Taastati tsiviil ja omandisuhteid ZEV Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise keskus Leebe okupatsioonireziimi põhjused: Ø Eestlaste nõukogudevastasus Ø Eestlaste kõrgem asetus sakslaste ,,rassiedetabelis" Ø Eestlaste töökus Ø Eesti tähtsus põllumajanduse tarnjana Ø Eesti tähtus põlevkivi tootjana Ø Eesti territooriumi strateegiline tähtsus Ø Soome lähedus Haldusjaotus v Ostlandi riigi komissariaat: v 5.12.1941 moodustati Eesti kindral komissariaat Punaarmee pealetung Ø 1944. aasta alguses pommitas Punaarmee Eesti linnasid Ø Saksa väed evakueerusid Sõrve poolsaare kaudu Ø Viimased väed lahkusid Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944 Kasutatud infoallikad Einar Värä, Tõnu Tannberg, Ago Pajur ,,Lähiajalugu" 9.klass, I osa, lk 124 http ://www.estonica.org/et/Ajalugu/19391945_Eesti_ja_Teine_maailmas%C / http://www.jewishvirtuallibrary
Romaanis ’’Läänerindel muutusteta’’ kirjeldab peategelane olukorda, kus ta lasi vastase maha, olude sunnil oli ta sunnitud viibima vastase laibaga ühes ja samas kaevikus pikka aega. Sel ajal ta mõtiskles, miks on tema seal kaevikus ja miks on seal tema vastane. Ta mõistis, et nad on seal üksnes sellepärast, et nende riigis võimul olevad inimesed on andnud selleks käsu. Neil puudus vabadus valida, luua enda tulevik ise. Tänapäeva ühiskonnaski otsustab komissariaat, kuna kuhu keegi aega teenima läheb. Noormeestelt võetakse õigus valida. Tean olukorda, kus noorpere kolis teise linna, kuna perepea oli saanud väga hea töökoha. Ajal mil perel hakkas kõik ülesmäge minema, saadeti noormehele komissariaadist kutse. Pere elu oligi ühe ainsa otsusega keeratud pea peale. Isa pidi lahkuma enda pere kõrvalt, jättes naise koos lapsega võõrasse linna väga väikse sissetulekuga. Aega läinud
Päts, aseesimees ja J, Vilus ja välisminister J.Poska 4.5Saksa okupatsioon ja okupatsioonide võimust- 25.02 okupeerisid saksa väed tallina ja märtsi alguseks kogu eesti. Algas üle 8 kuu kestnud saksa okupatsioon, saksamaa ei tunnustanud eesti vabariiki, okupatsioonivõim- moodustati eesti omavalitsus, et ellu viia sakslaste korraldusi, selle eesotsa määrati Hjalmar Mäe. Keelustati poliitiline tegevus, kõiki eluvaldkondi kontrolliti. Eestist tehti kindral komissariaat mida valitsesid sakslased 4.6Eesti vabadussõja põhjused,algus, murrang sõjas, Landeswehri sõda, saavutatud murrang võidu sisemised ja poliitilised põhjused algas 28.11. 1918 sisemised-vabatahtlike üksusele loomine, motivatsiooni suurendas lubatud maareformi, soommusrongide olemasolu, J. Laidoneri rahvägi mehed läksid lahingusse välimised-det- alguses saabunud briti laevastik kaitses rauajoont, Soome vabatahtlikud kõige
seltsitegevus. Lubati edendada heanaaberlikke suhteid kõigi riikidega: 12. NSVL ja Saksa okupatsioonide (vastavalt 1940-1941 ja 1941-1944) võrdlus. NSVL 1940-41 Saksamaa 1941-1944 Eesti nimetati NSV-ks, mis oli NSVL koostis- Eesti ala nimetati Estlandi osa;kõrgeimaks võimuorganiks sai kindralkomissariaadiks, mille eesotsas oli ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes kindralkomissar K.S.Litzmann. Komissariaat Vares.Valitsust nimetati Rahvakomissaride allus idaalade ministeeriumile, mida juhtis nõukoguks, mille eesotsas oli Johannes Roosenberg. Kindralkomissari kõrvale loodi Lauristin. eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus,mida juhtis Hjalmar Mäe.Tegemist oli marionettvalitsusega.
12. NSVL ja Saksa okupatsioonide (vastavalt 1940-1941 ja 1941-1944) võrdlus. 1940-1941 1941-1944 · Eesti nimetati ENSV-ks, mis oli NSVL · Eesti ala nimetati Estlandi koostisosa. Kindralkomissariaadiks, eesotsas · Kõrgemaks võimuorganiks oli kindralkomissariga Litzmann. Ülemnõukogu, mille presiidiumi · Komissariaat allus Idaalade esimeheks sai Vares. ministeeriumile, eesotsas A. · Valitsus nimetati Rahvakomissaride Rosenbergiga. Nõukoguks. · Kindralkomissari kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Mäe.
