Süsteemi arvutuslik hüdrostaatiline rõhk (Hk) on 32,8 mm. Vastus andke ruut meetrites täpsusega kuus kohta peale koma. Vastus: Küsimus 7 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terasest valandite valmistamiseks valukanalitesüsteemide iseärasuseks on: Vali üks: a. kompensaatorid on 50-60% valandite massist suuremad b. kompensaatoreid kasutatakse harva c. jahuteid ei kasutata d. kompensaatoreid ei kasutata Küsimus 8 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Malmist valandite valmistamiseks valukanalitesüsteemide iseärasuseks on: Vali üks: a. kompensaatoreid kasutatakse harva b. kompensaatoreid ei kasutata c. kompensaatorid on 50-60% valandite massist suuremad d. jahuteid ei kasutata Küsimus 9 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus
Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria. Metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse seega peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades hallmalmi peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. Valukanalite süsteem valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde. Hallmalmi vähese kahanemise tõttu kasutatakse kompensaatoreid vaid suurte valandite korral. Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Vormisegu liiva ja sideaine segu. Metalli sulatamine hallmalmi valutemperatuur 1200...1400 °C. Valamine vormi sulametalli ei tohi vormi valada liiga kiiresti ega ka liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall mõnes vormi osas enneaegselt ning kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged
Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria. Metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse seega peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades hallmalmi peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. Valukanalite süsteem valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde. Hallmalmi vähese kahanemise tõttu kasutatakse kompensaatoreid vaid suurte valandite korral. Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Vormisegu liiva ja sideaine segu. Metalli sulatamine hallmalmi valutemperatuur 1200...1400 °C. Valamine vormi sulametalli ei tohi vormi valada liiga kiiresti ega ka liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall mõnes vormi osas enneaegselt ning kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Seega tuleb
kõigist teistest valu viisidest suurem 25-125 µm. Sellest sõltuvalt peab jätma ka suuremad töötlemis varud ja see omakorda tähendab väiksemat täpsust valandil. Suureks eeliseks on suurte valandite tootmis võimalus -250000 kg ning kuni 20m gabariidiga. Seevastu defektivaba toodangut saab kõigest 30- 50%. Materjalide vajadus- eelkõige on vaja valandi sula materjali (hallmalm). Hallmalmi väikse kahanemise tõttu kasutatakse valupäid e. Kompensaatoreid harva. . Samuti on vaja ka vormi segu materjali (liiv, savi) ning vormikastide materjali ,mis peab olema piisavalt tugev ,et vormisegu koos hoida. Tööjõu kvalifikatsioon ei pea olema väga kõrge, sest sellise valu tootmine on lihtne. Tööjõudu peab instrueerima ohutuse osas ,ning ka sulatusahju kasutamise osas. Töötingimuste kriteeriumiteks on hea ventilatsioon ning võimalikult suur
lülitatud. Nagu jooniselt 15 on näha, kõik pinged on lubatud piirides ja probleeme ei teki. Joonis 15. Estlink 1,2, Sindi 700, Harku 100/50 väljas 13 Järeldus Simulatsioonidest on näha, et normaalrežiimis töötab võrk hästi ning kõikide alajaamade sõlmepinged on lubatud piirides. Kui aga mõni liin on väljas, siis võivad tekkida probleemid, neid saab aga lahendada lisades kompensaatoreid või ehitades uusi liine. Probleeme võivad tekitada ka suurenenud koormused, mille puhul tuleb samuti reaktiivvõimsust juurde toota või uusi liine ehitada, sest võrk ei ole võimeline töötama avariitaliluses.
