interaktsioonide sagedused raku populatsioonis jäävad teadmata. • 3C (ja selle metoodiliste edasiarenduste, nagu HiC) põhiste uuringute olulisemad leiud genoomi erinevate piirkondade interaktsiooni kohta. Interfaasi kromosoomid hõivavad individuaalsed territooriumid tuumas - kromosoomi territooriumid. Interfaasi kromosomaalsed territooriumid on kompartmentaliseeritud: suured aktiivsed A ja inaktiivsed B kompartmendid (fraktaalsed gloobulid) väiksemad topoloogiliselt assotseerunud domeenid (TAD) kromatiini silmused ühendavad geene kaugemate regulatoorsete elementidega, vahendades pikamaalisi geeniinteraktsioone. Interfaasis A/B kompartmentite ja TADide mustrid on raku tüübi spetsiifilised. Interfaas ja metafaas esindavad kahte funktsionaalselt erinevat genoomi 3D organisatsiooni.
keemiatehastena. · Rakk on isepaljunev mikroskoopiline mullreaktor. Taime- ja loomarakk: Loomsel rakul on mikrotuubulid ning tsütoplasma ning väliskeskkonnast eraldab plasmamembraan, raku sisemus on struktuuriliselt liigendatud. Taimerakul on vakuool ja kloroplastid ning väliskeskkonnast eraldab rakusein(koosneb peale plasmamembraani ka tselluloosist ja pektiinist....kaht viimast looma rakul pole) ning raku sisemuses on kompartmendid nagu ka loomsel rakul. Rakuorganellid + funktsioonid: · Plasmamembraan aktiivse transpordi süsteemid · Tuum DNA-replikatsioon, tRNA,mRNA ja tuumavalkude süntees · Endoplasmaatiline võrgustik lipiidide süntees, biosünteesitud biomolekulide suunamine nende lõplikku paika rakus · Golgi kompleks glükoproteiinide ja muude membraanikomponentide lõplik valmimine
proteolüüs translatsioon Ensüümide induktsioon repressioon Erinevatel valkudel on suuresti erinevad pooleluead Valgumolekuli kestvust iseloomustab tema pooleluiga aeg mille jooksul pool valgumolekulidest degradeeritakse Analoogne radioaktiivse lagunemise poolestusajaga Pikaealised struktuursed valgud Lühiealised regulaatorvalgud Kontroll jaotumise kaudu rakusiseste kompartmentide vahel Kompartmendid rakusisesed membraaniga ümbritsetud struktuurid Teatud metabolismirajad on koondunud kindlatesse kompartmentidesse: DNA replikatsioon ja transkriptsioon tuum tsitraaditsükkel mitokonder Samadesse kompartmentidesse on koondunud ka vastavad ensüümid Kompartmentide membraan moodustab ainete jaoks selektiivse barjääri Reguleerides membraanide selektiivset läbilaskvust on võimalik reguleerida ka metabolismiraja varustamist lähteainetega ja
111. Tsitraaditsükkel produtseerib kõrge energiasisaldusega ühendeid, mis transpordivad energia mitokondriaalsesse elektronide transpordi ahelasse (mETA), sest neid oksüdeeritakse mETAs. Need ühendid on: (õige variant alla kriipsutada) a. ATP ja CO2 b. CO2 ja FADH2 c. FADH2 ja NADH d. NADH ja ATP e. FADH2, NADH ja ATP Kloroplastid 112. Kloroplastide suurus. 2 - 10 micrometers in diameter 113. Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid. Membraanid - Välismembraan, sisemembraan ja tülakoidide (lamellide)membraanid. Kompartmendid - Tülakoidid (väikesed lamedad vesiikulid), graanid (tülakoidide virnad), graanitülakoid (üksikud tülakoid graanis), stroomatülakoid (ühendab graanid üksikute hõredamalt paiknevate tülakoididega), strooma (kloroplastide sees väljaspool tülakoide paiknev piirkond), luumen (tülakoidide siseruum). 114
2)1/3ekstratsellulaarne vedelik:Na 145,K4,5,Ca 2,5,Cl 103,valke vähe pH 7,4: a)4/5 koevedelik b)1/5 vereplasma Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid,igal pool vees lahustunud ained,pole nö puhast vett. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda. *Vedelikuruumide vahel: a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel. b)Vereplasmas difusioon ja filtratsioon *Vedelikuruumis:difusioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: *vedel sidekude,paljudest komponentidest koosnev vedelik *~5liitrit *~7 % kehakaalust
