CHRISTIAN IV Christian IV on sündinud 12. aprill 1577 28. veebruar 1648, ta oli Taani kuningas aastatel 15881648. Teda peetakse üheks Taani legendaarseimaks kuningaks, kuna enamiku tema ajast oli Taani veel Skandinaavia tugevaim riik ning kuningas tegi selleks palju ära, et riigi senist seisundit ka säilitada.Ta püüdis kehtestada Taani ülemvõimu Läänemerel ja teha Taanist koloniaalriigi. Christian IV võimu alla kuulus kuni 1645. aastani ka Saaremaa, mille ta kaotas sõdides Rootsiga. Varajasest lapsepõlvest peale sai ta ränga kooli, ta kasvatati üles suure rangusega,et temast saaks õigesti mõtlev ja õigeusklik laps. Tema eelkäija ja isa Frederik II oli saanud oma lapsepõlves ja nooruses teatud määral iseenda tahtmist mööda talitada ning kuna tal pealegi ilmnes kalduvus kõnepeluks,jäid raamatud ja kooliõpetus talle eluks ajaks võõraks
arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Koloniseerimine - Nähtus, kus inimesed asustavad uued alad. Protsess, kus saavutatakse kontroll mingi riigi või maa-ala üle mingi teise tavaliselt võimsama (ja tihti kauge) riigi poolt. Koloonia - Asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Emamaa – koloniaalriigi põhiosa; maa, kust kolonisatsioon on lähtunud. Istanduskoloonia – koloonia, mida peeti istanduste rajamiseks.(Põhja-Am.kaguosa). Ressursikoloonia – koloonia, mis on loodud toorainete hankimiseks.(Niger,Kenya) Ümberasumskoloonia – koloonia, mis rajati emamaa ülerahvastuse leevendamiseks. (Suurbritannia koloonia). SKT – Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus.
Talle järgnes Muammad Anwr as-Sadt ja tema järel araabia kevade käigus võimult kõrvaldatud Muammad usn Mubrak. Egiptuse reziim oli üks teerajajatest araabia maades. Nende edu ajendas kindlasti nii mõndagi iseseisvusvõitlejat jätkama või tegudele. Kaotatud sõda, valitsejate korrumpeeritus ja kolonialismi lagunemine olid kõik tõukeks, mis viis Vabasid Ohvitsere võitlema hetke korra vastu. Nagu ka mitmetes teistes reziimi riikides, oli võimult kukutatud monarh koloniaalriigi meelne. Tuneesia Tuneesias sai reziim alguse koos iseseisvusega. Iseseisvumise tegi võimalikuks mitmeid tegureid. Teise maailmasõja järel saavutasid paljud koloniaalalad iseseisvuse. Tuneesia puhul mängis iseseisvumisel suurt rolli nende esimene president Habib Bourguiba. Tema alustas peale maailmasõda diskussiooni Prantsusmaa valitsusega ja ta käis ka äsja iseseisvunud araabia riikides. Kuna Prantsusmaa ei vastanud tema mitmetele nõuetele ja programmidele,
Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu.
Samal ajal liikus kapten Marchand'i juhitud Prantsuse väeüksus Prantsuse Kongost lääne suunas. Juulis 1898 jõudsid prantslased välja Niiluseni ja heiskasid oma lipu Fasoda külas, vanas lagunenud Egiptuse kindluses. Sama aasta septembris jõudis selle Sudaani küla lähistele Kitcheneri Inglise väeüksus ning nõudis Prantsuse vägede tagasitõmbumist. Marchand keeldus ja kerkis oht, et puhkeb sõda kahe konkureeriva koloniaalriigi vahel. Juulis 1891 pidi keiser Aleksander III paljastama pea, kui orkester mängis Kroonlinna saabunud Prantsuse sõjalaevastiku eskaadri auks Kolmanda vabariigi hümniks kuulutatud "Marseljeesi". Inglise ajakirjandus, aga ka poliitikud võtsid äärmiselt sõjaka hoiaku. Prantsuse välisminister Théophile Delcassé kartis eriti, et Saksamaa võib seda sõda ära kasutada Prantsusmaa uueks ründamiseks. Muret tekitas ka küsimus, kuivõrd Prantsuse merevägi, mis
A-U soovis tugevdada oma positsioone Balkanil. Itaalia tahtis eraldada Türgi küljest (Liibüat) Kürenaikat ja Tripolitaaniat. Prantsusmaa soovis Saksamaalt saada tagasi Elsassi ja Lotringi. Samuti põrkusid Pr ja Saksamaa huvid Aafrikas.Veemaa tahtis vallutada Türgilt Konstatinoopolit ja Dardanelle, Balkanit. Jaapan soovis ülevõtta Saksamaa kolooniavaldusi Aasias. USA Lõuna-Ameerikat. Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Sõjaksvalmistumine: Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid). Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid). Lennuväe teke. Raadioside. Raudteedevõrk.
