Väga vahva oli näha kuidas televiisorid aja jooksul muutnud on, alustades väikesest ekraanist mida suurendas veega täidetud kumer klaas, mis pilti suurendas ning mõelda tänapäeva värvilistele kodukinodele. Vahva oli ka käes hoida üht esimestest mobiiltelefonidest, mis oli niivõrd suur, et kandsid justkui antenniga kohvrit kaasas. Meelde jäid ka spordireporteri kaustikud, kuhu oli kokku kogutud kõik tulemused ja artiklikesed, mis abistasid teda sündmuste kommenteerimisel. Mõelda vaid, et praegu piisab selleks vaid arvuti lahti tegemisest. Igal juhul väärt vaatamist ning soovitan kõigil külastada. Samuti soovitan külastada nukutuba, kus vaatasid vastu lapsepõlvest tuntud laste telesaadete tegelased, nagu näiteks mõmmiaabitsa kangelased. Tekkis kohe hea soe tunne. Ning kuna olen väga huvitatud meediast, televisioonist, oli minu jaoks väga põnev näha, kuidas valmistatakse
inimesi, nende vaateid või seisukohti. Üleüldiselt ei ole need konkreetsed indiviidid kunagi omavahel kohtunud ning seega puudub reaalne ettekujutus oma sõimusõnade ohvrist. Sõnavabadus annab küll eneseväljendusele vaba voli, kuid see ei tähenda, et selle alla peaks kuuluma solvamine ning halvustamine. Internetilaimamise levikut soodustab eeskätt anonüümsus ja sellega kaasnev karistamatuse tunne. Millised oleksid lahendused? Üheks variandiks oleks kaotada võimalus kommenteerimisel esineda anonüümselt. Tehniline teostus ei oleks eriti keeruline. Probleem on rohkem emotsionaalne, kuna anonüümsuse kadumisel kaoks ka enamus kommentaaridest. Selle vastu on aga veebiväljaannete loojad, sest nende arvates kaoks nii rahva ehe tagasiside. Inimeste arvamus on väljaannetele äärmiselt oluline, sest see lisab värvikust nii uudistele kui arvamuslugudele ning see omakorda parandab nende müüdavust. Omapoolse lahendusena on
nimel Legis vicem – seaduse jõud Conditores iuris – seaduse loojad Institutio – tsiviilõiguse printsiibid ühes allikas Instructio – teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga Institutiones – lühikesed süstemaatilised õpikud ehk institutsiooniõpikud Definitiones – juriidiliste instituutide mõisted Commentarii – juriidilise teose tüüp, milles peamiselt kommenteeriti preetori edikte Digesta – kommenteerimisel kasutati ius civile’t ja ius honorarium’i Notae – vanemate juristide teoste kommentaarid Responsae – juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta Quaestiones - küsimused Disputationes – arutelud Epistulae – juristide omavaheliste küsimuste arutamine Sententiae – seisukohad Opiniones – arvamused Digesta seu Pandectae – tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust, sinna on koondatud väljavõtted vanemate juristide töödest
Eri võtete domineerimine ja kombineerimine sõltub lapse arengutasemest ning esitatud ülesande raskusastmest. Nii ei ole kõnearengu probleemidega laste arengutegevuses otstarbeks kasutada valdavalt sõnalise meetodi võtteid. Samas ei tohi neid kindlasti ka välistada. Sõnaliste võtete kasutamine on põhjendatud ja vajalik laste tähelepanu köitmiseks, tegevuste korraldamisel, eesmärgi püstitamisel ja laste tegevuse kommenteerimisel ning selle tulemuse fikseerimisel. Õpetamise algetapil, vaimupuude korral ka kauem, on tulemuslik rakendada jäljendamisel põhinevat õppeviisi. Sel juhul näeb laps täiskasvanu poolt sooritatud tegevuse etappe ja jäljendab neid kohe. Kui lapsel esineb raskusi, võetakse kasutusele esimene abistav võte- osutav viibe. Kui lapsel esineb ka siis probleeme, võetakse tema käed ja sooritatakse nendega vajalik toiming.
