Raamatu kokkuvõte Kirjalik kokkuvõte J.Clarksoni raamatust ,,No tule taevas appi!" Jeremy Charles Robert Clarkson (sünd 11. aprill 1960) on inglise autoajakirjanik ja saatejuht. Eelkõige on ta tuntud BBC autosaatest Top Gear, mida ta juhib koos Richard Hammondi ja James Mayga (saadet näitavad praegu Eesti TV3 ja TV6). Samuti kirjutab ta iganädalasi kolumne ajalehtedele Sunday Times ja The Sun. Tema kirjutistest on koostatud üle kümne suure müügieduga raamatu. Eestikeelsena on tema raamatutest ilmunud "Jeremy Clarkson autode kallal" ja "No tule taevas appi!", mida käesolev sulesünnitis käsitleb. ,,Kui see auto oleks hommikueine, siis see oleks maisihelves röstsaial" Raamat kujutab endast Clarksoni kirjutatud artiklite kogumit, millede vahel puudub seos ja ühtne läbiv teema
Tema isa oli Evangeelse Luterliku kiriku vaimulik. Ränga mootorrattaavarii tagajärjel jäi 1950. aastate keskel ratastooli. Ta kasvas üles tarkade ja õpetlike raamatute keskel. Tema peamine eesmärk oli anglo-ameerika kirjanduskultuuri vahendamine eesti keelde. 1965 aastal alustas ta oma tõlkijateed. Ta on üks pädevamaid ameerika kirjanduse vahendajaid Eestis. 1990 aastatel kujuneb temast Eesti avalikuelu silmapaistvamaks intellektuaaliks. Ta avaldas ajalehtedes kolumne . Ta on avaldanud alates 1989. aastast erinevates väljaannetes üle kolmesaja publitsistliku kirjutise, eriti Eesti sise- ja välispoliitilisi kommentaare. Teda on autasustatud Riigivapi 4.klassi ordeniga 1997 aastal. Tartu Ülikool on valinud ta audoktoriks. 1990 aastal sai ta kirjanduse aastapreemia . 2004 aastal sai ta Valgetähe III klassi teenetemärgi. Veel on ta saanud Tallinna teenetemärgi ja Eesti Vabariigi kultuuripreemia.
kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Ta töötas aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondendina. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. 1992-st aastast oli ta tööl Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes Pühapäevaleht ja Õhtuleht. Aastast 1988 osalenud Tartu Noorte Autorite Koondise, kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007
aastal 1988 arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem aga ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa Kroonika" toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes ,,Pühapäevaleht" ja ,,Õhtuleht". Tema luuletusi on ilmunud alates aastast 1987. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Aastast 1988 osalenud Tartu Noorte Autorite Koondise, kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Tema luulet iseloomustab transavangardismile iseloomulik kujundileidlikkus, keeleline võõritus, tundelüürika ja mäng autoparoodia piirimail. Eriti on seda tunda tema 1989 aastal ilmunud raamatus ,,Kolmring"
Wo sie recht hat, hat sie recht. Ich werde sie demnächst auf einen Tauchlehrgang schicken. Dann kann sie mir berichten, wie es ist, mit angezogenen Kontaktlinsen eine Taucherbrille anzuziehen. (c) Bastian Sick 2010 (http://www.spiegel.de/kultur/gesellschaft/zwiebelfisch-ziehen-sie-die-brille-aus-a-718488.html) Ich muss erstmal gestehen, dass es sehr unangenehm ist, die Zusmmenfassung im Computer zu schreiben. Ich würde viel lieber vom Papier lesen und selber auf das Papier schreiben. Die Kolumne ist sehr interessant. Der Autor hat Beispiele aus dem realen Leben gebracht und was uns, den Lesenr, ganz nah dran ist, ist auch interessant und lustig. Ich habe gelesen und gelacht, gelesen und gelacht. Fast in jedem Abschnitt gab es etwas Lustiges. Die Abschnitte eins und zwei waren vom Anfang an bis zum Ende wie ein Witz. Die Geschichte mit einer jungen Dame vom Niederrhein, die beim Shoppen in Hamburg eine Handtasche entdeckte.
Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides.Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku- TV saates. „...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga “Mida teha”. Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll...“
üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin
Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavastaja Kalju Komissarov Kalju Komissarov (sündis 8. märtsil 1946 Võrus) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Komissarov lõpetas 1964
Riigikogust, ei kiida ma heaks. Kindla sõnaga vendi on seal nüüd vähe. CV Sündinud 1. mail 1969. a Rakveres Pikkus 188 cm, kaal 105 kg Perekonnaseis: vabaabielus, kaks poega Õpingud: Rakvere 3. keskkool Tartu kunstikool 19841988 Eesti Kunstiakadeemia 19881993 Kaitseväe Meegomäe lahingukool vabatahtlike reservohvitseride kursused 20052006 sõjaväeline auaste: nooremleitnant Raamatud: «Poisi lugu»; «Eesti moodsad muinasjutud» 2008 kirjutas ajakirjas Stiil kolumne Raamatuillustratsioonid: A. Pulveri «Toimetulek iseendaga»; I. Randrüüt «Kata võimlemiskool» Maalinäitus «Juulile» Tartus E-Kunstisalongis Telesaated: «Kahvel», «Kes tahab saada miljonäriks», «Tõehetk», «Kreisiraadio» Teater: Pärnu Endlas külalisena komöödias «Pidzaama kuuele» Kino: «Jan Uuspõld läheb Tartusse» (2007), «Tappev Tartu» (1998), «Minu Leninid» (1997), «Tulivesi» (1994) Ettevõtlus: HV Haus omanik 100%
Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Verner. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana
telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..."
,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa Kroonika" toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes ,,Pühapäevaleht" ja ,,Õhtuleht". Tema luuletusi on ilmunud alates aastast 1987. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 ka reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Ta on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht, mida ta juhib juba 8ndat hooaega. Lisaks luuletamisele, reklaamide kirjutamise ja saatejuhtimisele tegeleb Sinijärv ka kokandusega. Aastal 2002 pälvis Sinijärv raamatu ,,Artuart&39" eest Eesti Kultuurikapitali luulepreemia. Luule
hääletoru, vaid et mul on omad seisukohad, millega mu mees ei tahtnud alati nõustuda. Tundsin end piisavalt vabana, et kaitsta oma arvamust. Tegin seda alati väga hoolikalt ning saatsin vahetevahel mõne oma kolumnidest Franklinile, kui mul tekkis kahtlusi. Ainsad parandused, mille kohta ta ettepanekuid tegi, olid stilisilist laadi või käisid ühe või teise sõna kasutamise kohta. Loomulikult oli sel temapoolsel tagasihoidlikkusel eelis, et ta sai kasutada mu kolumne proovipallidena. Juhtus mõni idee, mida ma pooldasin ja millega ta uskus ennast nõustuda võivat, põrkama ülearu ägedale vastuseisule, võis ta puhta südametunnistusega öelda, et tema pole selle asja eest vastutav ning et need mõtted on ainuüksi minu omad." 6 Peale selle kirjutas Eleanor alates 1942. aastast ajakirjas "Ladies' Home Journal" veel ühe kolumni, "If You Ask Me", kus ta pühendus peamiselt naisküsimustele. "This is my Story" oli
annaabi.ee 