a. Väikese seinapaksuse ja massiga valandite tootmiseks, põhjuseks kiire jahtumine mille tingib valge malmi struktuur. b. Suhteliselt halb vedelvoolavus mis tingib kõrge valutemperatuuri (1500-1550°C). Seega läheb vaja tulekindlamaid ja parema gaasi läbilaskvusega valuvorme. c. Suur kahanemine (1,5-2%) põhjustab kahanemistühikuid e. poore. Kasutada tuleb alati kompensaatoreid. d. Valandit lõõmutatakse, et saada ferriit või perliittempermalm. Lõõmutamisel toimub grafiidistumine e. grafiidipesade moodustamine kui tsementiit laguneb. Tempermalmi liigid: e. Feriittempermalm e. tumeda murdega tempermalmi (ferritic malleable iron, blackheart malleable iron) lõõmutusreziim koosneb 2 järgust: i. Grafiidistamine 950-1000°C lagundab valges malmis
Samuti tuleb teha ka genereeritavate võimsustega. Jooniselt 2 on näha, et kõik pinged on normis. Aktiivkaod suvise elektrivõrgu puhul on 14,9 MW. Joonis 3. Algne elektrivõrk, suvine 6 2. Variant Teise variandina optimeeriti algset elektrivõrku. Joonis 4. Optimeeritud simulatsioon (talvine) Optimeeritud skeemis oli vaja pingete hoidmiseks kompenseerida. Selleks installeeriti 330 Mvar kompensaatoreid. Kaod antud võrgus 92,2 MW. Joonis 5. Kompenseeritud simulatsioon (suvine) Suvise simulatsiooni korral on koormused poole võrra vähendatud, kompensaatorid on välja lülitatud ja ka genereeritavad võimsused on jagatud kahega. Jooniselt 5 on näha, et pinged on normaalsed. Aktiivkaod antud võrgus on 19,6 MW. Tabel 6. Liinide maksumused 7 Alg Lõp Pikkus juhtme Liini maks us p (km) tüüp (M€)
temperatuurini jahtudes mahult väheneda. Kahanemist mõjustab põhiliselt sulami keemiline koostis. Joonkahanemine on hallmalmil 0,9...1,3%, terastel 2...2,4%, Al-sulamitel 0,5...1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde. Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse. Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite järeltöötlemine valukanalite ja pinnadefektide eemaldamine, juga- või trummelpuhastus. Jugapuhastamisel töödeldakse valandite pinda haavlijoaga. Martin Raba Trummeldamisel puhastatakse suhteliselt väikeste valandite pind puhastamine abrasiivmaterjaliga
teljega , siis silindrilise vesiloodi mulli viimisega keskasendisse seatakse viseerimiskiir horisontalseks. Nt.täpsed niveliirid- kasutatakse III klaasi niveleerimisel ja geodeetilisetl töödel ehitusel. Kompensaatoriga niveliirid-Laialdaselt kasutusel. Omavad spets seadet mille abil viseerimiskiir automaatselt võtab horisontaalse asendi, see seade on kompensaator. Eelis eelnevaga, et on kiire ja eiole vaja loodi ajada. Kompensaatoreid jaotatakse: pendel-, vedelik-, optilist tüüpi kompensaatoriteks. Komp.paigutuse järgi: paigutusega objektiivi ja niitristiku vahel ja pikksilma objektiivi sees. Ülesriputuseviisijärgi: niitidel, tasapinnalisel vedrul, torsioonidel, kuullaagritel, magnetitel. Tüübi järgi: õhk ja magnetkompensaatorid. Digitaalnivelliirid (elektronnivelliirid)koos digitaallatiga- on kompensaatori, sisemäluga ja sisearvutiga
on hallmalmil 0,9...1,3%, terastel 2...2,4%, Al-sulamitel 0,5... järeltöötlemine valukanalite ja pinnadefektide eemaldamine, 1,5%. Kahanemine põhjustab kahanemistühikuid ja -poorsust, juga- või trummelpuhastus. samuti valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemistühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde (sele 2.2). Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse.Peale kahanemistühiku ja -poorsuse võivad valandi terviklikkust rikkuda ka gaasitühikud. Gaasitühikute vältimiseks kasutatakse peamiselt selliseid meetmeid nagu vedelmetalli gaasisisalduse vähendamine (näiteks sulametalli vaakumeerides) ning valuvormi gaasiläbilaskvuse suurendamine
magnetvälja rõhtkomponendi projektsioon x-teljele on positiivne, on parameeter a negatiivne, matemaatiliselt: aX < 0 ; X > 0 ; a < 0 Järelikult on ka kompensaatori deviatsioonitegur D'K negatiivne. Kompensaatori kuju ja kauguse valikuga on võimalik saavutada olukord, kus D'K= - D'L ja jõud D'H on hävitatud. Jõu D'H kompenseerimiseks kasutatakse ümmargusi pehmest rauast pulkasid ja kerasid. Jõu E'H kompenseerimiseks eraldi kompensaatoreid ei kasutata. Kuna jõud E'H on reeglina väike ja on suunatud risti jõuga D'H, pööratakse tema kompenseerimiseks jõu D'H kompensaatoreid sõltuvalt E' märgist mingi nurga all paremale või vasakule laeva pikitasandi suhtes. 22 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 23. Tuletada suurringi kaare elementide K0 ja 0 arvutamise valemid.