1 n x = n x1 x n n fx x = xi x = i i n i =1 i =1 fi Andmetöötlus sotsiaalteadustes 10 Tulemuste kommenteerimisel võib arvestada, mida sarnasemad on aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood, seda sarnasemad on suurem osa tunnuse väärtuseid ja seda rohkem võime uskuda ka aritmeetilist keskmist. Ka miinimum, alumine kvartiil, ülemine kvartiil ja maksimum aitavad hinnata andmete ühtsust ning otsustada, kas valimis on üksikuid erandlike väärtusi (erindeid). Kui valimis on uuritaval tunnusel üksikuid erindeid või kõik väärtused liiga erinevad, siis võib valim
just ,,fallos" lapse minapildi. ,,Fallos" on fantaasia võimust ja seksuaalsusest. Lancani järgi ei ole ,,fallos" sama, mis peenis (Liljeström&Koivunen 2003: 144). Seega eesti keelsetesse tekstidesse oleks ,,fallose" kõikvõimalike sünonüümide asendamine põhjendamatu. Oma moodi saaks terminit võrrelda ka liiklusmärgiga ,,stop" ja ,,anna teed", mis paluvad aeglustada sõidukiirust väikese erinevuse nüansiga, kuid tagajärjed võivad olla sootuks trööstitud. Selle termini kommenteerimisel ei jää üle muud, kui tsiteerida Juri Lotmani ,, on absurdne väita, et õuna märgiks võib olla üksnes ´õun´, aga mitte ´apple´ või õuna pilt. Analüüsitud terminitest on viimane ainus, mida saaks ka käsitleda kui ikoonilist märki. Selle suhte aluseks on märgi ja selle tähenduse reaalne sarnasus (Lotman 2001: 216). Siinkohal on tegu märgisüsteemi vahetumisega või vahendamisega korraga mitmes erinevas märgisüsteemis.
rahvalikud laulud), on atmosfääri loovad sonoristlikud taustad. Tegemist on sõjafilmiga- see tähendab pinget, kurbust, ohutunnet ja hirmu. ( Evi Arujärv, Kuidas kaunistada altarit? Teater.Muusika.Kino, 2002, 12, lk 87-90) Filmist on tehtud kommenteeritud versiooniga DVD, kus antakse ülevaade filmi tegemisest ja põhjendatakse, miks üks või teine asi jäeti stsenaariumist välja või mis leidis tee sinna. Nüganen võttis seda väga tõsiselt. Teda toetasid linateose kommenteerimisel noored näitlejad: Hele Kõre, Priit Võigemast ja Argo Aadli. Nüganen kommenteerib, kuidas ta pani poisid kaevikuid kaevama või seda, et filmist jäi välja Jaan Tätte laul sõnadega ,, Pilve peal on mitmeid jumalaid". ( Piret, Jaaks, Nüganen räägib ,,Marmortahvli sünniloo, Postimees, 27.03. 2003) 29. oktoobril 2003 jõudis ,, Nimed marmortahvlil" nii VHSi kui ka DVDna videolevisse. Lisaks tavalisele filmile ja kommenteeritud versioonile on DVD-l koostöös ETV-ga toodetud
rahvusvaheliselt laialt levinud, Dalton, Waldorf – steiner pedagoogika, on üles ehitatud lapse arengustaadiumitele,õpetus on jagatud etappidele, Freinet –koolid, ei toeta õpetaja poolsele juhtimisele, vaid õpilased tuleb ise tegutsema panna.Tähtsaim ülesane siin koolis õpitingimuste loomine, päevaprogrammi koostavad lapsed ise, tähtsaim töövahend trükimasin, keskne koht vestlustel, teiste ees esinemistel, kriitilisel kommenteerimisel). Soome kooliharidus sai alguse kiriku ja kloostrikoolidest (1249 Turus, munkadele). Esimene koolisüsteem 1571, Agricola avaldas aabitsa. 17.saj. keskel astus jõusse 3-astmeline koolisüsteem. Rahvaharidus – leerikoolid, rändkoolid, lugemiskoolid (noorte kirjaoskus saavutati 18. saj. keskpaigaks) 1866-70 loodi umbes 100 rahavakooli. Keskkoolide areng 1871 (süsteemi tehti uuendusi, lütseumid) Koolikohustus võeti vastu 1910/ kuid jõustus alles 1921 Põhikooli sünd 1966
sümbolite näol. Toimingu harjutamine materialiseeritult. Seejuures tuginetakse orientiiridele ning võimaluse korral fikseeritakse ka tulemus. Näiteks häälikanalüüsi puhul paigutatakse sünkroonselt häälimisega (häälikhaaval sujuvalt hääldamisega p-u) skeemile mingid sümbolid (noobid). Materialiseeritud tegevus vajab verbaliseerimist. Abiõppelaste puhul tuleb aga kommenteerimisel tihti osaleda õpetajal. Näiteks: Mille moodustasid'? Nimeta tüvi või koguni Õige. Sa moodustasid tüve. Tüvevorm on kuuse. Toimingu kinnitust õige-vale- põhimõttel tuleb alakõne korral pidada oluliseks. Oskuse arenedes materialiseerimise osatähtsus väheneb. Näiteks häälimisel ei ole enam lapsel ees skeemi ja ta laob sõnaskeemi nööpidega ise või vastupidi — skeem kui orientiir on ees, kuid tulemus fikseeritakse pilguga
annaabi.ee 
