Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Selle artikli autor on Laura Coy Grainger-i ettevõtte sotsiaalse vastutuse protsessi üks vedajatest. Autor alustas oma artiklit sellest, et milline on olnud läbi aegade ameerika heategevus ja kuidas on see jõudnud tavainimesteni. Mis mind pani üllatama oli see, et kunagi aastatel 1970 hakkasid suur firmad mõtlema heategevusele ja läksid ise kohalikkesse kommuunidesse/küladesse/linnadesse suurte rahaliste tšekkidega. 80-ndatel hakkasid ettevõtjad aru saama, et heategevus ehitab olulisi suhteid ja positiivsed suhted annavad rohkem kui lihtsalt häid firmaväärtuseid. Firmad hakkasid mõistma, et „andmine on saamise rõõm“ ehk siis kui sa saad miskit (kasumit vms) siis tuleb ta tagasi anda (heategevus) ja läbi selle sa saad tagasi veel rohkem (häid suhteid jne).
Ettevõtete juhid nagu Henry Ford ja Alexander Graham Bell kasutasid oma ettevõtteid platvormidena parandamaks personaali tähtsust. Globaalset heategevust juhtisid suured juhid nagu Ema Teresa, Mahatma Gandhi ja kuningas Martin Luther. Neid heategusid nähakse tänaseni kui kangelastegudena. Ettevõtted hakkasid heategevusega peamiselt tegelema alates aastatest 1970. Peamiselt toimus heategevus ettevõtjatel minnes ise kohalikkesse kommuunidesse suurte tšekkidega. Seda võib isegi nimetada tänapäevase ühiskonna heategevuse rajamiseks. Grainger-i ettevõtte oli üks esimestest firmadest, kes hakkas panema rohkem rõhku inimesse ja tema heaolule. Kuna tegemist on firmaga, kes on tegev just tootmisettevõttena siis leidis Grainger-i juhtkond, et on aeg hakata mõtlema roheliselt. Ehk oma tööstustooteid toota nii, et mõeldakse mitte ainult firma kasumile, vaid ka sellele mis moodi on ülesse ehitatud tootmine
Toimus kaks julma sotsiaalset eksperimenti, mille organiseerijaks oli Mao Zedong.50ndatel alustas ta industrialiseerimist ja kollektiviseeris vägivaldselt põllumajanduse, millega tugvedas haaret. Kuuluttas välja petliku sõnavabaduse ja kutsus intelligentsi kriitikuid esinema. Hiljem kriitikut represseeriti.1958. käivitas nn suure hüppe-üritati 5 aasta plaan täita 1 aastaga ja 20a oma 5-ga, raua toodangu suurendamiseks pidi maarahvas rajama 7 milj. sulatusahju., talupojad aeti tuhandesse kommuunidesse, jõukuse asemel tuli nälga, tapeti varblased kui väidetavad nälja tekitajad, mille tagajärjel hakkasid paljunema kahjurputukad. Sellel ajal suruti maha ka Tiibeti rahava ülestõus, millele järgnes hiinastamine(tiibeti keel ja kultuur hävitati),tiibetlaste juht dalai-laama põgenes Indiasse.Suur hüpe kukkus läbi. Mao tõmbus 59ndal a. tagasi, kuid säilitas võimu partei üle. Deng Xiaoping stabiliseeis senise
võitluses valgete rõhujatega, must sümboliseeris mustade aafriklaste nahavärvi ning roheline Jamaica taimestikku. Tänapäeval on kasutusele võetud vana Etioopia lipp (Lisa 3), millel kujutatud ka Juuda sümbol lõvi. Punane tähendab verd, kuldne maavarasid ning roheline maad. (Reggae 2006) 4 2.3. Rastafarianism tänapäeval Enamus rastasi elab tänapäeval Jamaical, kuid see on levinud ka muudesse Afro-Kariibi kommuunidesse Euroopas ja USAs. Eriti populaarne on rastafarianism noorte aafrika ameeriklaste seas. Rastade riietumisstiil on levinud ka mujale maailma peamiselt tänu reggaemuusikale. (URI 2002) Kuigi rastapatsid on põhiline rastade väljamäärja, siis pole siiski 90% jamaikalastest, kes rastapatse kannavad tegelikult tõelised rastad. Sellise moenarruse on põhjustanud müstika ning kanepi tarbimine religiooni ettekäändel. (Hot 2004) 5 3
otsusetegemises. Kuid praktikas piirdub osalusdemokraatia suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. USA on osalusdemokraatias Lääne-Euroopa maadest tunduvalt kaugemale jõudnud. (G.Kurian, lk.257) 5 1.8 Arutlusdemokraatia Demokraatia mis rõhutab lahenduse leidmisel vestluse ja diskussiooni tähtsust, hääletamise tähtsuse arvelt, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii väikekollektiivis kui ka suure huvigrupi esindusorganis
oma otsused läbi kõigi osapooltega, keda antud otsus puudutab (Osalusdemokraatia …, 2016). Osalusdemokraatia piirdub suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. (Demokraatia liigid, 2004) Osalusdemokraatia on juurdunud kindlamini seal, kus on tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s) (Olenko, Toots, 2005, lk 62) 1.4. Elitaardemokraatia „Elitaardemokraatia mudel on esindusdemokraatia üks suundi, kus mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda.“ (Toots, 2005) Elitaardemokraatia tähendab seda, et esindava
