jõuga.Tugev vastastikmõju:on kvarkide vahel,kuid ta põhjustab ka tuumajõudusid;tuumajõud esinevad prootonite ja neutronite vahel;on väga lühikese mõjuraadiusega;on väga tugev.Nõrk vastastikmõju:väga väikese mõjuraadiusega; toimib kõikidesse osakestesse peale footoni;avaldub peamiselt osakeste lagunemistes.NIseadus:Kui kehale mõjuvate teiste kehade mõju kompenseerub(tasakaalustub),siis liigub see keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt.Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem,kus kehtivad Newtoni seadused.Kehade inertsus:on olemas v2hemalt yks selline taustsysteem, milles keha liigub yhtlaselt ja sirgjooneliselt, kui temale ei m6ju teised kehad v teiste kehade m6jud kompenseeruvad. ja ss on veel kirjas et kui on olemas yks selline systeem ss see seadus kehtib k6ikides systeemides mis liiguvad esimese systeemi suhtes yhtlaselt ja sirgjooneliselt
suhtes nii, et vool on temast ees mingi nurga φ 2 võrra. Pingelang mähise aktiivtakistil on vooluga samas sihis(paralleelne), aga mähise oma on sellest 90° võrra nihutatud. Vektordiagramm asub raamatus. Elektrotehnika teoreetilised alused II. Neljajuhtmelise toite korral püsivad faasipinged nii primaar- kui ka sekundaarpoolel paigal sõltumata voolude iseloomust tarbijal – ebasümmeetriline koormus faasidel kompenseerub nulljuhtmega. Pinge muutub hüppeliselt, kuna koormates kondensaatoriga ahelat, muutub näivtakistus väiksemaks (XL-XC!). Arvutatud kujutegurid on siinuse omaga ligilähedased juhul, kui tegemist on neljajuhtmelise toitega. Kuna trafo südamiku teras on küllastunud, siis selles tekkiv siinusmagnetvoog tekitab voolukõveras kolmandaid harmoonilised(tähtühenduse puhul), kui null juhe puudub, siis need ilmuvad faasipingetesse ja moonutavad kõveraid, see
kirjeldada tõmbe- või tõukejõududena. 25. Newtoni I seadus- kui teiste kehade mõjud kehale kompenseeruvad, siis on see keha Maa suhtes kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 26. Inertsiaalne taustsüsteem- taustsüsteem, mille suhtes keha väliste mõjude kompenseerumisel liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 27. Inerts- keha omadus säilitada oma liikumiskiirus, kui teiste kehade mõju kompenseerub või puudub. 28. Keha mass, selle määramine- Newtoni II seadus- keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 29. 1N- niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 30. Jõud- ühe keha mõju teisele kehale. Vektoriaalne suurus, kuna tal on suund ning peab olema rakenduspunkt. Vekroriaalse suuruse iseloomustamiseks kasutatakse mõjumise suunda ja arvväärtust. (N) 31
Iseloomusta kiirendust ühtlasel ringjoonelisel liikumisel. - Kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõverkeskpunkti poole. Kiirendusvektor on kiirusvektoriga risti. 35.Mis on kehade vastastikmõju? - Vastastikmõju on füüsikaline nähtus, mille puhul ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda: keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. 36.Sõnastada Newtoni I seadus. - Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju kehale kompenseerub, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 37.Milline taustsüsteem on inertsiaalne taustsüsteem? - Inertsiaalne taustsüsteem on selline taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Taustsüsteem, mille suhtes liikuvad kehad on kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 38.Iseloomustada kehade inertsust. - Inertsus on keha omadus, mis näitab keha võimet säilitada liikumisolekut
