kulukomponendiks komposti omahinnas. Kompostimistehnoloogiad On olemas erinevaid kompostimistehnoloogiaid, mida kõige laiemalt võib liigitada 1) väikekompostimiseks 2) tööstuslikuks kompostimiseks. Väikekompostimine toimub valdavalt koduaedades kompostihunnikus või spetsiaalses komposteris. Sisuliselt väikekompostimisega tegelevad ka paljud aiandusettevõtted, kes sel viisil käitlevad oma taimseid jääke ning tulemusena saavad väga vajalikku orgaanilist väetist. Alljärgnevalt lühiülevaade väikekompostimise põhimõtetest. Kompostihunniku põhjaks laotatakse ca 20 cm kiht peeni oksi või muud koredat materjali, mis tagab õhu läbipääsu. Edasi kihitatakse vaheldumisi peenemaid ja kergemini lagunevaid jäätmeid koredate jäätmetega
annaabi.ee 
