Määrangute ehk preskriptsioonide järgi saab teatud tegusid või asjaolusid iseloomustada kui käske, keelde või lubamisi. AÕS 167 lg 3; AÕS 155 lg 2; AÕS 160 Konstitutiivsed- Konstitutiivsed õigusnormid loovad ja kujundavad süsteemi, määravad kindlaks eesmärgi, defineerivad. Seda normi võib nimetada malemängu regulatiivseks reegliks. Konstitutiivsete reeglitega luuakse asju ja nähtusi (A. Conte). Juriidilises mõttes on konstitutiivsed normid sageli jagatud kolme pearühma: kompetentsinormid, menetlusnormid ja legaalformuleeringud. VVS 39 sh kompetentsi- Loovad õigusi, tunnistavad need sobivateks ja piiravad neid. Kui tegemist on avaliku õiguse kasutamisega, räägitakse sageli organisatsiooninormidest. Need määratlevad ametiisikute võimupiirkonna, selle sisu ja piirid. VVS 53 lg 1 Menetlusnormid- Lihtmenetluse kohaldamisel võivad kohtualune, kaitsja või alaealise kohtualuse seaduslik esindaja esitada apellatsioonkaebusi ainult lihtmenetlust
kehtimisega. Kitsendavad õigusnormid näitavad , et õigusnormid ei asu üksteisest mõtteliselt lahus. Aarnio järgi jagunevad õigusnormid regulatiivseteks ja konstitutiivseteks normideks, viimased omakorda menetlusnormideks, kompetentsinormideks ja seaduskeele määratlusteks. Regulatiivsed normid on käitumisnormid. Konstitutiivsed reeglis määravad, mis on mis, näiteks milline malend on ettur, oda, ratsu. Kompetentsinormid määravad täpselt kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigusi kasutab. Menetlusnorme võib võtta kui kasutusjuhendit. Selline on näiteks norm abielu sõlmimise kohta. Seaduskeele määratlus on vajalikud selleks, et defineerida mõningaid seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilis- tehniliselt. Võib sisaldada ka loendit. Näiteks pärandi saajate loend. 5. Juriidiline fakt Kui T, siis R. T on elulised asjaolud, millega õigusnorm seob juriidilised tagajärjed. Seega on
Mittetäielikud seletavad - seletavad mõisted nt mis on juriidiline isik Mittetäielikud kitsendavad - Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti. Aarnio liigitab õigusnorme järgmiselt: Regulatiivsed normid – käitumisnormid, olid juba siis ühiskonnas, kui moraal ja õigus polnud eraldunud Konstitutiivsed reeglid – määravad, et nt malelaud on ruudustik musta ja valgega Kompetentsinormid – näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab Menetlusnormid – on nagu kasutusjuhendid Seaduskeele määratlused kui õigusnormid – vajalikud selleks, et defineerida mõningad seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilistehniliselt. Ei ole välistatud ka loetelud. Mida tähendab juriidiline fakt? Selgita. Juriidiline fakt on olukord, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad
kõikide „piiravate tunnuste” loetlemine positiivses õiguses on raskendatud või tahab ta skeemi „reegel ja erand” abil sageli ühtlasi tõendamisekoormist reguleerida. A. Aarnio õigusnormide liigitus õigusnormidele: 1) regulatiivsed – käitumisnormid, mis olid juba siis, kui moraal ja õigus polnud eraldunud 2) konstitutiivsed - menetlusnormid – nn kasutusjuhendid, nt norm abielu sõlmimise kohta - kompetentsinormid – kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab - seaduskeele määratlused – defineerivad mõisteid juriidilis-tehniliselt, loetelud konstitutsioonilised definitiivsed deklaratiivsed – paigutatakse õigustloovate aktide algusesse (nt seaduse eesmärk) – õiguslikku ideoloogiat sisaldavad normid kollisiooni – kui on valida, mis õigusnormi rakendada, siis kollisiooninorm annab
1. seletavad – määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õt- d 2. viitavad 3. kitsendavad – välistavad olukorra, kus faktilist koosseisu saav laiendada asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Aarnio normiliigitus: ÕIGUSNORMID REGULATIIVSED KONSTITUTIIVSED käitumisnormid MENETLUSNOR KOMPETENTSINORMID SEADUSKEELE MÄÄRATLUSED MID näitavad, kes ja defineerivad seaduse tekstis n-ö kuidas õigusega sisalduvaid mõisteid kasutusjuhendi antud võimu ja juriidistehniliselt d õigustusi kasutab 5. Juriidiline fakt Ehk eluline asjaolu. Kõik elulised asjaolud pole jur faktid
neid mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades. Käitumisnormid on oma olemuselt regulatiivsed Konstitutiivsed normid on jaotatud Conte poolt 4 rühma: 1) deonantsed (loovad mäöngu, nupud, olukorrad); 2)tingitud konstituiivsed normid (määratlevad asju vormis); 3) esiletõstetud normi 4)eelduslik (väljendab mingi asja esinemist või kehtimist paratamatute ja küllaldaste eeltingimuste korral). Teine jaotus: kompetentsinormid, menetlusnormid, legaalforumleeringud. IV teema. Riik 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus. Riik on inimkooslus, mis on võimeline ennast nii sisemiselt kui väliselt kaitsma. Inimkooslus, mis on võimeline tagama korra ja julgeoleku kõigi sellisese organisatsiooni kuuluvate inimeste jaoks. On ajalooliselt seotud tööjaotuse kujunemisega, sellel põhinev ühiskond ongi riikliku ühiskondliku korralduse eelduseks. Riik on ühiskonnakorraldus, mis louuakse inimeste poolt ja on inimestele
Kõikide piiravate tunnuste nimetamine positiivses õiguses on raskendatud. Seadusandjal on kitsendavate õigusnormide loomisel vaba otsustus, kas ta nimetab negatiivsed faktilised koosseisu tunnused või lisab ta need täiendavalt negatiivse kehtimiskorra kujul. Aarnio liigitab õigusnormid: Menetlusnormid Regulatiivsed Kompetentsinormid Õigusnormid Seaduskeele Konstitutiivsed määratlused · Regulatiivsed käitumisnormid, esines juba siis, kui ühiskonnas polnud moraal ja õigus teineteisest eraldunud · Konstitutiivsed reeglid näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja
kehtivust. Õigusnormi ül : - Suunara ha juhtida kodanike käitumist. - Stabiliseerida suhteid ühiskonnas - Suurendavad prognoositavust - Rakendada sanktsiooni kui normi rikutakse - Integreerimine ja sotsialiseerumine - Pakuvad sotsiaalset kaitset 1) Konstitutiivsed normid – luuakse asju ja nähtusu nt „kuulutan teid abikaasadeks.“ See on võimalik st, et on olemas kogumõigusnorme, mis määravad, mis viisil abielu tekib- 2) Kompetentsinormid 3) Menetlusnormid 4) Moodsa õiguse normina – kaalutlusnorm Abstraktne faktiline koosseis õigusnormi loogilises struktuuris — Abstraktne faktiline koosseis e õigusnormi hüpotees on õigusnormi struktuuri obligatoorne põhielement, ilma milleta ei ole võimalik normi ette kujutada. Abstraktses faktilises koosseisus kajastatakse elulised asjaolud, mida seadusandja on pidanud vajalikuks õiguslikult reguleerida (neile õiguslikku kvaliteeti anda)
annaabi.ee 
