Seega siis, kõiksugused sissevälja logimised, programmide käivitamised, failide otsimised ja muu taoline tegevus võtab kenakesti aega ja komisjon sellisest ajaviitmisest vaimustuses ei ole. Vihje: seadke oma esitlusmaterjalid stardivalmis enne oma esitlust! Et ei tekiks piinlikke ootusmomente, on viisakas ettekande lõppedes sellest ka märku anda. "...sellega ma lõpetan oma ettekande. Olen meelsasti nõus vastama teie küsimustele." Seejärel tuleb vastata komisjoniliikmete küsimustele. Nende lõppedes annab komisjoni esimees ettekandjale lõppsõna (tänuavaldused, personaalsed ja üldised). Kindlasti tänada komisjoni ettekande kuulamise eest! Üldjoontes kõik. Kindlasti lisandub üllatusi, aga see teebki asja põnevaks. Edu teile!
moodustanud organile. 5. Komisjon juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 2. ALAEALISTE KOMISJONI SUUNATUD NOORED 2.1. Komisjoni suunatute sooline jaotus Üldvalimi moodustas 781 alaealist, kellest 611 ehk 78% olid poisid ja 170 ehk 22% tüdrukud. Seega on 2004. aasta seisuga poisid tüdrukutest üle kolme korra sagedamini komisjoni suunatud. Samas ilmneb komisjoniliikmete intervjuudest, et tütarlaste osakaal on siiski kasvamas ning tütarlaste probleemid on tunduvalt sügavamad ja tõsisemad Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) statistika kõikide alaealiste komisjonide kohta näitab, et tüdrukute osakaal komisjoni suunatute seas on olnud aastaid üsna stabiilne. Alates 2002. aastast võib väikest tüdrukute osakaalu tõusu siiski täheldada (vt tabel 1). Tabel 1. Tüdrukute ja poiste osakaal (%) komisjoni suunatute seas, 19992005
vormistamisnõuete täitmist, tööd allikatega ning keelelist korrektsust ja eneseväljendusoskust (30 % lõpphindest), c) protsessi, sh planeerimist, tähtaegadest kinnipidamist ja kontakti juhendajaga (20 % lõpphindest), d) avalikku esinemist ehk kaitsmist (20 % lõpphindest). Kaitsmise protseduur: - õpilase kaitsekõne - retsensiooni ärakuulamine ja küsimustele vastamine - ülddisskussioon (komisjoniliikmete ja teiste kohalviibijate küsimused) - juhendaja annotatsiooni esitamine uurimistöö kohta - õpilase lõppsõna. TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine Kaitsekõne pikkus 7 minutit, seda toestab slaidiesitlus: - teema valiku põhjendus - uurimusküsimus/uurimistöö hüpotees ja eesmärk - meetodi(te) ja ülesehituse tutvustus, vajaduse korral põhjendamine - lühike sisuülevaade
ja kaitsmisel viibinud komisjoniliikmed. Seejuures hindavad töö sisulist külge (hindamislehe punktid 1-5) komisjoniliikmed, kes on tööd lugenud. Hindajad põhjendavad komisjonile oma määratud punkte ning otsustavad esitatud argumentide põhjal, milline summa on kõige õigustatum. Argumentide kaalumises võivad osaleda ka need komisjoniliikmed, kes ei ole tööd lugenud, kuid nad ei lähtu seejuures mitte oma pealiskaudsest muljest töö (või õpilase) kohta, vaid tööd lugenud komisjoniliikmete tähelepanekutest. Ka kaitsmise ja vormistuse hindamisel võivad osaleda need komisjoniliikmed, kes ei ole tööd lugenud. Punktide määramine on mõeldud õpilastele täpsema tagasiside andmiseks. Punkte arvutatakse nii miinus- kui ka plusspunktidena. Maksimumi lähedasi hindeid saab anda juhul, kui õpilane on vastavas kriteeriumis uurimistööle püstitatud nõudeid ületanud. Kui vastavas kriteeriumis pole nõuete vastu põhimõtteliselt eksitud, on hinne 4/5 maksimumist
