vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi) 5.Kuidas võivad olla grupeeritud piduri töösilindrid kontuuridesse (harudesse)?
vastu trummlit. Pedaali vabastades liigub vedelik tagasi ja peasilinderi kolvid vabastavad väljalaske avad (lisakambrisse). 2.Milline otstarve on sõiduki seisupiduril? Takistab auto paigalt liikumist,seistes. 3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi) 5.Kuidas võivad olla grupeeritud piduri töösilindrid kontuuridesse (harudesse)?
see teise komplekslahust sisaldavasse koonilisse kolbi. Kolmandasse kolbi toimub pipeteerimine ensüümireaktsiooni 20. minutil. Kui kolme kolbi on reaktsioonisegu lisatud, võetakse reaktsiooniseguga katseklaas termostaadist välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine Cu2O formeerumine toimub keemistemperatuuril. Selleks asetatakse kolvid elektripliidile püstjahuti alla. Alates keemise algusest keedetakse kolvide sisu 10 minutit. Pärast seda lisatakse jahuti otsast keemisprotsessi lõpetamiseks igasse kolvi 150 ml destilleeritud vett. Kuumad kolvid võetakse pliidilt ja jahutatakse voolava kraanivee all. Jälgitakse, et kolvidesse ei pritsiks kraanivett, sest see rikub töö tulemuse (triloon-B komplekseerub kraanivees leiduvate metallidega). Pärast keetmist on esimeses, 0-prooviga kolvis sinine lahus. Teises kolvis on tumesinises lahuses veidi punast sadet
25g kahte 500 ml mõõtkolbi.Täitsin 250ml mõõtkolbi kriipsuni veega. Seejärel lisasin ligikaudu mõõtkolvi neljandiku ulatuses vett koonilisse kolbi, kus sees olid juba peenestatud sepiku tükid.. Segasin kuni tekkis ühtlane mass. Seejärel valasin kogu ülejäänud vee ning loksutasin 2 minutit. Jätsin seejärel seisma 10 minutiks, mille möödudes loksutasin jälle 2 minuti vältel. Pärast seda seisid proovid veel 8 minutit toatemperatuuril. Seejärel filtreerisin kolvide sisu ning pipeteerisin 50ml sellest 150 ml koonilisse kolbi(igast proovist 2 paralleelkatset). Pipeteeritud lahusele lisasin fenoolftaleiini ning tiitrisin 0,1 N NaOH lahusega, kuni tekkis kerge roosa värvus. Katsetulemused: Vvesi(vee kogus)-250 ml Vtiitrimiseks(tiitrimiseks võetud lahuse maht)- 50ml Katse 1 m(sepiku kaalutis)= 25,00 g V1(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)= 1,0 ml V2(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)=1,0 ml Katse 2
Mõõteseadmed: tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder Kasutatud ained: CO2 baloon, õhk, vesi Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud umbes 300 ml kuiv kolb. Balloonist juhitakse 7...8minuti vältel kolbi süsinikdioksiid. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Täiendavalt juhitakse kolbi 1...2 minuti vältel süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvi täitmist jätkatakse konstantse massi saavutamiseni- kolvide masside vahe peab olema vahemiks 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määrmamiseks täidetake kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdetakse mõõtesilindri abil. Katse sooritamise käigus fikseeritakse termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed. Mass (kolb + kork + õhk kolbis) m1= 126,74 g Mass (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 126,93 g Kolvi maht /(õhu maht, CO2 maht) V= 320 ml Õhutemeratuur t= 294.15 K Õhurõhk P = 103000 Pa
aparatuur leekpunkti määramiseks. Töö eesmärk: Esterdada tselluloosi lämmastikhappega ja võrrelda saadud nitrotselluloosi omadusi tselluloosi omadustega. Töö käik: Valmistasin nitreerimissegu, seejärel teostasin tselluloosi nitreerimine. Eraldi kahes 50ml - koonilises kolvis valmistasin nitreerimissegu järgmises vahekorras: 1 katseklaas HNO3 - 4ml ja H2SO4 - 6ml; 2 katseklaas HNO3 - 3ml ja H2SO4 - 7ml. Happeid segasin ettevaatlikult klaaspulgaga. Kolvide kuumenedes jahutasin neid kraani all toatemperatuurini. Peale jahutamist pannasin kummassegi kolbi 0,4 g kuivatatud vatti ja surutasin ettevaatlikult klaaspulgaga nitreerimissegu sisse. Kolvid suletasin ja jäetasin toatemperatuuril umbes 45 minutiks seisma. Seejärel valatasin liigne hape kolbidest välja happejääkide pudelisse ning pestsin nitrotselluloosi samas kolvis veega, kuni pesuvesi ei näita universaalsel indikaatorpaberil happelist reaktsiooni.
mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Märgistatakse ära korgi alumine äär. Ballonist juhitakse 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Kolbi juhitakse 1..2 minuti vältel täiendavat süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvide masside vahe peab olema vahemikus 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määramiseks täidetakse kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdetakse mõõtesilindri abil. Katse sooritamise momendil fikseeritakse termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,53 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 143,69 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 0,317 dm3
m3 = m1 mõhk m3 = 144,37 0,37 = 144 g Arvutan CO2 massi (mCO2) vahest mCO2 = m2 m3 mCO2 = 144,55 144 = 0,55 g Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi MCO2. Dõhk = Dõhk = = 1,48 g/mol MCO2 = Dõhk * 29 MCO2 = 1,48 * 29 = 42,92 g/mol Kokkuvõte ja järeldused. % = % = = 2,5 % Ilmselt tekkis viga õhuga ja CO2-ga täidetud kolvide kaalumisel. Süsinikdioksiidi molaarmassi leidmine, kasutades ka muid lahenduskäike: a) moolide arvu kaudu (V0CO2 nCO2 MCO2) n= n = = 0,013 mol n= M = = 43,3 g/mol b) kasutades Clapeyroni võrrandit (PV = * RT) 101800 * 0,287 = * 8,314 * 293,15 M = 45,88 g/mol Ekperimentaalne töö nr. 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
Steriilimisvõimalused Kuumutamine Kiiritamine Filtreerimine Töötlemine kemikaalidega Töötlemine gaasidega Kõrge temperatuur kui mikroobe hävitav tegur: · Kuiv kuumus (leegis või steriliseerimiskappides kuumutamine) Põletab orgaanika, kuid ei sobi kõikidele materjalidele Kasutatakse pintsettide, tühjade kolvide vms puhul Kuiv kuumus toimib oksüdeerijana 170°C juures 1h ja 160°C juures 2h · Keetmine vees 30 min tapab kõik vegetatiivsed rakud, kuid mitte endospoorid Ka viirused võivad ellu jääda · Kuumutamine veeaurus rõhu all (autoklaavimine) Kasutatakse laboratoorsete söötmete jm vahendite puhul Niiske kuumus denatueerib valke ja DNA-d, kahjustab membraane Tapab bakterid ja endospoorid
Pc mõõdetakse nominaalsetel pööretel. Mõõtmise sagedus sõltub diisli valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Pc erinevus üksikute silindrite vahel ei tohi ületada ± 2,5% kõigi silindrite aritmeetilisest keskmisest Pc = 40.5 kg/cm² - 1,3 41,8● 2,5 =1,04 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,7 100 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,8 Pc = 41,5 kg/cm² - 0,3 167,1/4 =41,8 Kkomprimeerimis lõpprõhk oleneb 1. kolvide kompressioonrõngaste seisukorrast 2. klappidr tihedusest 3. Põlemiskambrite mahust Kompresioonirõngaste tihedust saab muuta ainult rõngaste vahetamise teel, Klappe saab „tihendada“ klappide sooveldamisega, ning põlemiskambri mahtu saab muuta kas: silindripea aluse tihendi paksuse muutmisega, või kepsutalla aluse reguleer peilipleki paksuse muutmisega. Pz kontroll ja reguleerimine. Pz kontrollitakse nominaal pööretel, statsionaarsel reziimil. Mõõtmiseks
tarvikutesse, kust see töötsükli lõpus tagasi reservuaari suunatakse. 4. Aksiaal- kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte. Pump muudab jõuseadme mehaanilise energia töövedeliku kinemaatiliseks energiaks. Paigalseisev jaotusketas, pöörlev osa, kolb, tõukur, kaldketas, võll, kaarjas aken. Kolvid liiguvad tänu silindri ploki telje ja vedava võlli telje vahelisele nurgale. Jaotuskettasse on tehtud kaarjad aknad, mille kaudu kolvide abil imetakse ja surutakse töövedelikku. Kui antakse õli surve all läbi jaotusketta silindritesse, mille tulemusena pannakse liikuma kolvid, ning mis läbi kaldketta rakendavad tööle väljundvõlli, töötab süsteem hüdromootorina. Töövedeliku kineetiline energia muudetakse väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks. 5. Radiaal- kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte.
