nimekirjas. · Hääletamine toimub elukohajärgses valimisjaoskonnas. · Põhiliseks reegliks hääletamisel on, et iga valija hääletab isiklikult ja paneb ise oma hääletussedeli valimiskasti. · Esimeses voorus osutuvad valituks kandidaadid, kes ringkonnas saavutasid või ületasid lihtkvoodi · 2. voorus selgub, millised erakonnad saavad esinduse Riigikokku! · Kolmandas voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. · tulemused kuulutab Vabariigi Valimiskomisjon välja hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimisi. · Hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist kutsub Vabariigi President kokku uue Riigikogu esimeseks istungiks Riigikogu struktuur Koosneb 101 liikmest. On 1 kojaline. Riigikogu juhatuses on 3 liiget: ESIMEES, I ASEESIMEES, II ASEESIMEES Juhatuse ülesanded: Esindab RK;
Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilised kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid. Valimistel saab osaleda ka üksikandidaadina. Valimistulemued tehakse esmalt kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades selleks lihtkvoodi meetodit. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, lähevad tema erakonnakaaslastest kandideerijatele. Lihtkvoodiga jagamata mandaadid jaotatakse valimisringkonna tasandil ringkonnamandaatitena ja üleriiklikult kompensatsioonimandaatidena erakondade vahel, kes ületavad valimiskünnise, st kogusid vähemalt 5% kõigist kehtivatest häältest. Parlamendi ülesanded: (põhiseaduses §65) Riigikogu valimised jagunevad: * Korralised (§60/3) *Erakorralised (§60/4) 4 puhul (kuulutab välja EV president) -kui RK ei suuda kinnitada ametisse peaministrit -valitsusele või peaministri umbusalduse avaldumise korral -kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust
Kollane Erakond, Sinine Erakond, Valge Erakond ja Must Erakond. Üleriigiliselt said Punaseid 4%, Rohelised 10%, Kollased 20%, Sinised 24%, Valged 32% ja Mustad 10% kõikidest antud häältest. Hääletamas käis 550 000 valijat. Isikumandaate õnnestus saada: Punastel - 1, Sinistel - 3 ja Mustadel - 2. Arvuta kui palju saab iga erakond ringkonnamandaate, eeldusel et kogu riik on üks valimisringkond. Kui paljud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena ning kuidas need jagunevad erakondade vahel. Erakond Isikumandaa Ringkonna Kompensatsi Mandaate did mandaadid ooni kokku mandaadid Punane Erakond Roheline Erakond Kollane 2 Erakond Sinine Erakond Valge Erakond Must Erakond 3
kehtivatest häältest. Nõnda saab näiteks 25 % valijate toetuse pälvinud erakond sõltuvalt asjaoludest 25-28 mandaati. Kolmveerand Riigikogu kohtadest jaotatakse erakondade vahel ringkondades, kusjuures kandidaadi reastatakse erakondade nimekirjades vastavalt igaühe häältesaagile ümber. Nõnda saavad mandaadi eim hääli saanud kandideerijad. Veerand mandaatidest jaotatakse üleriigilise nimekirja alusel nn kompensatsioonimandaatidena. Üleriigilises nimekirjas kandidaatide häälte arvu alusel ümberjärjestamist ei toimu, seega on otsustav erakonna otsus. Kümmekonna häälega siiski Riigikokku jõuda ei saa, sest ka üleriigilises nimekirjas on nõutav teatud minimaalne häälte arv. Lisaks kasutatakse Eesti riigikogu valimistel 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Ka see on tekitanud
Erakond saab mandaadi ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75 protsenti lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10 protsenti lihtkvoodist. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat. (4) Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. (5) Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna võrdlusarvud on
· 2 voor on tähtis just erakondadele, sest antud vooruss elgub milline erakond saab kohti Riigikokku. Selleks tehakse kindlaks millised erakonna nimekirjad said vähemalt 5% valijate häältest. Seejärel reastatakse kandidaadid. Mandaadid selgitatakse välja selle järgi kui mitu korda ületas nimekirja häältearv lihtkvoodi. · 3 voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. Valimiste tulenusi kontrollib ja kuulutab välja Valimiste Komisjon. Tulemused kuulutatakse välja 10-nendal päeval. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Kuna tegu on proportsionaalse valimissüsteemiga, siis ei saavuta keegi valimistega enamusvõitu. Võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud. Riigikogu struktuur Eesti Riigikogu on ühekojaline ja koosneb 101 liikmest
vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Samuti saab mandaadi ka erakond, kellele antud häälte arv on vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kui samas erakonnanimekirjas on kahel kandidaadil võrdne arv hääli, siis on valitud see, kes on üleriigilises nimekirjas eespool. Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende nimekirjade, mis kogusid üleriigi vähemalt 5% häältest (vlimiskünnis peab Riigikogust välja jätma väikese toetusega erakonnad, et koosseis oleks stabiilsem). Kompensatsioonimandaadid saadakse modifitseeritud d´Hondti jagajate meetodil jagajate jadaga 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne (modifitseerimata meetodis ei astendata jagajaid, astendamine soosib valimistel rohkem hääli saanud erakonda, sest vähendab jagajat). Nii mitu jada esimest
Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaati. Mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist. Valituks osutuvad erakonna üleriigilises nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist (häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool). Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade üleriigiliste nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid kokku vähemalt 5% häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2 0,9, 30,9, 40,9 jne. Iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades. Kui kahe või enama erakonna võrdlusarvud on võrdsed, siis saab mandaadi erakond, kelle kandidaadid on varem registreeritud
Erakonna või valimisliidu mandaadiks loetakse ka mandaati, mis on saadud kandidaadi poolt, kelle häälte arv ületas lihtkvoodi või oli sellega võrdne. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide ülevallalises või linnalises nimekirjas eespool olev kandidaat. Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade või valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid ülevallaliselt või linnaliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse d'Hondt'i jagajate meetodil jagajate jadadega 1,2,3, 4 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond või valimisliit valimisringkondades
annaabi.ee 
