3.Tõesta 2 hästi sõnastatud näitega, et 20.saj maailm oli Euroopa-keskne *Enamus koloniseerituid asumaasid kuulusid Euroopa suurriikidele ning väljaspool Euroopat oli ainult 2 iseseisvat riiki (USA, Jaapan) *Maailmas tungisid igale poole euroopalikud tarbeesemed, rõivad ja mood. 4.Vali 1 imperialistlik riik ning tõesta sobivate ja võimalikult erinevate näidetega, et see riik oli 20.saj. alguses jõudnud imperialismi. Suurbritannia Tunnus: palju koloniaalvallutusi, võim, maailma valitsemise püüdlused, vallutuspoliitika Tõestus: suured koloniaalvallutused (Ida- ja Lõuna-Aafrika, Kanada, Austraalia, Lõuna-Aasia); majanduslik mõjuvõim oli laienenud; suurima rahvaarvuga imperialistlik riik sel ajal 5. Nimeta 1 konfliktipaar Euroopas ja 1 väljaspool Euroopat ning lisa igale paarile põhjus. 1) Saksamaa & Jaapan Jaapan tahtis Saksaamaa koloniaalvaldusi Aasias
Indias). · Saksamaa võitles lõplikult jagamata maailmanurkade pärast (Hiina, Maroko). · USA püüdis mitte sekkuda Euroopa konfliktidesse (isolatsionism), olles aktiivne Ladina-Ameerikas. · 19. sajandi lõpul vallutasid ameeriklased Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinid · Prantsusmaa, kes otsis kompensatsiooni lüüasaamise eest Prantsuse-Preisi sõjas 1870- 1871, teostas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Indo-Hiinas. · Vene keisririigil olid tõsised koloniaalpoliitilised vastuolud Suurbritannia ja Jaapaniga (Vene-Jaapani sõda 1904-1905). · Itaalia huvid olid seotud enamasti Põhja- ja Kirde-Aafrikaga. · Koloniaalsüsteemi lagunemine saavutab hoo pärast Teist maailmasõda seoses: · Euroopa vabadus- ja võrdõiguslikkuse ideede levikuga; · koloniaalpoliitika muutumisega n-ö eetiliseks imperialismiks;
Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele poola aladele. · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne: tehti katseid liidusuhete sõlmimiseks Venemaaga, vältimaks sõda kahel rindel (Prantsusmaa oli nii või teisiti Saksamaa loomulik vastane). · 1890-ndatel pöörduti Euroopa-kesksuselt maailmapoliitikale- alustati koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel teisel kohal enne I maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. 3.4. Austria-Ungari (lk.30-31): · Austria keisririigist moodustati 1867.a. kaksikmonarhia (Austria-Ungari loomisega püüti 1866.a. sõjas Preisimaaga lüüa saanud paljurahvuselist riiki tugevdada). · Riik koosnes: A) Austria keisririigist (Austria, Tsehhi, Sloveenia, Galiitsia ja Bukoviina).
