ning anti välja raamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokilikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. o Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.
Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned
MICHELANGELO BUONARROTI · Jätkad Bramante tööd · Muutis kiriku põhiplaani tema kuppel mõju hõljuvana, kahe korruse vahel olid pilastripaarid · Põhiplaanilt algselt kreeka rist, hiljem ladina rist · Sees 4 avarat saali, 2 ja 3 korruse vahel simss ANDREA PALLADIO Veneetsia · Tähtsad olid numbrilised vahekorrad · Antiigi jälgija · Pani aluse palladionismile sammaste kujutamine välisilmes · San Giorgio kirik kasutas kolossaalorderit poolsambad ja sambad ulatuvad üle mitme korruse, fassaadi keskosa moodustab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil · Villad lossitaoline maamaja · Villa Rotonda - ruudukujuline põhiplaan, laiad trepid, ümmargune kuppel, sees ümmargune saal Saksa renessansi kunst 15. 16. sajand Trükigraafika levimine Gutenberg · Eelduseks: paberi ja puulõiketehnika levik Vanem on puulõige tugevad jooned, nurgelised
Klassitsism Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskuju võtta antiikehitistest. Selleks mõõdiststi ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Palju hakkas ilmuma selleteemalisi käsiraamatuid. Arhitektide eesmärk ei ole luua ainult ilusat ehitist, vaid ka ühiskonda reeglipärasemaks muuta. Renessanss arhitekti stiili hakatakse jäljednama- Andrea Paladio. Tema mõjul armastab klassitsismi kolossaalorderit ja sammasportikust. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on omased jooned. Ehitised on sümmeetrilised, plokiviisiliselt liigendatud. Moodustati ehitistest pidulikke ansambleid- hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Armastati eniselt ümarkaart ja kuppelehitisi. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Armastati rippuvavaniku motiivi, trofeekimpu ja rätiku motiivi. Sisekujunduses domineeris tagasihoidlikkus, direktooriumstiil.
ja... Anti välja teos antiikkunsti ajalugu. Seal kirjutati, et vanakreeka kunsti iseloomustab lihtsus ja tagasihoidlikus ning taotles korda, lihtsust mõõdukust. Arhitektuuri eeskujud tulid vanadest ehitistest. Käidi varemeid mõõdistamas ning tehti nende järgi tüüpprojekte, mis hakkasid levima üle euroopa. Arhitektid püüdsid ühiskonda reeglipärasemaks muuta. Palladio mõju kasvab, ta rõhutas antiigi täpset järgimist. Palladio mõjutusel armastab klassitsism kolossaalorderit. Sammasportikus. Otseselt ei jäljendatud kuid tähtsad olid reeglid. Kõik oli sümmeetriline ning vastandus täielikult barokile. Kuppel, ümarkaar ja kolossaalorder. Sisekujundus asendus tagasihoidlikumaga. Ornament muutus tunduvalt. See muutus sümmeetriliseks, meander. Prantsusmaal oli lihtsaim direktooriumi stiil, sisekujunduses vähe kaunistust. Populaarsed olid pompei seinadelt saadud motiivid. Paraadlik, raskepärane oli ampiirstiil. Lemmik oli sfinks. Klassitsism tärkas inglismaal
vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, sageli kõverjoonelised seinad, paraadsed sisetrepid. Fassaadide kujundus oli sügavalt reljeefne, rahutu liigendusega, dekooriga üle kuhjatud; kasutati kolossaalorderit, raskeid murdkarniise, paarissambaid ja sammaskäike, frontoone ja voluute, eriti rohkelt skulptuure. Rikkaliku dekooriga interjööridele andis fantastilise mõjukuse seina- ja plafoonimaal, mis illusionistlikult sidus siseruumi välismaailmaga. Kirikuehituses seoti kuppelkirikutüüp atraktiivselt salaruumiga ja anti ilmalikult pillav kujundus. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokk-kunst ongi
Selleks mõõdeti ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tunduvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset järgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (õle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikkunstist tulenevate reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned.
valdavaks lossiarhitektuur. Mõlemaid ehitistüüpe iseloomustab suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus. Iseloomulikud on eenduvad risaliidid ja hoonetiivad, kõverjoonelised seinad ja ruumid. Üks armastatumaid vorme, mida barokimeistrid kasutasid, oli ovaal. See lõi omalaadse ebaluse ja liikuvuse tunde, määratlematuse seisundi, sest rakursid muutusid pidevalt olenevalt vaataja asukohast. Fassaadide kujundus on rahutu ja liigendusega ja rikkaliku dekooriga. Palju kasutatakse kolossaalorderit, paarissambaid, nurkkarniise ja -frontoone. Rikkalike. detailidena korduvad voluudid ja kartusid, rohkesti on skulptuuri (orvadesse paigutatuna).Kõik see võimaldab valguse ja varju efektset mängu, mis ongi iseloomulik maalilis-dünaamilisele barokile. Lossiehituses tuuakse lisaks eelpoolnimetatud arhitektuurielementidele uue lahendusena projekti sisse eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujuneb välja nn. auhoov ( pr. cour
annaabi.ee 
