ühest liigist rääkida. Liigi terviklikkuse aluseks on ühtne geenifond, mis koostoimes vastava epigeneetilise süsteemiga tagab liigiomase morfogeneesi ning võimaldab kujundada mitmesuguseid liigiomaseid adaptsioone. Liigi geenifondi terviklikkust aitavad säilitada isolatsioonimehhanismid, mis takistavad või piiravad liikidevahelist geenivahetust geenisiiret. Need toimivad sageli komplekselt, aga täidavad üht funktsiooni piiravad või takistavad geneetilise materjali kombineerumist vastavate organismirühmade vahel ja aitavad kaasa liigi ulatuses kujunenud sobivate geenikombinatsioonide püsimajäämisele. Kuidas aga liigid tekivad? Arvestades geograafilist faktorit, eristatakse allopatrilist, sümpatrilist, aga ka parapatrilist liigiteket. Allopatrilise puhul on mingi organismirühm geograafiliselt täielikult lähteliigist eraldatud. Näitena võib tuua mandrite triivi või mäeahelike tekke tagajärjel lahknenud liigid
12. Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? Vähene muutlikkus, üks vanemorganism, kiire paljunemisviis, 13. Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. Toimub eostega, spetsiaalsete paljunemiste kehakeste või rakkudga. Esineb sõnajalad, samblad, seened ja vetikad 14. Võrrelge mittesugulist ja sugulist paljunemist. Vanemaid: Vegatiivne, eosiline- 1, Suguline- 2, pärilikkuse kombiatsioone viljastamisel: V, E pole, S esineb, Geenide kombineerumist: V-pole, E, S- esineb, Mutatsioone: V- vähe, E-rohkem, S- kõige rohkem, muutlikkus: V- väga väike, E- suurem, S- kõige suurem 15. Nimeta pärilikke haigusi. Pähjustatud vigadest geenidest: hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus, Põhjustatud kromosoomide arvust: Downi tõbi 16. Mida uuritakse pärilike haiguste diagnoosimiseks? Suguvõsa uuringud, kromosoomide uurimine, DNA analüüs 17. Kuidas toimub tänapäeval pärilike haiguste ravi?
........................................................................... Vegetatiivne Eoseline Suguline paljunemine paljunemine paljunemine vanemaid 1 1 2 Pärilikkuse pole kombinatsioone viljastumsel Geenide pole kombineerumist paljunemisrakkudes Mutatsioone vähe Muutlikkus Väga väike Miks on looduses kasulik sugulisel paljunemisel esinev suur muutlikkus? Pärilikud haigused Haiguste jaotus 1. mittepärilikud haigused – ei ole seotud geenidega näit. gripp, mumps jt. nakkushaigused, traumad, mürgitused jne. 2. päriliku eelsoodumusega haigused – avalduvad geenide ja keskkonnategurite koosmõjul näit
mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili; klassisüsteem on pidevas muutumises (ei ole piiratud), sotsiaalne mobiilsus on tõenäolisem kui teistes süsteemides Intersektsionaalne lähenemine ebavõrdsusele - ebavõrdsuse uurimisel peab sotsiaalselt konstrueeritud identiteedi- ja eristuskategooriaid käsitlema omavahel põimunutena (mitte eraldiseisvatena); rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks Sotsiaalne tõrjutus - olukord, kus indiviidi ja ühiskonna vahelised sidemed on katkenud ja inimene ei saa ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurilises elus täiel määral osaleda Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel Erinevad liigid: - vertikaalne (liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev)
1. Karüotüüp liigispetsiifiline kromosoomistik 2. Sügoot viljastatud munarakk 3. Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse 4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7
religioossel pinnal) -> klasside-vaheliste piiride suhteline hägusus; - Impersonaalsem kui varasemad stratifikatsioonisüsteemid (nt seisuslik ühiskond: personaalsed suhted, kohustused, privileegid) - Sotsiaalne mobiilsus - tõenäolisem kui teistes süsteemides; Intersektsionaalne lähenemine ebavõrdsusele - Intersektsionaalsus (mõjukas käsitlus 1990test alates) - Erinevate ebavõrdsusvormide ühendumine -> rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks (nt maj.positsioon + sugu, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon, erivajadused, rass, jne; nende kombineerumine - midagi muud kui ‘üksikelementide summa’ – seega võimalikud ‘lahendused’ erinevad) - Rõhutab vajadust ebavõrdsuse kontekstuaalseks käsitluseks, kaasaegse sotsiaalse ja kultuuriline mitmekesisuse arvestamist (kriitika üldistustele nagu ‘töölisklass’, ‘naised’ jms)
