5) esindatud on liikide kõik vanuseastmed; 6) vabu ökonišše ei leidu, palju on spetsialiseerunud liike, sümbioosi ja parasitismi. 11) Mis on ökoton, kirjelda seda ja mis tähtsus looduses on ökotonil? Kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast liigirikkam kui kumbki neist. Ökotonid on liikide kontrsentreerumiskohad, kompensatsioonialad (mahendab keskkonnakahjustusi) ning geoökoloogilised barjäärid. Veekogude kaldad on ökotonid - vajalikud varje- ja sigimispaigad veega seotud elustikule. 12) Kirjeldage ökosüsteemi energiavoogu ja toitainete ringet. Miks pannakse loomadele soolakive? Miks väetatakse põldu aga mitte metsa? Energiavoog on Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine ökosüsteemis taimse- ja loomse biomassi energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda
31. Biotoop on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. 32. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist. Kultuurmaistus on ökoton (nt metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 33. Biosfäär 1. Laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2. Kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. Aine süntees ja muundumine ja kus org. Ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, n
Sünökoloogias koosluse (eriti loomade)elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope. Ökoton - kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Endemism liigi levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Kosmopoliit väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. 16. Biosfäär-Maad ümritsev elu sisaldav kiht. Biogeograafia-teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal 17. Integratsioon-kokku sulandumine Süsteem-koos tegutsevate elementide kogum, mis täidab mingit ülesannet. Võib olla isetekkeline või tehislik. 18.
Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks.
suhteliselt üesuguste keskkonnaoludega ala (nt rabamännik). Ema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku- merotoope. Ökoton- kahe järsult eineva masstikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liiirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaius on ökotonid (nt metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Biosfäär- maad ümbritsev elu sisaldav kiht Biogeograafia- teadusharu, mis käsitleb eluslooduse ja selle alaüksuste levikut Maal Integratsioon- kokku sulandumine Süsteem- koos tegutsevate elementide kogum, mis täidab mingit ülesannet. Võib olla isetekkeline või tehislik. Biootiline- elus osa sellest-taimed, loomad ja mud elusorganismid Abiootline- eluta osa sellest- tuul, päike, vesi jnejne.
Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5. ökosüsteemide hävimine 6. linnastumine 7. energia puudus Rahvastiku juurdekasvu põhjused 1. arstiteaduse areng, meditsiini kättesaadavus 2
Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5. ökosüsteemide hävimine 6. linnastumine 7. energia puudus Rahvastiku juurdekasvu põhjused 1. arstiteaduse areng, meditsiini kättesaadavus 2
Eriti suur liigirikkus piirialadel ehk ökontonidel. Ökoton on kahe järsult erineva koosluse või maastikuosise siirdevöönd, mis sisaldab sageli mõlema elemente, on seepärast keskkonna poolest erinev ning seega liigirikkam kui kumbki kõrvalala. Tekib nn servaefekt. Ökotonid on nt metsa-ja saluservad, põõsastiku-rohumaa piir, veekogude kaldaalad, vabaveealad roostikus. Kultuurmaastikus on ökotonid (hekk, metsariba) liikide konsentreerumiskohad, kompensatsioonialad (ka seente ja bakterite liigikus on ökotonidel suurem – lagundavad keskkonnajääke), geoökoloogilised barjäärid. 3. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. Elupaikade otsene hävitamine inimese poolt. Inimpopulatsioonid kasvavad kiiresti ning hõivavad / hävitavad teiste elusolendite elupaigad. Suurim liikide kadu on seoses troopiliste vihmametsade raiumise või põletamisega. Metsad on hävimisohus ka mujal. Probleemiks ka see, et metsal ei lasta küpseda
Biotoop - biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles eristatakse mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraaltoitumise reziimi (trofotoop) ja (meso)kliimat (klimatoop). Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ökotonid liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 3 Biosfäär 1) Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 2) Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biogeograafia bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide levikut maakeral
üldine liigiline koosseis; endeemsete liikide arv; teatud looma- või taimerühmade puudumine;' iseloomulike (paikkonnale omaste) liikide esinemine. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Kosmopoliit, kosmopolitism väga laialdase levikuga (vähemalt kolmel mandril) liik. Kosmopolitismi
* Liigiline mitmekesisus Diversiteet, koosluse liigirikkus. * Koosluse valitsev liik (dominant) mõjutab märkimisväärselt teiste liikide elutingimusi * ökoton mitme erineva koosluse või maastiku siirdevöönd Kahe erineva koosluse üleminekuala · Servaefekt · Veekogu kaldad · Põld mets · Põld heinamaa · Liikide leviku tõke · Geokeemiline barjäär Liigiline mitmekesisus · Liikide kontsentreerumise alad · Liikide rändealad Kompensatsioonialad Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Taimkatte struktuur, ökosüsteemi rindelisus Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) Ajalised muutused · kooslusesisesed muutused enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised, toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires koosluse dünaamika o ööpäevased muutused, ökofüsioloogia seisukohalt o aastaajalised e
2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiriteldaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaeffekt). Kultuurmaistus on ö-d (nt. metsaservad, veekogude kaldad) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. Ökotoop taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. biotoop) kompleks. Ökotsiid tahtlik elukeskkonna hävitamine (nt. sõjas), mille tagajärjelkõik elav hukkub. Ökotüüp populatsiooni lokaalselt adapteerunud osa, rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui
annaabi.ee 