Väljalaskekollektor: Väljalaskekollektori torud on kinnitatud peamasina külge. Väljalaskekollektor on valmistatud mitmest osast ja ühendatud omavahel kompensaatoritega. Kollektor isoleeritakse väljast ja kaetakse omakorda plekk-kestaga. Kollektor on varustatud harutorudega, mille kaudu gaas voolab silindrikaanest kollektorisse. Harutorude peale paigutatakse termomeetrid. Kompensaator: Tema ülesanne on kompenseerida soojus paisumine. Väljalaske kollektoritel kasutatakse (kurruline) kompensaatoreid. 2.3.6.2 Sisselaskesüsteem: Süsteemi ülesandeks on juhtida silindrisse värskelaeng. Sisselaskeresiiver: Sisselaskekollektor on neljakandeline ja integreeritud mootoriplokki. Resiiver on varustatud harutorudega, millede kaudu voolab värskelaeng silindrisse. Resiiveri peal on termomeeter. Kompensaator: Kompensaator on paigutatud turbolaaduri ja õhujahuti vahel. Tema ülesandeks on kompenseerida soojuspaisumine. Kasutusel on (kurruline) kompensaatorid. 2.4 Peamasina ekspluatatsioon
kogu reaktiivvõimsuse vajadust. See pole ka majanduslikult otstarbekas, kuna reaktiivvõimsuse edastamine elektrijaamast tarbijaile läbi mitme trans- formaatori on seotud suurte kadudega. Seetõttu kasutatakse reaktiivvõimsuse täiendavaks genereerimiseks elektrivõrkudes kompenseerimisseadmeid, mis paigaldatakse selleks kõige sobivamatesse kohtadesse, et vähendada reaktiiv- võimsuse edastamisest põhjustatud suuri elektrivõrgu kadusid. Reaktiiv- võimsuse kompenseerimisseadmeid (kompensaatoreid) kasutatakse lisaks reaktiivvõimsuste bilansi tagamisele ja võimsus- ning energiakadude vähen- damisele edukalt ka pinge reguleerimiseks. Olgu vaadeldud lihtsat võrku (joonis 3.1), mis koosneb toiteallikast (sõlm 0) ja tarbijat (koormusega S = P + jQ ) toitvast liinist. Tarbija juurde on paigal- datud reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi
valandite kaardumist ning isegi pragunemist. Kahanemistühik ja -poorsus paiknevad valandi viimasena tardunud osas. Kahanemis- tühikuteta ja -poorsuseta valandi saab, kui lisada tardumispiirkonda vedelmetalli. Selleks kasutatakse valupäid e. kompensaatoreid, mis asetatakse valandite massiivsemate osade juurde (sele 2.2). Viimasena kristalliseerudes toidavad nad valandit sulametalliga. Peale kahanemise lõppu valutühikuga valupea eemaldatakse. Sele 2.1. Malmi ja terase ning terasest valtsprofiili tootmine 50
annaabi.ee 
