tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga Samasuskõverate teooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuste alusel. Konkreetse majapidamise eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon (iga majapidamise jaoks erinev), mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse mingi kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub hüviste kogustest: Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt tarbija jaoks. Tarbimis- ehk hüviste komplektiks nimetatakse konkreetset kombinatsiooni erinevatest saadaolevatest hüvistest, mille puhul on ära tarbitud kogu sissetulek antud hindade juures. Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus. Ala teljestiku positiivses osas hõlmab kõiki erinevaid
kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas punktis. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (45). ordinaalne kasulikkusteooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga võimalik järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuse alusel. Kasulikkusfunktsioon seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse mingi kasulikkusindeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama väärtusega ja sõltub hüvise tarbimise kogusest. Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Kõverad on eeldatavasti nõgusad, kuna enamasti eelistavad majapidamised näiteks komplektikus hüviste kogused on tasakaalustatud, kopmlektidele, mis sisaldavad sama arvu hüviseid, kuid ühte hüvist on liiga palju ja teist liiga vähe
majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad – kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt,
majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt,
majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama ja sõltub kogustest; samakasulikkuskõverad – kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt,
konstruktsiooni ja tootmistehnoloogia lõplikku väljatöötamist) on võimalik hinnata tema tehnoloogilisust ka projekteerimise käigus ja nimelt tema unifitseerimise astme järgi, mida iseloomustatakse unifitseerimise koefitsiendiga: Ku = 1 - [(n-1) / (n1-1)], kus: n - erinevate detailide arv tootes; n1 - detailide koguarv tootes. Mida suurem koefitsient, seda rohkem on toode unifitseeritud (tavaliselt on hästi unifitseeritud komplektidel ja garnituuridel - 0,60). Näiteks aknal kitsam nn. tuulutusraam sobib nii suurele kui väikesele aknale. 3.2. Konstrueerimine Puidul on rida spetsiifilisi omadusi: väike tihedus (mahukaal) suhteliselt suure tugevuse juures, väga kõrge kvaliteedikoefitsient tõmbel ületades paljusid metalle, olles samal real profiilteraste kvaliteedikoefitsiendiga. Puidu kvaliteedikoefitsiendiks nimetatakse tugevuse suhet tihedusse. Vähene soojusjuhtivus. Lihtne töödelda ja liimida
Ordinaalse (uuema) kasulikkusteooria kohaselt pole võimalik erinevate hüvisekomplektide kasulikkust mõõta, küll aga on võimalik komplekte järjestada ja seda konkreetse majapidamise eelistuste alusel. Konkreetse majapidamise eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon (iga majapidamise korral võib see olla erinev), mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse mingi kasulikkuse indeksiga, mis on samaväärsetel komplektidel sama väärtusega ja sõltub hüviste tarbitavatest kogustest Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt tarbija jaoks. Ordinaalse kasulikkuse teooria võimaldab analüüsida tarbijate valikuid ilma, et oleks vaja teada tarbitavast hüvisest saadava piirkasulikkuse täpset väärtust. Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldab üksnes seda, et tarbija oskab tarbimiskombinatsioonid panna eelistusjärjekorda
konkreetse MP eelistuste alusel. Piirkasulikkus (MU) täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus. Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Eelistused komplekte järjestatakse konkreetse majapidamise eelistuste alusel (ranged ja samaväärsed). Eelistusi kirjeldab selle majapidamise kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid vastavausse mingi kaslikkusindeksiga u1, mis on samaväärsetel komplektidel sama väärtusega ja sõltub hüviste tarbitavatest kogustest u=f(q1;q2). Mida suurem on saadav kasulikkus, seda suurem indeks ning seda eelistatum on komplekt tarbija jaoks. Samakasulikkuskõverad osa komplekte on erineva koosseisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendav joon. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega (mida kaugemal 0-punktist, seda kasulikum).
annaabi.ee 