sajavad. TUHA SISALDUS Tuhaks kütuses on lahustunud soolad ja ka mehhaanilised osakesed. Tuhk tekitab mootoris kolvi ja silindrihüli peegelpinna kulumist. Kiirekäigulistes mootorites kütuses võib tuhka esineda mitte rohkem kui: 0,08% ja aeglase käigulistes mootorites võib kütuse tuha sisaldus olla kuni: 0,025% (raske kütus) KOKSI SISALDUS Koks on kütuse raskete fraktsioonide mitte täieliku põlemise produkt, ta põhjustab pihustite ummistust, klappide ja kolvide kinnikiilumist Kiirekäigulistes SPM kütuses ei tohi koksi olla rohkem kui: 0,01% Aeglasekäikulistes SPM kütuses ei tohi koksi olla rohkem kui: 0.3 –0. 4% OHUTUSNÕUDED KÜTUSE PUNKERDAMISEL MÄÄRDEAINED Hõõrdumise liigid. Kuiv hõõrdumine: Detailid puutuvad kokku, ning nende vahel puudub määrdeaine või määrdeõli ja seetõttu tekib detailide vahel tugev höördumine, mille tilemusel pinnad kuumenevad, võivad hakata sulama ja deformeeruma. Kiilkuiv hõõrdumine:
pi= A/a*m A-indikaator töö pindala, mis määratakse vahetult indikaator diagrammilt planimeeteerimise teel. Igal planimeetril on olemas oma mastaap, mille ühikuks on (mm/MPa)-m p0 on paromeetriline rõhk. Pa sisseimemise alarõhk. Vh-kolvikäigu maht. See indikaator rõhk on käsitletav teatud ristküliku 1.2.3.4.- selle ristküliku pindala = A. n(p/s)- indikaator võimsus. Ühe töötsükli indikaatori töö võib arvutada Li= piVh(KJ) Mootori võimsuse tõstmiseks on vaja suurendada kolvide arvu või suurendada silindri läbimõõtu, mida suuremad silindrid seda suuremad on inertsjõud. On võimalik suurendada ka pöörete arvu aga pöörete arvu suurendamine on võimalik ainult väikse võimsusega mootorites. Kasutatakse Ülelaadimist (diisel ja ottomootorites)- tõstetakse mootori silindrisse sisse antava õhurõhku, sellega suureneb täitetegur ja see täitetegur tähistatakse v suhet silindrisse antava õhu või gaasi massi suhet mootoritöömahtu.
Kepsusäär on alati ümara ristlõikega ja seest õõnes, ning seda õõnsust kasutatakse õlikanalina. Kepsu ülemine pea koosneb ülemisest ja alumisest poolest ja ristpea liugadest. Liuad valmistatakse nii paksu, kui ka õhukese seinalised ja kaetud babiit B – 89 SPM KOLVI JAHUTUS Kolvipeast soojus juhitakse kolvirõngaste kaudu hülsi seintele ja sealt jahutus vedeliku abil mootorist välia. Kuid suurte kolvi läbimõõtude korral sellisest jahutusest ei piisa ja on vaja teostada kolvide täiendav jahutus. 2 – tak. SPM silindri ø > 250 mm ja 4 – tak. silindri ø > 350 mm vajavad juba täiendavat kolvi jahutust. Jahutamiseks kasutatakse kas õli või vett. Veega jahutamisel eelised: vesi on hea voolavusega ja seetõttu turbolentne soojusülekanne on tunduvalt parem kui seda on õlil vee soojusjuhtivus on 2,5 x parem kui õlil Veega jahutamise puudused: oht sattuda õlisse Õliga jahutamise eelised:
9 2.2. Väntmehhanism ja mootoriplokk Tuginedes mõõtetulemustele sai otsustatud mootoriploki silindrid üle puurida, kuna teises silindris esines ovaalus 0,075 mm ning vertikaalsihis hälve 0,055 mm. Selline hälve võib põhjustada 16 kolvirõngaste liigse kulumise, kolvirõngaste tihendusvõime languse ning võimsuse kao. Kuna antud tegevus tähendab ka uute, remontmõõdus kolvide soetamist saab kaks eesmärki täita ühe muutujaga. Valides suurema kõrgendusega kolvid on võimalik tõsta surveastet, seeläbi kasvatada mootori efektiivust, võimsust. Surveaste suhtarv, mis iseloomustab töömahu ja põlemiskambri mahtude suhet. Surveastmest sõltub mootori termiline kasutegur, mis surveastme tõstmisel suureneb. Surveastme tõstmisel tõuseb termiline kasutegur kiiresti kuni surveastmeni 13:1. Suuremal surveastmel kui 13:1 termilise kasuteguri kasv on minimaalne
annaabi.ee 