1946. aastal, Eestis arreteeriti 700 inimest, Lätis 1600, Leedus 5000. 1951. aastal, Eestis arreteeriti üle tuhande inimest. Kõige repressiivsem aasta peale 1945 on 1950, kus Eestis arreteeriti 2700 inimest (Märtsipleenum). Mitmed küüditamised: 1945- SAKSLASED (407 inimest), 1949 SUURKÜÜDITAMINE (20 713 inimest), 1950- PIHKVA OBLAST (1563 inimest), 1951- JEHOVISTID (259 inimest, Jehoova tunnistajad) Repressiivaparaat: 1944-1953- NKVD (SARK, sise asjade rahva komissariaat) ja NKGB (Julgeolekurahva komissariaat, vene keelne lühend) (RJRK, eesti keelne lühend). Ei olnud tegemist ühtse süsteemiga, vaid oli julgeolek jagatud kahte ossa. Stalini surma järel ühendati kaks julgeoleku ministeeriumit üheks võimsaks siseministeeriumiks, keda juhatas L. Beria. 1953-1954- MVD (SM, sotsiaalministeerium)- Eesotsas L. Beria. Ei kestnud kaua, sest N. Hrustsovi eesmärgiks oli siseministeeriumi mõjukust vähendada, mida teostati 1954
teised Narva suunas, 28. Augustil vallutati Tallinn, kõige kauem pidas vastu Hiiumaa, kus punaarmee väed purustati 21. oktoobril. NSV liidu ja Saksamaa okupatsioonide võrdlus NSV liit Saksamaa Eesti nimetati NSV-ks, mis oli NSV liidu Eesti ala nimetati Estlandi koostisosa, kõrgeimaks võimuorganiks sai kindralkomissariaadiks, eesotsas ülemnõukogu, mille presiidiumi esimeheks kindralkomissar K.S. Litzmann. Komissariaat sa Johannes Vares-Barbarus. Valitsus allus Ida-alade ministeeriumile, mida juhtis nimetati rahvakomissaride nõukoguks, mille Rosenberg. Kindralkomissari kõrvale loodi etteotsa sai Johannes Lauristin. eestlastest koosnev Eesti omavalitsus, mida juhtis Hjalmar Mäe. Keelas tegutseda kaitseliidul Lubas tegutseda Omakaitsel
Eestlastest tööliste madal osakaal oli EKP juhtkonnale pidevaks probleemiks, ning olukorda teravdas veelgi Julgeolekusüsteemi juhtorganid, siseasjade asjaolu, et Eesti NSV töölisklass oli suurelt osalt (NKVD, SARK) ja julgeoleku rahva muukeelne. Mitteeestlastest töölisi ei saanud komissariaat (NKGB, RJRK) nimetati 1946. aga piiramatult vastu võtta, kuna siis oleks aastal ümber ministeeriumideks. Kahe mi liikmete rahvuslik koosseis päris paigast ära nisteeriumi vahel eksisteeris põhimõtteliselt läinud. tööjaotus: kui siseministeerium tegeles eelkõige
Saksa väed edenesid Kesk-Eestini, kus rinne seiskus paariks nädalaks, mis andis Nõukogude okupantidele võimaluse hävituspataljonide abil õiendada arveid Põhja-Eesti metsavendadega ja neid toetava elanikkonnaga. Saksa okupatsioon (1941-1944) · 4. detsembril 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi komissariaat, mis koosnes neljast kindral komissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann. Eesti Omavalitsus kohalikest kollaborantidest koosnev abistav institutsioon, eesotsas kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid ebaõnnestus. Tegelikkuses jäi vaid sakslaste käepikenduseks.
iseseisvust. Käsitleti kui ajutist taktikalist käiku, loodeti varem või hiljem käivitada ülestõus või kodusõda, läkski korda, jaan 1918 Soomes oli kodusõda punaste ja valgete vahel. Tõsiseid probleeme tekkis ka Kaukaasia ja Kesk-Aasia rahvaste juures, toimus ka jagunemine punasteks ja valgeteks. Kaukaasia põhjaosas, naftatöötluspiirkondades kuulutati enamlaste poolt välja Bakuu kommuun. Suudeti teha koostööd, Tiblisis kuulutati välja Taga-Kaukaasia Komissariaat, sealgi juhtival kohal vasakpoolsed parteid, aga mitte enamlased. Kesk-Aasias vene töölistele ja sõduritele tuginevas Turgestani põhjaosas kuulutati välja Nõukogude Turgestan enamlaste kontrolli all. Kesk-Aasia põlisrahvaste ja kohaliku islami vaimulikkonna algatusel lõunaosas tekkis autonoomine Kokand. Oluline käsitleda ka vene kasakaid- olid rahvuse poolest venelased, aga üheskoos Vm vähemusrahvustega olid hakanud 1917 suvest taotlema oma
annaabi.ee 