paneb aluse Elizabeth I (1558 1603) Inglismaast saab maailmamerede valitseja ning tõrjutakse kõrvale Hispaania. 17. saj II poolel suudetakse kehtestada end maailmamerede valitsejana. Tugevaks saab kodanlus, kes saab jõukaks eelkõige lambakasvatusega (manufaktuurid). Inglise laevastik muutub maailmamerede valitsejaks: rajatakse ka rohkesti kolooniaid. Kultuuri ja teaduse õitseng (Marlowe, Bacon, de Vere). 17. saj-l kujuneb Inglismaast Euroopa võimsaim protestantlik riik. Koloniaalriigi edukusele panevad aluse ärimehed: kompaniide rajamine, transiitkaubandus. Inglismaa on võimsaim koloniaalriik 20. saj-ni. 17. saj-l toimuvad Inglismaal kuninga ja parlamendi vahelised võimuvõitlused. Parlamendi võit tagab Inglismaa maj edukuse. Inglismaast saab konstituts monarhiaga riik. Varauusaja võimsaim Mandri-Euroopa riik on katoliiklik Prantsusmaa. 16. saj II poolel laastavad Prantsusmaad hugenottide sõjad. Henri IV Bourboni võimuga saab
17saj suurriigid olid, kes kaotasid oma positsioonid olid: langev Hispaania, Püha Saksa- Rooma keisririik (killustunud üle 300ks vürstiriigiks). Oma positsioonid suutsid säilitada: Habsburgide-Austria. 17saj ajutisteks suurriikideks olid: Suur-Rootsi, mis oli sõjaliselt edukas ja Holland, mis oli transiitkaubanduse suurriik. Pikaajaliselt tõusvad ja tähtsad riigid olid: Inglismaa, mis oli maailmamerede valitseja, kaubanduslik riik ja koloniaalriigi algus, tähtis oli ka Bourbonide Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtiv suurriik, oli ideoloogiline (= absolutism), kultuuriline eeskuju Mandri-Euroopa jaoks (keel, kunst, mood, etikett jne) ja tasemel sõjavägi. 17 sajandil Venemaa roll oli teisejärguline ja alles Peeter I suudab Venemaa Euroopa poliitilisele areenile tuua. 17saj alguses oli Venemaal sisekaos. Euroopa uueks välispoliitiliseks ideaaliks kujunes nn tasakaalupoliitika põhimõte (1648- 1870)
1. Oranje sõjapartei: Ülemasehalduri amet peab kuuluma oranje suguvõsale (Lihtrahvas) 2. Vabariiklased (kaupmeeste aristokraatia) - Ülemasehalduri amet likvideeriti 1651 (ajutisel) ja Vabariiklaste frakt. (suurkaupmehed) hakkasid juhtima Hollandi vabariiki (jan de Witt) , suurem usuline sallivus. Välispoliitika 17.saj. -17. saj. keskpaiku kuulus Hollandile 75 % Euroopa kaubalaevastikust! - 17 saj. algab Vab. sõda Hispaaniaga. liitlane Prantsusmaa (30.a. sõjas) - Koloniaalriigi algus (Portugalilit) 1580-... - Kolm sõda Inglismaaga (1652-74): maj. põhjused - Prantsusmaa ekspansiivne välispol. hakkas ähvardama Hollandi julgeolekut 17. saj lõpul. · 1672 Prantsusmaa ründab Hollandit (Kaitse eesmärgil taastatakse oranje suguv. ülemasehalduri amet.) · 1672 Riigijuhiks Oranje Willem Wilhem II (1688-1702 Inglismaa William III, kellest saab Prantsuse vastase koalitsiooni juht Euroopas) · Rahuleping 1678 (Vanad piirid)
annaabi.ee 
