Alguses tsiteeritud Ian Kershaw' hoiak on seni omane paljudele lääne arvajatele, isegi mõnele, kes pigem tsentristliku või parempoolse ilmavaatega. Natslikku reziimi on edukalt paljastatud pea kuuekümne aasta jooksul alates Nürnbergi tribunalist kuni paljude üleilmse levikuga raamatute, linateoste ja muuseumideni. Kommunismi kordasaadetu on aga maailmas enamjaolt käsitlemata ja teadvustamata. Prantsuse ajaloolase Stéphane Courtois' hinnangul ulatub kommunismiohvrite arv aga vähemalt 100 miljonini, sealhulgas Hiinas 65 miljonit ja Nõukogu Liidus 20 miljonit. Kuid need arvud on mitme ajaloolase meelest tagasihoidlikud, üha tugevamalt räägitakse pigem 200 miljonist hukkunust. Samal ajal on Hiina arhiivid siiani suletud. Stalinism Algselt tähendas stalinism 1920. aastatel Jossif Stalin poolt juhitud enamust Üleliidulises Kommunistlikus Parteis. Võitluses Lenini poliitilise ja teoreetilise pärandi
tutvustamine maailmas. Inimesed mäletavad, et Meri võttis sõna elektrijaamade erastamise vastu, seisis vene vähemuse õiguste eest ja üldisemalt rahva huvide eest, noomis poliitikuid ning pidas vapustavaid kõnesid. Lennart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta on endiselt Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud 1998. a. Aasta eurooplaseks.
Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.199210.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri-mitte ainult president Lennart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta on endiselt Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. Faktid Lennart Meri elu kohta
Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.199210.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri on oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta on endiselt Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove- Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. Lennart Meri on teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri
Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992-10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove- Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks
Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.199210.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks, mil ta juhtis riiki 2001. aastani. Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001
tasu maksmist loometöö eest. · Jätkame "Eesti keele arendamise strateegia" rakendamist ja täiustamist. Toetame Eesti regionaalkeelte kasutamist . · Tagame Eesti Rahvusringhäälingu uue hoone valmimise. · Toetame väärtfilmide näitamist kõikjal üle Eesti. · Kehtestame rahvakultuuriseaduse. Rahvamaja kui kultuuri tugistruktuur olgu tasuta kohalike seltside koosolekute ja ürituste korraldamiseks ning ligipääsuks IT- vahenditele. · Toetame kommunismiohvrite memoriaali rajamist Tallinnasse. · Käivitame sihtprogrammi "Eesti lapse raamatuvaramu" eemärgiga süvendada laste raamatuarmastust ja lugemisharjumust. · Suurendame oluliselt kultuurimälestiste ja muinsuskaitseobjektide säilimiseks ning restaureerimiseks suunatud riiklikke rahaeraldisi. HARIDUS- POLIITIKA HARIDUSPOLIITIKA EESMÄRK o Kõigile peab olema tagatud igas haridusastmes võimetekohane ligipääs kvaliteetsele haridusele.
Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Presidendina tegi ta väga palju ära riigi tutvustamiseks ning aitas riigi stabiilset demokraatiat kehtsestada. Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali
2004 Surrey Ülikooli audoktor 2004 F. D. Roosevelti Sõnavabaduse Auhind 9. Liidud ja ühingud Eesti Kirjanike Liidu liige 1963 Eesti Kinoliidu liige 1966 Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1975 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1976 Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1977 Soome Kirjanike Liidu auliige 1982 Eesti PEN-klubi liige 1989 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993 Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995 Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997 Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 10. Aumärgid Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996
* Malta Vabariigi Auliidu teenetemärgi kett 2001 * Prantsuse Auleegioni suurrist 2001 Liidud, ühingud: * Eesti Kirjanike Liidu liige 1963 * Eesti Kinoliidu liige 1966 * Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1975 * Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1976 * Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1977 * Soome Kirjanike Liidu auliige 1982 * Eesti PEN-klubi liige 1989 * Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993 * Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1995 * Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1997 * Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 Perekond Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932) emigreeris 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966).
peakorteris Brüsselis. Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992–10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks
2000 Batlineri Instituudi Väikeriikide auhind 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind 13 Liidud, ühingud 1963 Eesti Kirjanike Liidu liige 1966 Eesti Kinoliidu liige 1975 Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1976 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1977 Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 1989 Eesti PEN-klubi liige 1993 Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1995 Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1997 Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1999 Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 Ordenid 1993 Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1994 Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1995 Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 Mehhiko Asteegi Kotka orden 1996Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga
2001: Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett Prantsuse Auleegioni Suurrist Liidud, ühingud 19 1963: Eesti Kirjanike Liidu liige 1966: Eesti Kinoliidu liige 1975: Kalevala Seltsi (Soome) välisliige 1976: Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1977: Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige 1982: Soome Kirjanike Liidu auliige 1989: Eesti PEN-klubi liige 1993: Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1995: Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatuse liige 1997: Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1999: Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 LISA 2: KÜSITLUS LENNART MERI KOHTA Tere! Oleme Daniel ja Andra ning me teeme uurimustööd Lennart Meri kohta. Me tahaksime teada kui palju tead sina temast. Sugu o Naine o Mees Vanus o 912 o 1315 o 1620 o 20+
annaabi.ee 