põhivastase Prantsusmaa nõrgestamist. Saksamaa üritas endaga siduda võimalikke Pr liitlasi. Liidulepingud sõlmiti Austria-Ungari (1879) ja Itaaliaga (1882). Venemaaga liidu sõlmimine luhtus. · 1890-ndatel, kui troonile tõusis uus keiser Wilhelm II, pöörduti Euroopa-keskselt poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. · Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel II kohal enne Esimest maailmasõda). · Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemisele Inglismaaga, mis oli seni olnud suurim koloniaalriik maailmas. (Maailm oli 19.sajandi lõpuks sisuliselt suurriikide vahel ära jagatud ja veel hõivamata territooriumide pärast käis äge konkurents.) Inglismaa. Saksamaa põhirivaaliks mandril oli Pr, kellest hõivati peale
Ühendamise tagajärjed Saksa keisririigist sai üks maailma võimsamaid riike ja Euroopa keskne mõjufaktor Majanduslikult oli Põhja-Itaalia enam arenenud kui Lõuna-Itaalia Ühendamise negatiivne pool rahvuse ülehindamine ja halvustav suhtumine teistesse Rahvuslus toitis ka riikide koloniaalekspansiooni, sõjajõudude paisutamist ja vallutuspoliitikat Esmatähtsaks peeti riigi sõjalise võimsuse tugevnemist ja koloniaalvallutusi. Tööstusrevolutsioon 18saj leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogia arengus. Uute kaupade tootmisel asendati inimtöö masinatega ning manufaktuurid(tööjaotusega käsitööettevõte) asendusid vabrikutega. See murranguline pööre tootmises saigi aluseks tööstusrevolutsioonile. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ning kudumiseks, terase toomiseks jne. Lisaks oli vaja ka inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid, ning seetöttu sai
Silmas peetakse emamaade huve , emamaad said kogu rikkuse. Tagasihoidlikuks jäävad ka kultuur ja sotsiaalsed suhted. 18. Loetle silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega! Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik kolooniad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. Austraalia, Uus-Meremaa, Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Hispaania- Lõuna Itaalia ja Sitsiilia Portugal-Aasia, Ida-Aafrika 19. Iseloomusta vähemalt viiel moel 20 sajani alguseks väljakujunenud imperialismifaasi. (Too välja 5 imperialismi tunnust). suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks Suuriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata.,
Prantsusmaa nõrgestamist. Saksamaa üritas endaga siduda võimalikke Pr liitlasi. Liidulepingud sõlmiti Austria-Ungari (1879) ja Itaaliaga (1882). Venemaaga liidu sõlmimine luhtus. 1890-ndatel, kui troonile tõusis uus keiser Wilhelm II, pöörduti Euroopa-keskselt poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel II kohal enne Esimest maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemisele Inglismaaga, mis oli seni olnud suurim koloniaalriik maailmas. (Maailm oli 19.sajandi lõpuks sisuliselt suurriikide vahel ära jagatud ja veel hõivamata territooriumide pärast käis äge konkurents.) Inglismaa. Saksamaa põhirivaaliks mandril oli Pr, kellest hõivati peale Prantsuse-Preisi
Konflikt tekkis siis kui Saksamaa avastas et britid on liiga arenenud ja tekkis ületrumpamine. Majanduslikud põhjused. Sisuliselt võideldi Euroopa ülemvõimu üle, kes on võimsam euroopas? I pt ül 4 SD arvasid et töölisrahvast on varsti kõigerohkem ja nemad valivad sotsid valitsusse ja siis saavad nad võimule ja kehtestavad oma reeglid, mis sobivad ka tööliste huvidega. I pt 7 ül Nõustun, sest Euroopa riikidel oli palju koloniaalvallutusi, tänu tehnilistele uuendustele toodeti kiiremini ja rohkem. Saksamaal arenes lennundus. Sidetehnika areng (raadio, telegraaf see muutis maailma väiksemaks ja kättesaadavamaks). Euroopalik mõtteviis domineeris maailmas. II pt ül 2 Antant (pr, ingl, ven) Pr soovis Saksa mõjuvõimu vähendada Euroopas samuti Inglismaa soovis et saksa ei domineeriks; Venemaa tahtsi mõjuvõimu Balkanil; Prantsusmaa huvid põrkusid Aafrikas Saksamaaga. II pt ül 4
antikolonialismi sümboliks. Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele Tema seisukoha järgi ei saanud koloniaalvallutusi põhjendada keisri või paavsti kui maailmavalitsejate autoriteediga, hispaanlaste esmaavastuse õigusega (sest indiaanlased olid seal ometi ju varem), usu levitamise ettekäände (sest juba Innocentius IV oli keelanud kristlust vägivaldselt levitada), barbarite pattudega (sest need ei kahjusta otseselt kristlasi), sellega, et Ameerika olla Jumala kingitus Hispaaniale (seda ei saa kuidagi tõestada) või ka indiaanlaste vabatahtliku
annaabi.ee 