omistamist. Ehkki Gardner rõhutas kõikide tüüpide olulisust, on nende tähtsus eri ajastutel olnud erinev (1: 118). 13 4.2 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Kui Gardner rõhutas, et intelligentsuse liigid sõltuvad üksteisest võrdlemisi vähe, siis Robert Sternberg käsitleb oma kolmekomponendilise intelligentsuse teoorias nende liikide kombineerumist ja koos toimimist. Sternberg eristab intelligentsuses kolme koostisosa (1: 119). 1) Seesmine komponent seondub inimeses endas toimuvate kognitiivsete protsessidega Need protsessid jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. (1: 119). 2) Kogemuslik komponent hõlmab kogemuste mõju intelligentsusele
teenindus o IV Väikeettevõtjad o V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) o VII Lihttöölised Intersektsionaalsus - mõjukas käsitlus alates 1990test Erinevate ebavõrdsusvormide ühendumine rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks (nt maj.positsioon + sugu, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon, erivajadused, rass, jne; nende kombineerumine - midagi muud kui ‘üksikelementide summa’ – seega võimalikud ‘lahendused’ erinevad) Rõhutab vajadust ebavõrdsuse kontekstuaalseks käsitluseks, kaasaegse sotsiaalse ja kultuuriline mitmekesisuse arvestamist (kriitika üldistustele nagu ‘töölisklass’, ‘naised’ jms)
ja siledad ning rohelised ja krobelised ja kaks uut kombinatsiooni rohelised ja siledad ning kollased ja krobelised. Seega olid värvus ja tekstuur kontrollitud erinevate geenide poolt, mis kandusid järglaskonda sõltumatult. Toimus ka mõlemate geenide alleelide lahknemine. Sellist kahe tunnuse suhtes jälgitavat ristamist nimetatakse dihübriidseks ristamiseks. Jälgitakse kaht tunnust määravate geenide pärandumist ja kombineerumist (tunnused sõltumatud). A kollane a roheline värvusgeen B sile Geneetika 8 b krobeline pinnase kuju Näide: Vanemad on antud geenide suhtes homosügoodid P: AABB x aabb kollane, sile roheline, krobeline Homosügoot toodab ühte tüüpi sugurakke.
ja siledad ning rohelised ja krobelised ja kaks uut kombinatsiooni – rohelised ja siledad ning kollased ja krobelised. Seega olid värvus ja tekstuur kontrollitud erinevate geenide poolt, mis kandusid järglaskonda sõltumatult. Toimus ka mõlemate geenide alleelide lahknemine. Sellist kahe tunnuse suhtes jälgitavat ristamist nimetatakse dihübriidseks ristamiseks. Jälgitakse kaht tunnust määravate geenide pärandumist ja kombineerumist (tunnused sõltumatud). A kollane a roheline värvusgeen B sile Geneetika 8 b krobeline pinnase kuju Näide: Vanemad on antud geenide suhtes homosügoodid P: AABB x aabb kollane, sile roheline, krobeline Homosügoot toodab ühte tüüpi sugurakke.
helikaas UvrD. ssDNA-le sünteesib komplementaarse DNA ahela DNA polümeraas III kompleks. Graampositiivsetes bakterites on MutHLS reparatsioonisüsteem samuti olemas, kuid seal ei toimu vahettegemist metüleeritud ja metüleerimata DNA ahelate vahel. MutS ja MutL homolooge on leitud ka eukarüootsetes rakkudes. MutS homoloogide defektsus võib neis rakkudes põhjustada vähi teket (näit. soolevähki). Lisaks DNA vigade parandamisele raskendab MMR liikidevahelist geneetilise informatsiooni kombineerumist, inhibeerides rekombinatsiooni toimumist DNA järjestuste vahel, kus homoloogia ei ole täielik. Transkriptsioon ja DNA reparatsioon. mfd geen (mutation frequency decline) kodeerib valku TRCF (transcription-repair coupling factor). Kui transkriptsioon peatub DNA kahjustuse tõttu, seonduvad sellesse regiooni MMR valgud MutS ja MutL, sest transkriptsioonimull või selle ümbrus meenutavad heterodupleksit, mis on MutS-i seondumissaidiks. 79
annaabi.ee 
