Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) – on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms Küsimus 2 Hinne 1 / 1
tõhususe saavutamiseks 4. terminal- kaubaladu, mille ülesanneteks (2tk teada) on näiteks kauba vastuvõtmine ja kontroll / bussi-, raudtee- või lennujaam, sadam, mis täidab logistilise keti sõlmena järgmisi ülesandeid (nimeta 2 tk): kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine, ladustamine, kogumine ja jaotamine, osaline ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll. Terminalides toimub kauba ümbersuunamine eri transpordiliikidele 5. IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnika- info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil. See tagab inimeste ja veovahendite turvalisuse Transpordi võtmeharuks on logistika, sest see juhib ja koordineerib kauba ja reisjate vedusid (ehk pmst logistika mõiste) Konteinervedude eelis tasavedude ees seisneb selle paindlikuses. Teised eelised: 5 1
õppida. Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitusvorm hakkab kaotama oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt. Õppimine ei tähenda enam infost osasaamist, vaid kogemuste omandamist keskkondadest, milles füüsilised ja intellektuaalsed tööriistad on kättesaadavad ning neid kasutatakse konkreetsete tegvuste osadena. Õpetamine- juhendamise ja õppeprotsesi toetamise mõttes-saab jätkuvalt olema üks ühiskonna domineerivamaid omadusi. Kommunikatsioonitehnika muutub üha enam õppimise eesmärgiks: vormist saab sisu. Infotehnoloogia seab suuremad nõudmised lugemis- ja kirjutamisoskusele. Põhiküsimuseks on muutunud kuidas teisendada info millekski, mida me võime nimetada teadmisteks. Järjest tähtsamaks muutuvad sellised oskused nagu seoste nägemine, olulise leidmine ja kriitiline suhtumine. Ollakse sunnitud keskenduma olulisele ja püüdma tabada vahendavate sõnumite põhiolemust. Ent areng
6.Torutransport veo ,amdal omahind,suhteliselt väikesed kaod ja täieliku automatiseerimise võimalus. Miinuseks väikesed vahemaad ning on plahvatusohtlik.Sobib suurte koguste,vedelike ja gaaside ümberpaigutamiseks. Terminal kaup suunatakse ümber eri transpordiliikidele.Täidab logistilise keti sõlmena järgmisi ülesandeid:kauba vastuvõtt ja väljasaatmine,ladustamine,kogumine ja jaotamine,osaline ümbertöötlemine,kauplemine ja kontroll. Info- ja kommunikatsioonitehnika kasutatakse veovahendite tehniliste süsteemide juhtimisel, navigatsioonisüsteemides,infrastruktuuris ning veovahendite ja kaupade jälgimisel. Transpordi mõju majandusele ummikud,õnnetused,keskonnareostus,maastike rikkumine jne. - Vedude jaotus. 1.Kohalik veos kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele,ekspressvedu(puudub ümberlaadimine), kasutatakse autotransporti 2.Kaugvedu kaup toimetatakse kaugemale kui 500km,kasutatakse enamasti raudteetransporti kuid ka teisi
4.1.1.3 PERSONAALKÜSITLUS Personaalintervjuu ehk silmast-silma küsitluse puhul küsitlevad vastava koolituse saanud intervjueerijad inimesi kodudes, tööpaigal, tänavatel ja võimalikes kogunemiskohtades. Vastavalt valimi koostamise põhimõtetele on intervjueerijale ette antud kindlad reeglid, kuidas ta valib respodendid. Intervjuu viiakse läbi üldjuhul varem välja töötatud struktuurse ankeedi põhjal, mis valdavalt koosneb suletud küsimustest. Kommunikatsioonitehnika arengule vaatamata on personaalküsitlusel oluline koht turundusuuringutes ja paljudel juhtudel, näiteks kvalitatiivuuringute puhul, on see ainsaks sobivaks uuringutehnikaks. Personaalküsitluse eelised: mitmekülgsus – paindlikkus. See küsitlusviis annab maksimumkoguse infot. On võimalik uurida intervjueeritava reaktsiooni tootele, sõnumile, pildile jne. Intervjueerijal on võimalik tõsta vastuste põhjendatust lisaküsimuste esitamisega
ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka
Torutransporti kasutatakse suurte koguste vedelike (vee, nafta) ja gaaside ümberpaigutamiseks. Kosmosetransport Kaupade ja reisijate hulk ning edastatava teabe maht on kasvanud palju kiiremini kui majandus tervikuna. Tootjad ja teenindusettevõtted loobuvad oma transpordiüksustest ning ostavad veoteenuse veondus- ja logistikafirmadelt. Spetsialiseerumine.Tehnoloogia arenedes kasvab veovahendite kandevõime, kiirus, mugavus ja turvalisus. Info- ja kommunikatsioonitehnika (IKT) laialdane kasutamine nii veovahendite tehniliste süsteemide juhtimisel, dislokatsiooni- ja navigatsioonisüsteemides, infrastruktuuris, veovahendite ja kaupade globaalsel jälgimisel. Lihtsustatakse ümberlaadimistöid kasutades standardmõõdus konteinereid. Üha enam kasutatakse ekspressvedusid, st. loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta. Multimodaalsed jaotuskeskused. Logistilised ketid üha pikemad ja mitmekesisemad, üha enam toimib nn
tamine võimaldab nõustajal paremini mõista nõustatavat ja leida tema abistamiseks sobivai- ma tee – “kullakaevamistee”. Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 21 Nõustamise meetodid ja abivahendid 1. Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine on kommunikatsioonitehnika, mille eesmärk on: • anda vestluspartnerile teada, et sa oled tõepoolest aru saanud, mida ta räägib; • näidata, et sa austad vestluspartnerit; • näidata, et sa saad aru vestluspartneri käsiloleva teemaga seonduvatest tunnetest. Praktikas tähendab see vääritimõistmiste hulga vähenemist. Aktiivne kuulamine tagab ka sel- le, et sa edastad vestluspartnerile oma sõnumi alles pärast seda, kui oled aru saanud temalt sinule lähetatud sõnumist.
Personaliküsitlus Personalintervjuu ehk silmast-silma (face-to-face) küsitluse puhul küsitlevad vastava koolituse saanud intervjueerijad inimesi kodudes, tööpaigal tänavatel ja võimalikest kogunemiskohtades. Vastavalt valimi koostamise põhimõtetele on intervjueerijale ette antud kindlad reeglid, kuidas ta valib respondendid. Intervjuu viiakse läbi üldjuhul varem välja töötatud struktuurse ankeedi põhjal, mis valdavalt koosneb suletud küsimustest. Kommunikatsioonitehnika arengule vaatamata on personaliküsitlusel oluline koht turundusuuringutes ja paljudel juhtudel, näiteks kvalitatiivuuringute puhul, on see ainsaks soovivaks uuringutehnikaks. Seda meetodit kasutavad Eesti juhtivad turundusuuringufirmad, eelkõige Emor, Ariko MG, BMF, viies läbi baasuuringuid, eriti toote-ja meediauuringuid. Personaalküsitluse eelised mitmekülgsus-paindlikkus. See küsitlusviis annab maksimumkoguse infot. On
annaabi.ee 
