Meediateooriad Kommunikatsioon jaguneb kaheks: Individuaalne- osalejad suhtlevad teineteisega vabalt Meediakommunikatsioon- telekommunikatsiooni erivorm Milleks meile teooria(d)? Immanuel Kant- ,,Puhta mõistuse kriitika" : ,,Mõisted ilma kaemusteta (kogemus) on tühjad, kaemus ilma mõisteteta on pime" St: Kui meil ei ole käsitlusi nähtustest, siis me nähtusi ei mõista. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada nelja lähenemisviisi: Mehaaniline: kommunikatsioon on sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. Sotsiaalkonstruktsionistlik- peab kommunikatsiooni vastastoimete tulemuseks. Suhtlejad loovad ja jagavad interraktsioonide käigus tähendusi. Süsteemne- Kommunikatsioon on sõnumite loomine throughput'i (uurib kuidas kom toimib sõsteemides) abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega siis kui need ringlevad inimeste seas
Seetõttu arvatakse üha enam, et mitte sotsioloogia, vaid vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme 1.Kommunikatisooni mõiste lähenemisviisi: Mõiste ,,kommunikatsioon tekkis 19 sajandil ning mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi silmas peeti transport sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade saatjalt vastuvõtjale; taha. sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab
Kõike seda kirjeldab kommunikatsiooniteooria. Selles teoorias kirjeldatavateks objektideks on teade, saatja ja saaja. Mudel, mis pakkusid Shannon ja Weaver sisaldab viit järjestiku elementi: infoallikas, edastaja, sidekanal, vastuvõtja ja sihtkoht. See on lineaarne mudel. Teade ehk edastatav info liigub infoallikalt edastaja kaudu sidekanalisse ja sealt omakorda saajale. Lisaks defineeris Shannon ka müra ning liiasuse mõiste. Entroopia on kommunikatsiooniteoorias seotud välisfaktoritega, mis moonutavad teadet, rikuvad selle terviklikust ja saaja poolt vastuvõtmise võimalikkust. Igat müraga kanalit iseloomustab selle info edastamise piirkiirus. Edastamise kiirus, mis on piirkiirusest suurem, tekitab vigu. Samas võib kiirus läheneda piirväärtusele altpoolt ükskõik kui lähedale ning vastava kodeeringuga on võimalik saavutada väga väike vea tõenäosus ka suvalise mürasisaldusega kanalis.
kui me vaatame vanu reklaame siis saame teada mida tollal ühiskonnas väärtustati,mida õigeks peeti. realism seisukoht, et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast sõltumatut reaalsust. konstruktivism seisukoht et meil tgeelt puudub neutraalne juurde pääs meist mõltumatule reaalsusele. Maailm,mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. nt suhtumise muutmine kui otsustan et täna tuleb hea päev siis täna tulebki hea päev. kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1. realistlik-mehhaanline 2. konstruktivistlik-sotsiaalkonstruktsionistlik 3. konstrukvistlik-süsteemne inimestevaheline kommunikatsioon ei ole triviaalne: tõlgendamist ja reaktsiooni mõjutab hulk faktoreid, mida on praktiliselt raske arvestada. tõlgendusvead lähevad reklaamis kalliks maksma. kontekst loob vundamendi,on esmane tõlgendamise looja. tänapäevane kommunikatsiooniteooria on pigem konstrukvistlik ja lähtub nn
üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust. Konstruktivism (Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1 Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2 Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista,
1. meedia funktsioonide kõrval tuleb ette ka disfunktsioone kommunikatsiooni negatiivset toimet, mis viib süsteemi kriisiseisundisse; 2. ilmselgete ehk manifesteerivate funktsioonide (süsteemis osalejate poolt mõistetud ja soovitud toime) kõrval esineb ka varjatud ehk latentseid (süsteemis osalejad pole neist aru saanud ega neid soovinud) funktsioone; 3. omavahel eristuvad ka massikommunikatsiooni lühiajaline ja pikaajaline toime. Süsteemiteoreetiline lähenemine kommunikatsiooniteoorias > struktuurfunktsionalismiga üsna sarnane! Struktuurfunktsionalistid: kuidas panustavad ühiskonna osad ühiskonna stabiilsusesse? vs süsteemiteoreetikud: miks on süsteemid üldse olemas? (Münch 2004) süsteem on tervik, mille osad on omavahel seotud neid osasid iseloomustab vastastikune funktsionaalsus (üks osa pole mõeldav teiste osadeta, kui ta kaob, muutub süsteem tervikuna: Narr 1969) sotsiaalsed süsteemid kui inimtegevuse süsteemid (Parsons) või kui
vahendamine saatja ja vastuvõtja vahel teatud kultuurilises ja füüsilises kontekstis. Jagatakse: · Intrapersonaalne · Individuaalne · Telekommunikatsioon Massikommunikatsioon on telekomunikatsiooni erivorm. Sellise suhtluse vahendid on eeskätt trükiajakirjandus, raadio ja televisioon, aga ka kino, kaubandusreklaam. Massikommunikatsioon on protsess, kus avalikud, ühepoolsed ja tehniliselt vahendatud sõnumid on suunatud hajutatud auditooriumile. Meedia meedium kommunikatsiooniteoorias on vahend, millega sõnumeid siiratakse saatjalt vastuvõtjale ehk see on kanal, mille kaudu sõnum liigub (primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed). Meedia on inimese meelte ehk tunnetusaparaadi pikendus. Meedia pakub inimestele infot sündmustest ja asjadest, millega tal isiklik kontakt puudub. Meedia on teabe paljundaja (multiplikaator) ja selle leviku kiirendaja. Meeida on institutsioon, mis tagab ühiskonna säilimiseks ja arenguks vajaliku infovahetuse
Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (inimestest) sõltumatut reaalsust. Konstruktivism (Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm mida me ise loome. 9 Kommunikatsiooniteoorias võib eristada kolme lähenemisviisi: 1 Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2 Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil
annaabi.ee 