infot käsitleti. Avatud istungid vähendavad eeliseid ja lubavad näiteks fraktsiooni esimeestel komisjoni liikmeid edukalt distsiplineerida. Eestis on komisjoniistungid suletud, nende avalikuks kuulutamine sõltub liikemete häälteenamusest. Eesti puhul on eelduseks suletus. Ka mina arvan, et tähtsamad istungid peaksid olema suletud, et välisvaatleja ei saaks tulla oma hinnangutega mõjutama otsuseid. Välisvaatleja segab komisjoniliikmete avatust, nad hakkavad liigselt mõtlema sellel, mida nad ütlevad, teevad või mida taotlevad. See on lihtsalt paratamatust. Leian, et tähtsad otsused peavad olema tehtud omas elemendis, ehk siis keskkonnas, kus kõik teenivad ühte eesmärki ja ei ole huvitatud otsuste saboteerimisest. Riigikogu valimised võrdluses maailma ja lähinaabritega Autor: Rein Toomla
arusaadav ning põhilise välja tooma. Töö protsess: 10 palli 21 Hinnatakse negatiivselt, kui tähtaegadest pole kinni peetud, kuid arvestatakse hilinemise põhjendatust. Soodsalt võetakse arvesse õpilase aktiivsust juhendajaga suhtlemisel, mis võimaldab hinnata õpilase panust töösse. Täienduseks Töö sisulist külge hindavad retsensendid, kes on tööd lugenud. Protsessi hindab juhendaja, võttes arvesse komisjoniliikmete küsimusi ja kommentaare. Kaitsmise ja vormistuse hindamisel võivad osaleda kõik komisjoni liikmed. UURIMUSE LÕPUS ON TÖÖ AUTORI ALLKIRI 22
liikmete küsimustele 15 minuti jooksul. 4. Kaitsmisprotseduuri lõpus võib üliõpilane esineda 2- minutilise lõppsõnaga, milles annab hinnangu tehtud töö protsessile. Ühtlasi on see sobilik aeg soovi korral avaldada tänu nendele, kes aitasid töö koostamisele kaasa. 7.5.2. Diplomitöö hindamine Diplomitöö on hindeline ja hindamine toimub kohe pärast tööde kaitsmisi kehtiva hindamissüsteemi põhjal kinnisel istungil komisjoniliikmete lihthäälteenamusele tuginedes vastavalt kooli õppekorralduseeskirjale. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe seisukoht. Hindamise tulemused tehakse teatavaks üliõpilasele samal päeval pärast komisjoni istungit. Diplomitööde hindamise kriteeriumid on esitatud lisas 7. Diplomitöö kaitsmise tulemuse vaidlustamine toimub vastavalt kooli õppekorralduseeskirjale. Diplomitöö hindamise alused. Tööde hindamisel lähtutakse järgmistest aspektidest:
Valla ja linna valimiskomisjoni liikmed nimetatakse hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva. Valla ja linna valimiskomisjoni esimees on valla- või linnasekretär. Valla ja linna valimiskomisjoni liikmed nimetab oma otsusega volikogu valla- või linnasekretäri ettepanekul. Volikogu nimetab valla- või linnasekretäri ettepanekul ka kuni kaks asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal volikogu määratud järjekorras asuvad nende komisjoniliikmete asemele, kelle volitused on peatunud või lõppenud. Valla ja linna valimiskomisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. Valla ja linna valimiskomisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab valla- või linnavalitsus. Valla ja linna valimiskomisjoni asukoha määrab valla- või linnavalitsus ning avalikustab selle. Valla ja linna valimiskomisjon määrab oma tööaja ning avalikustab selle. Ajavahemikus kandidaatide registreerimiseks esitamise algusest