Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga Keskaja ja renessansi muusika võrdlus Keskaeg Renessanss muusika seletamine teost saab seostada kindla matemaatika abil, sest see, mis autoriga on õige, on ka ilus ilmalikud zanrid määravad anonüümne looming kunstmuusika stiili kirikumuusika kooskõladeks tertsid ja sekstid kooskõladeks on kvindid, partiid komponeeritakse kvardid, oktavid korraga partiid komponeeritakse hääled jäljendavad teineteist, ükshaaval sellest sünnib imitatsiooniline partiid on iseseisvad polüfoonia Juhtivad muusikamaad Madalmaad Holland, Belgia Luksemburg Kirde-Prantsusmaa Prantsusmaa Itaalia Madalmaad Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse Kujunes uus väljenduslaad Uus kõlaideaal
sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega ·pille kasutatakse lauludes, kuid partituuris ei pruugi need olla nimetatud
Giovanni Boccaccio- novelliZanri rajaja, peateos novellikagu``Dekomeron`` Renessanss muusikas 6 Muusikaajaloos räägitakse sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG ·muusika seletamine matemaatika abil, sest see, mis on õige, on ka ilus. ·anonüümne looming ·kirikumuusika ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, oktavid ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid on iseseisvad ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule RENESSANSS ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·teost saab seostada kindla autoriga ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV saj.) ·partiid komponeeritakse korraga ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia,
Teoste ülesehitus muutub vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju.Populaarseks zanriks saavad soolo laulud, mis väljendasid ajastu meeleolusid, armastust, kannatusi ja ka õukonna intriige.Tekkisid ka uued zanrid ning nendeks olid instrumental miniatuurid : ekspromptid, variatsioonid, muusikalised hetked, rondod ja scherzod.Populaarsuse võitsid klaveritsüklid ja sümfoonilised poeemid.Edasi komponeeritakse sümfooniaid, oopereid ning soolokontserteid (soolopill + orkester).Lisaks jõudsid lavale uutena balletid (liikumine + orkester) ja operetid (laul + kõne + orkester + tants) ning puuduvad traagilised operetid. Kõike seda saadab alati orkester, kes asub lavaaugus. Laval on dekoratsioonid ja valgustus. Schuberti elulugu:Sündis Viini lähedal muusikaõpetaja perekonnas.Kodus korraldati tihti muusikaõhtuid ning seal kuulis ta esimest korda Haydni,Beethoveni ja Mozarti muusikat
Kultuurilood I (20. sept) * ILIAS Mnemoonika epiteet vormel, kordused, taustaandmed (kuidas tolleaegsed inimesed võisid mõelda, tunda). Kirjalikus keeles muutuvad ühel hetkel mõttetuks ja igavaks (erinevad kordused jmt), samas kui suulises kõnes hinnatakse neid. Vormeliteooria järgi on kultuur ressurss. Me ei pea nt regilaule sõna-sõnalt teadma, laul komponeeritakse igal esitusel uuesti, see on kultuuriga ümberkäimise vabadus. Juttu suurest sõjast, sõjaeepos. Sõda kestnud 9 aastat. Ahhailased on tulnud Trooja linna alla, 9a sõda käinud, ikka pole suutnud vallutada. Mehed lahutatud neile olulistest inimestest. Sõjameeste laagritest ei puudu naised, aga neid kõrgeid soost abikaasasid, kes Kreekasse maha jäänud, pole kaasa võetud. Tüdimus, asjad ei liigu, kumbki osapool pole võidule küllaltki lähedal. Sõjaseisukorraga ära harjutud, kuid
Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ballett-sümfoonia; · Lühiballett; · Suur (mitmevaatuseline) ballett; · Kindla süzeega ballett; · Ilma süzeeta ballett jne. Zanri ajaloost on teada ka mitmeid eriliike, näiteks: ballett-intermeedium, ballett- divertisment jm
Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ballett-sümfoonia; · Lühiballett; · Suur (mitmevaatuseline) ballett; · Kindla süzeega ballett; · Ilma süzeeta ballett jne. Zanri ajaloost on teada ka mitmeid eriliike, näiteks: ballett-intermeedium, ballett- divertisment jm
sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnibimitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega
1907-1909 geomeetriline kubism 1909 - 1912 analüütiline kubism 1912 sünteetiline kubism Pablo picasso - 1881-1973 Naine triikimas Poiss - loomingusse tulevad soojad roosad toonid Avignioni neiud - kõik kubismist on olemas (3 liiki koos) Kolm naist - Kitarrist - analüütiline, värvi vähe , üritab väljendada iseloomu Vollardi portree - Daniel - Henry Kahnweiler vms portree Viiul - analüütilises tehakse palju natüürmorti Kitarr - sünteetiline kubism, erinevad värvilaigud ja pinnad, komponeeritakse vabalt Kolm muusikut - rohkem värve, vaba komponeering Guernica - räägib fasismi kuritegudest, või kohalikust baarikaklusest, what ever floats your boat Picasso chicago - usa s väga menukas George Braque Emmigrant Juan Gris Mees kohvikus - pigem Geomeetriline Arlekiin kitarriga - Naine vaasiga - "tubism" mitte kuup vaid toru Robert Delauney - raske stiililiselt määratleda Constantin brancusio Kaks suudlust - kunsti areng toimub väga kiiresti
KOKKUVÕTE: suuline, kirjalik vm vorm on ainult tehnika, suulisus ei ole rahvaluule olemuslik tunnus kirjalike vormide kopeerimistehnika> taotlus tugevamini esitleda pärimusrühma (keskendumine kasutajaskonnale ja mitte autorile) suulisuse ja kirjalikkuse uurimine Vormeliteooria (oralformulaic theory) (Milman Parry, Albert b. Lord, John Miles Foley) uuendas Eesti rahvaluule uurimist 90ndatel. · Laul komponeeritakse igal esitlusel uuesti laulik ei mäleta laule, aga oskab neid luua, kui on teada üldisem teema ja detailid. · esitaja (looja) kasutab laulu loomisvahenditena vormeleid meetriliselt ja kõlaliselt samasugused struktuuriüksused, millest laulja saab luua teose. Uut vormelit on raskem luua kui uut laulu. Suuline ajalugu (oral history) inimestel lasti jutustada, kuidas nad on teatud ajaloosündmused läbi elanud. 4
kultuurile? 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. 13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon? Vormeliteooria (oral-formulaic theory) kasvas välja Homerose eeposte uurimisest 1920-ndate keskel USA folkloristikas. Milman Parry pakkus välja hüpoteesi, mille järgi Homerosele omistatud eeposed põhinevad kreeka laulikute suulisel traditsioonil. Vormeliteooria kesksed väited on: 1. Laul komponeeritakse igal esitusel uuesti (composition-in-performance). Laulu esitus ei põhine kunagi päheõpitud kinnistekstil. 2. Esitaja kasutab loovalt varieerides kompositsioonivahendeina vormeleid (formula), s.o värsimõõdult, keskselt ideelt ja sõnastuselt sarnaseid värsse, värsiosi ja nende moodustamise struktuure; ning keskselt sisult sarnaseid korduvaid laiemaid narratiivseid ühikuid - teemasid (theme). 3
annaabi.ee 