Järgmisel aastal kandus Tiibetisse ka rivaalitsevate Hiina grupeeringute omavaheline võitlus, mis kestis kuni 1969. aastani. 1960-1965 oli juba purustatud 80% Tiibeti 6000-st kloostrist ja templist, nüüd tehti maatasa ülajäänud, jättes alles vaid mõned "näidised".1976. aastaks, s.t kui Mao Zedongi suri, oli Tiibeti identiteedi väline osa täielikult hävitatud, vaimulikud, kes moodustasid haritlaskonna, olid kas tapetud või pagenduses, põllumajandus ja karjakasvatus oli surutud kommuunidesse. Tiibeti rahvariided ja tiibetikeelne haridus olid keelatud jne jne. Keelatud oli isegi tiibetikeelse sõna kasutamine Hiina kohta.Vastupanuliikumise uus laine algas 1987. aastal ja kestab tänini. Rahulolematuse kasv viis 5. märtsil 1988 suurte rahutusteni. Asi muutus veelgi tõsisemaks 1989. aasta märtsi alguses. 8. märtsil 1989 kuulutati TAR-is välja sõjaseisukord, mis kehtis kuni 1. maini 1990. Sõjaseisukorra ajal tapeti vähemalt 300 ja arreteeriti umbes 2000 inimest. 21
Talupoegi oli palju ja nende ühismajandite alusel rajati põllumajanduslikud kommuunid. Keskmiselt elas sellises kommuunis 5000 peret. Põhimõtteliselt oli kõik ühine, eraomandit ei olnud. Töö eest tasuti võrdselt, suurest jõuti isegi sööklates söömiseni. Mõte oli ka perekonna lõhkumine, toimus kollektiivne laste kasvatamine. Lapsed oli väiksest peale kusagil sõimes, kus nad olid ka öösel. Vanemad käisid vahetevahel külastamas. Kommuunidesse rajati massiliselt rauasulatusahjusid. Tegelikkuses see raud oli väga ebakvaliteetne ja tooraineks ei sobinud. Neid on nimetatud ka tagahooviahjudeks. Toodangut ja tulu ei andnud. Põllumajandustoodangu suurendamiseks oli mitu ideed: tihedalt külvamine, varblaste hävitamine. Toimus massiline varblaste hävitamine, mis tõi endaga kahurite siginemise. See tõi endaga hoopiski nälja. Hiinas neid näljahädade ajal surnuid ei loetud kokku
Leiti, et pääsemiseks on kollektiivmajandid.Kõigepealt hakati looma nn vastastikusse abistamise gruppe(ajutised, suurtemate tööde tegemiseks, põhimõtteliselt talgud eesti mõistes; püsivad, kus enamus töödest ethti koos). Teise tüübina oragniseeriti ka poolsotsialistlikke tüüpi koperatiive, kuhu kuulus 20- 50 peret, maa võeti kasutuuse ühiselt, kuid jäi eraomandiks. Tootmiskari ja kari ühistati. Tulud jaotati maa ja töö järgi. Peale talude hakati kommuunidesse ühendama ka koahalikku tööstust, transporti, koole ja muid asutusi. Tööd hakati tasustama võrdsuse põhimõttel, mis ei soodustanud töötaja metriaalset huvi. Nn. Abielu ettevõtjatega Hiinas Hiina Rahvavabariigi majanduse riighistamisel võeti kasutusele omapärane vorm, mida nimetati riigi ,,abieludeks" ettevõtjatega. Selle järgi jäi endine ettevõtte omanik selle juhiks ja sai 1-6% kasumist. Sellega kindlustati juhi materiaalne huvi toomise arendamise vastu.Kasutati ära ka
selle juhid olevat kaotanud sideme rahvaga, minetanud proletaarse valvsuse ja teinud järeleandmisi Läänele Mao Zedongi õpetuse järgi pidi klassivõitlus ainult tugevnema 1959 hülas Mao järk-järgulise poliitika, otsustas viisaastaku plaanis täita 1 aastaga o Oli vaja masinaid ja revolutsioonilselt meelestatud rahvamasse o Külad hävitati, inimesed veeti sunniviisiliselt kommuunidesse, eraomand kaotati o Põllumajanduslik tootmine langes katastroofiliselt -> raske ikaldus ja üks suurimaid Hiina näljahädasid o Suur hüpe kukkus läbi, eesmärgid jäid saavutamata Oli ka positiivseid asju: inimesed said oma käsutusse jalgrattad, rajati avalikke parke, tervishoid ja haridus olid kõigile kättesaadavad, eluase ja toit olid odavad, oodatav eluiga hakkas tõusma, naised said rohkem õigusi,
Linn kui vabade kodanike kogukond, mis ise end reguleerib, on olemas juriidilisedõigused, organid, mis seda juhivad.Ülesandeks oli reglementeerida mingi piirkonna administreerimist, tagada selle piirkonna elanike õiguslik kaitsening anda alus varanduslikele tehingutele.Iseloomustus: Seisuslikkus, ilmalikkus, konstitutsioonilisus, kirjalikkus (peaaegu algusest peale kirjalik), suuremsüstematiseeritust, koosneb vabadest kodanikest, kes on koond unud erinevatesse kommuunidesse (osaleblinnaelus kommuuni liikmena), vandekaaslus, arenguvõimelisus.Linnaõigused kasvavad perekondadena N: Lübeck, Magdeburg, Frankfut, Achen, Viin.Õiguslik ühtsus säilib läbi apellatsiooniõiguse emalinnale. Alles hiljem tekivad trükitud linnaõiguse koodeksid Linnaõiguse tekkimise põhjused: Kogukond palub luba linnaõigust kasutada või läbi maahärra, kes asutab uuel i n n a . Ta l l i n n a l i n n a m a a h ä rr a l i n n a õ i g u s e s a a m i s e l a j a l o n Ta
annaabi.ee 