7,0-7,2 2)1/3ekstratsellulaarne vedelik:Na 145,K4,5,Ca 2,5,Cl 103,valke vähe pH 7,4: a)4/5 koevedelik b)1/5 vereplasma Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid,igal pool vees lahustunud ained,pole nö puhast vett. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda. *Vedelikuruumide vahel: a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel. b)Vereplasmas difusioon ja filtratsioon *Vedelikuruumis:difusioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: *vedel sidekude,paljudest komponentidest koosnev vedelik *~5liitrit *~7 % kehakaalust *~55% vereplasma,45% vererakud
Oksüdatiivne fosforüülimine SISSEJUHATUS 1. Defineerige oksüdatiivne fosforüülimine ja hingamine. Oksüdatiivne fosforüülimine metaboolne rada, mis võimaldab enamikul biosfääri organismidel biosünteesida orgaanilistest ainetest vabanenud energia arvelt ja ortofosforhappest ATP. Hingamine orgaaniliste molekulide oksüdatsioon kasutades elektronide akseptorina anorgaanilist ühendit. 2. Kirjeldage mitokondri ehitust (membraanid ja kompartmendid) ning hingamisahela komponentide paiknemist mitokondris. Mitokondri sisemembraan barjäär metaboliitidele. Sisaldab suurel hulgal valke, mille funktsiooniks on metaboliitide transport. Välismembraan vabalt läbilaskev väikestele molekulidele ja ioonidele. Sisemembraan läbilaskev enamikele väikestele molekulidele ja ioonidele, kaasaarvatud H+. Sisaldab: - respiratoorsed elektronkandjad (kompleksid I-IV). - ADP-ATP translokaas - ATP süntaas
Tsitraaditsükkel produtseerib kõrge energiasisaldusega ühendeid, mis transpordivad energia mitokondriaalsesse elektronide transpordi ahelasse (mETA), sest neid oksüdeeritakse mETAs. Need ühendid on: (õige variant alla kriipsutada) a. ATP ja CO2 b. CO2 ja FADH2 c. FADH2 ja NADH d. NADH ja ATP e. FADH2, NADH ja ATP Kloroplastid Kloroplastide suurus. Diameeter : 2-10 mikromeetrit Paksus : 1 mikromeeter Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid. Ümbritsetud kahe membraaniga – sisemembraan ja välismembraan. Lisaks ka kolmandat tüüpi membraan : tülakoidide e. Lamellide membraan. Strooma – kloroplastide sees väljaspool tülakoide paiknev piirkond Luumen – tülakoidide siseruum. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. - Valguse absorptsioon. Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks
Tsitraaditsükkel produtseerib kõrge energiasisaldusega ühendeid, mis transpordivad energia mitokondriaalsesse elektronide transpordi ahelasse (mETA), sest neid oksüdeeritakse mETAs. Need ühendid on: (õige variant alla kriipsutada) a. ATP ja CO2 b. CO2 ja FADH2 c. FADH2 ja NADH d. NADH ja ATP e. FADH2, NADH ja ATP Kloroplastid Kloroplastide suurus. Diameeter : 2-10 mikromeetrit Paksus : 1 mikromeeter Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid. Ümbritsetud kahe membraaniga sisemembraan ja välismembraan. Lisaks ka kolmandat tüüpi membraan : tülakoidide e. Lamellide membraan. Strooma kloroplastide sees väljaspool tülakoide paiknev piirkond Luumen tülakoidide siseruum. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. - Valguse absorptsioon. Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks toimub
18.)Tsitraaditsükkel produtseerib kõrge energiasisaldusega ühendeid, mis transpordivad energia mitokondriaalsesse elektronide transpordi ahelasse (mETA), sest neid oksüdeeritakse mETAs. Need ühendid on: (õige variant alla kriipsutada) a. ATP ja CO2 b. CO2 ja FADH2 c. FADH2 ja NADH d. NADH ja ATP e. FADH2, NADH ja ATP Kloroplastid 1.)Kloroplastide suurus.: 7-10µm 2.)Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid.: Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. 3.)Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad.: 2H2O valguse toimel O2+4H(+)+4e tekib klorofüll H(+)+ADP3-+Pi2- tekib ATP4-+H2O 2H2O+2NADP+ tekib 2H(+)+2NADPH+O2
annaabi.ee 
