Peajalgsed limused Peajalgsetel limustel on pikad kombitsad (8 või 10) ja kombitsatel asuvad iminapad. Nad võivad liikuda ujudes raketi põhimõttel paisates lehtri kaudu välja veejoa. Peale selle võivad nad liikuda kombitsate abil. Elupaik: Nad elavad meredes; osa ujuvad (kolmaarid) ja teised kivide kaljude vahel urgastes (kaheksajalad). Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused.
Pungumise (mitte sugulisel) ja sugulisel teel · Kes on ainuõõssed? Kotikujulised loomad, kes elavad vees · Kes kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdralased, karikmeduusid, meriroosid, korallid · Hüdra ehitus. · Kuidas hüdrad liiguvad? Saltodega (kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes) · Kes on polüüp? Kinnitunult elav ainuöösne loom · Kuidas ja millest hüdra toitub? Kombitsatel asuvate kõrverakkudega surmab hüdra saagi ning seejärel haarab viib saagi kombitsatega suuava juurde. Hüdra "neelab" saagi kehaöönde, kuhu erituvad seedenõred, ning kus toit seeditakse. Seedimata toiduosakesed heidab ta suu kaudu välja. Hüdra toitub sõudikutest, vesikirpudest ja teistest väikestest vähikestest ning võib jagu saada isegi väikesest kalamaimust. · Kuidas hüdra paljuneb? Hüdralased paljunevad kahel erineval viisil
Peajalgsed Koostanud: Ülle Irdt MHG Peajalgsed ~600 liiki Seepiad kaheksajal (tindikalad) ad kalmaar id Peajalgsed · Soolane merevesi · Kotikujuline keha · Kalmaaridel ja seepiatel seljas naha all õhuke plaatjas toes · Jalg muundunud suu ümber paiknevateks iminappadega varustatud kombitsateks · Meelerakud kombitsatel tunnevad hästi lõhna ja maitset · 3 südant: peamisel: 1 vatsake ja 2 koda; 2 lõpussüdant Peaaegu suletud vereringe Veri sinine (hemotsüaniin) http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=xAL0R 5MbzdQ Peajalgsed · Tugevad papagoi noka taolised lõuad (3osalised), hõõrel · Röövtoidulised · Neelust viib söögitoru makku, läbides peaaju, mis kaitstudkõhretaolise koljuga Ei saa neelata sipelgast suuremat saaki!
Keha ülapoolel, kombitsate all tekivad seemnerakkudega täidetud kuhjataolised paksendid, alaosas aga poolkaarekujulised paised suure munarakuga. Tavaliselt viljastavad munaraku teise isendi seemnerakud. Arenev loode kattub paksu kestaga ning elab tänu sellele ületalve (täiskasvanud hukkuvad). Lahksugulised. Hüdrad on saleda keha ehitusega, kotikujulised ja umbes ühe cm pikkused. Talla vastasotsas asetseb suuava, mida ümbritsevad kombitsad. Tema kombitsatel ja ka mujal keha pinnal on palju erilisi mürkainet sisaldavaid kõrverakke. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Hüdra kehasein on kahekihiline ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Selletõttu saabki hüdra oma keha kuju muuta. Pikkade jätketega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi. Kehaseinale ilmuvast väljasopistusest areneb noor hürda. Ta kasvab suureks ja eraldub alles seejärel emaorganismist ning alustab iseseisvat elu
- Kaal: kuni 25 kilogrammi - Suguküpsus: emased 18-24 kuuselt, isased varem - Munade arv: kuni 150 000 - Koorumisaeg: 4-6 nädalat - Harjumuspärane eluviis: eraklikud merepõhjaasukad - Toitumine: peamiselt krabid ja vähilised - Eluea pikkus: emased hukkuvad umbes 2-aastaselt, isased elavad rohkem Välisehitus · Väline koda puudub. · Kotikujulise kehaga. · Jalad ja uimed puuduvad. · Suu ümber 8 kombitsat. · Kombitsatel iminapad ja meelerakud. · Pea külgedel suured silmad. · Papagoi noka taolised lõuad. · Keha katab mantel. Siseehitus · Selgrootud. · Seljaosas plaatjas sisemine toes. · Soole tagaosa lähedal tindinääre. · Hästiarenenud närvisüsteem ja aju. · Avatud vereringe. Kaheksajalg on merepõhja asukas, kes on kohastunud eluks madalates vetes, süvendites või kaljulõhedes. Kaheksajalg armastab üle kõige mugavat ja turvalist elu
Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalakesi. Nii puhastavad nad vett orgaanilisest hõljumist. 5. Loodusele Jõekäsn suudab puhastada ööpäeva jooksul kolm liitrit vett. 6. Hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid. 7. Välimus Kotikujulised veeloomad, keha sees suur õõs, seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev rakusein, ühes otsas asub suu . Organeid pole välja arenenud. 8. Kõrverakkud Asuvad kombitsatel ja ka mujal keha pinnal. Nõelab seest õõnsa teravaotsalise niidiga loomakest, kes puudutab kombitsat. Nii püüab hüdra toitu. 9. Polüüp Kinnitunult elav ainuõõsset looma nim. polüübiks. 10.Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom. 11.Paljuneb Kevadel pungumise teel, keha välispinnale moodustub esialgu väike kühmuke, kui pung on omandanud kasvades hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Sügisel aga suguliselt, siis arenevad tema kehas sugurakud
Vihmaussid on võimelised eristama pimedust ja valgust, tundma toidu maitset ja puudutusi. AINUÕÕSSED - Ainuõõssete närvisüsteem ja meeleelundid on algelised. Üldse peetakse ainuõõsseid kõige ürgsemateks hulkrakseteks üldse. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Seega saavad loomad ärritusi vastu võtta kogu kehapinnaga. Kõige rohkem on närvirakke suusagaratel ja kombitsatel. Osal meduusidest on sirmi servadel valgustundlikud närvirakud. Meduusidel on sirmi siseserval närvirõngas, mis annab närviimpulsse sirmi kokkutõmbumiseks ja ujumise võimaldamiseks. LIMUSED - Limuste närvirakkude kogumikud on koondunud peapiirkonda ja jala alumisse ossa. Sealt hargnevad kehasse närviväädid. Siin aga peaaju (4); seljaaju (5) ja närvijätked (6).