moodetakse samadel tingimustel. Ühekiire spektrofotomeetri näide (Spectronic 1001). kasutab kahte detektorit ja kahte valgusallikat. Kahe kiirega instrumendid: Monokromaatne kiir jagatakse kahte ossa, üks läbib proovi, teine kontroll-lahust Kontrollkiir kompenseerib valgusallika vôimsuse vôi detektori tundlikkuse sôltuvust lainepikkusest (elektroonselt, väljundpilu laiuse muutmisega vôi optilise kiiluga) Valgusallika müra (intensiivsuse kôikumine) kompenseerub, kuna proovi ja kontrolllahust môjutatakse ühtemoodi. On instrumente, mis môôdavad korraga neeldumist kahel lainepikkusel, saab môôta spektri tuletist) Pööratud optikaga süsteemis neeldub dispergeerimata valgus küvetis, mida analüüsib monokromaator. 6 5.3 Beeri seadus ja absorptsioonspektroskoopia
vertikaalsetelt lattidelt võetakse lugemid: tagumiselt latilt lugem t 1 ja eesmiselt latilt lugem e1. Seejärel asetatakse nivelliir tagumisest punktist ~10 m kaugusele. Jällegi võetakse vertikaalsetel lattidelt võetakse: tagumiselt latilt lugem t2 ja eesmiselt latilt lugem e2. Arvutame keskelt nivelleerimise põhjal kõrguskasvu: h1 2 = t1 e1 , mille loeme nn õigeks kõrguskasvuks, kuna keskelt nivelleerimisel kompenseerub viseerimiskiire kõrvalekaldest põhjustatud viga. Õige kõrguskasv otsast nivelleerimisel oleks: h1 2 = t2 e0 , kus eo oleks viseerimiskiire horisontaalasendile vastav lugem eesmiselt latilt, mille saame arvutada valemist eo = t2 h1 2 Võrdleme seda teoreetiliselt õiget lugemit e0 tegelikult otsast nivelleerimisel
ristlõikega rööpjuhi 2 asukohas tekkiv magnetvälja induktsioon B on teslades leitav 0 i B , (6.40) 2 a kus a juhtidevaheline kaugus, m, 0 = 410-7 H/m. Erineva tugevusega voolude i1 ja i2 korral tekkivad erineva tugevusega induktsioonid B1 ja B2. Voolutugevuste ja induktsioonide erinevus juhtides kompenseerub vastastikku nii, et elektrodünaamilised jõud mõlemas juhis on vastassuunalised, kuid moodulilt võrdse väärtusega. Jõud avalduvad dF1,2 i2 B1,2 dl 2 sin (6.41 ) Lõpmata pikkades ja lõpmatult väikse ristlõikega juhtides voolavate voolude ja magnetväljade vastasmõjul tekivad juhtides ühtlaselt jaotunud elektrodünaamilised jõud, mis on suunatud vastavalt vasaku käe reeglile ja moodulilt võrdsed:
Adsorptsioon · Adsorptsiooni on põhjustatud molekulidevaheliste jõudude toimega ja pinnakihi molekulide erilise asendi ning olekuga. · Pinnakihi molekulid on ainult ühesuunaliselt kompenseeritud molekulaarvälja kompenseerimata osa võimaldab ligi tõmmata nii gaasiliste kui lahustunud ainete molekule tõmmata neid ligi eralduspinnale. 236 Adsorptsioon · Adsorptsiooni tulemusel kompenseerub pinnakihi molekulide jõuvälja kompenseerimata osa ning eraldub soojus adsorptsioon on eksotermiline nähtus - väikeste molekulide puhul eraldub ~1...5 kcal/mol, suuremate puhul ~10...20 kcal/mol. · Faaside eralduspindadel toimuval protsessil eraldub seda rohkem energiat, mida suurem on mõlema faasi molekulaarjõudude erinevus. 237 Adsorptsioon Eelnevast veelkord adsorptsiooni
vastandfaasis. OSC-i signaali pinge peab olema piirides 0,15...0,4V. OSC-i pinge antakse väljundtrafo primaarmähise keskpunkti. Mähis L1 on sümmeetri-line, mistõttu OSC-i pinge poolt tekitatud voolud poolis L1 on võrdses ja vastassuunalised. Trafo sekundaarmähisele L2, mis on häälestatud VS-le C5 ja C6 abil, üle ei kandu. Samuti ei kandu trafo sekundaarmähisele üle signaali sageduslik komponent, mis samuti kompenseerub sümmeetrilises mähises L1. Selle tulemusena saadakse väljundis trafo resonantspoolidel vaid VS-lik signaal. 2. Balanssmodulaator Sisendsignaal +24V
annaabi.ee 