· Järvekäsna kehas arenevad seuve lõpul sisepungad · Käsnaliike on enam soojaveelistes meredes. · Eestis elavad jõe- ja järvekäsn on näited kolooniana elavatest käsnadest. · Ainuõõssed on kotikujulise kehaga veeloomad. · Kehaõõnt ümbritsev kehasein moodustub välimisest ja sisemisest lihaskiude sisaldavast rakkude kihist ning nende vahele jäävast sültjast rakutust massist. · Ainuõõssete suuõõnt ümbritsevad kombitsad · Kehaseinas ja kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmisel ja enesekaitseks. · Närvirakud moodustavad võrkja närvisüsteemi, mis võimaldab ainuõõssatele loomadel reageerida ärritusele liikumise või keha kuju muutmisega. · Toit seeditakse kehaõõnes. Jäägid erituvad suuava kaudu. · Sigimine toimub pungumise teel või sugurakkude abil. · Ainuõõssetel esineb kaks eluvõrmi: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus.
Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. AINUÕÕSSED ON KÕRVETAVAD LOOMAD Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad lihaskiude) ning nende vahele jääv sültjas rakutu mass. Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Närvirakud moodustavad võrkja närvisüsteemi, mis võimaldab ainuõõssetel loomadel reageerida ärritusele (toidule ja ohuallikale) liikumise või keha kuju muutmisega. Toit seeditakse kehaõõnes ja eritatakse suuava kaudu Ainuõõssed sigivad pungudes või suguliselt. Kevadest sügiseni sigib hüdra pungudes, hüdra keha
Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasutavad nad kombitsaid ja nokataolist moodustist. Kombitsaid on laevukestel umbes 90, teistel peajalgsetel 8 või 10. Peajalgsetel on papagoi noka kujulised sarvlõuad, millega nad suudavad purustada isegi kalade luid. Toitu peenestavad nad hõõrlaga ehk raadulaga. Sellel asuvad tuhanded tillukesed hambad, mistõttu
peajalgseteks. Peajalgsete nimetuse said need loomad seetõttu, et nende peas paiknevad kombitsad ehk haarmed. Peajalgsed on väga mitmesuguse suurusega. Mõned neist kuuluvad ujumi ehk nektoni kõige pisemate esindajate hulka, teised aga on selgrootute hulgas kõige suuremateks loomadeks üldse. Peajalgsete koda on taandarenenud. Kombitsad ehk haarmed ümbritsevad peajalgsetel pärjana suud. Kombitsatel paiknevad ühe või kahe reana, harvem kolme- või neljarealiselt iminapad. Peajalgsete suu on väike. Peajalgsetel on närvisüsteem keerulisema ehitusega kui kõigil teistel selgrootutel. Peajalgsetel on ka maks ning kõhunääre. Peajalgsetel pole mitte üks, vaid kolm südant. Peajalgsete veri on ebatavaline sinise värvusega! Kõik peajalgsed on eranditult mereloomad. Nad elavad ainult ookeanides ning normaalse soolsusega meredes. Peajalgsete põhitoiduks on kalad, krabilised ja karbid
- ümmargune suuava ümbritsetud ripsmete pärjadega (ripsmeid kasutatakse toiduosakeste filtreerimiseks) - kehaehitus lihtne - u-kujuline seedesüsteem 16 PH kummarloomad entroprocta LEVIK: mereloomad, magevees 1 perekond LIIKIDE ARV: 150 liiki PALJUNEMINE: hermafrodiidid, pungudes EHITUSE ERIPÄRAD: - karika kujuga - bilateraalsümmeetrilised - väiksed - elavad üksi/ kolooniatena - keha kinnitub substraadile - sool u-kujuline - kombitsatel ripsmed ANATOOMIA JOONIS: PILT: 17 18 PH sammalloomad ectoprocta LEVIK: meres, magevees LIIKIDE ARV: 4300 PALJUNEMINE: suguline, suguta (pungumine) EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud - sool U-kujuline - toituvad filtreerides - ringe- ja hingamiselundid puuduvad ANATOOMIA JOONIS: 19 PILT: NÄIDE: limane tutlane PH käsijalgsed brachiopoda
25. AINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUS Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult polüübid ja vabalt meduusid. Nende kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad lihaskiude) ning nende vahele jääv sültjas rakutu mass. Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Seedimine: toimub kehaõõnes. Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel jätketega ühendatud. Meeleelundid: polüüpidel puuduvad, meduusidel täppsilmad. Neil on koed olemas, kui organid ei ole eristunud. Ainuõõssed sigivad pungudes või suguliselt. Ainuõõssetel on neli suuremat rühma: hüdrad, meduusid, meriroosid ja korallid. Hüdra on sale, umbes 1 cm pikkune keha
annaabi.ee 
