vajadusi, tavasid. Muutus demograafiline seis, palju toodi sisse võõrtööjõudu. Siiski võib öelda, et 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel majandus arenes, elatustase paranes. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. 1970. aastate lõpul ja 1980. aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus. (Muuga sadam Tallinnas ehitati välismaalt vilja sisse toomiseks) Migrantide sissevool suurenes, Ida-Virumaa venestus. Keskkonna reostatus suurenes. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu "Lääs", oli omamoodi näidisliiduvabariik. III Kultuurielu põhijooni · kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad").
vajadusi, tavasid. Muutus demograafiline seis, palju toodi sisse võõrtööjõudu. Siiski võib öelda, et 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel majandus arenes, elatustase paranes. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. 1970. aastate lõpul ja 1980. aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus. (Muuga sadam Tallinnas ehitati välismaalt vilja sisse toomiseks) Migrantide sissevool suurenes, Ida-Virumaa venestus. Keskkonna reostatus suurenes. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu "Lääs", oli omamoodi näidisliiduvabariik. III Kultuurielu põhijooni · kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad").
Uus Maailm · Maailmamajanduse kujunemine. Itaalia linnriikide tähtsuse langus. Atlandi ookeani sadamate tõus. London, Liverpool, Amsterdam, Lissabon, Sevilla. · Kaubakompaniid. Ida-India kaubakompaniid · Uued põllumajandustooted. Kakao, kohv, tubakas, mais, banaan, kartul, suhkruroog. · Euroopa rahvastiku kasv, rikastumine, väljaränne Uude Maailma. · Koloniaalriikide kujunemine (Hisp, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa), koloniaalmajandus, · Orjakaubandus Aafrikast Euroopasse ja Ameerikasse · Alistatud rahvaste orjastamine, arengu pidurdamine · Ristiusu/katoliku usu levik Uues Maailmas 18. Reformatsioon ja vastureformatsioon. 19. Millised olid selle põhjused, miks ei suudetud seda maha suruda? · Katoliku kiriku rahaahnus indulgentside müük, maksud, maavaldused · Kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu (liiderdamine, joomine), privileegid
sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Soti päritolu James I Stuart. Ta seadis oma eesmärgiks kehtestada absolutismi, mandri-tüüpi isevalitsus, kus monarh on seadustest üle. Välismaalase ja katoliiklasena ei saavutatud aga inglaste usaldust, vaid mindi parlamendiga konflikti.
aastate lõpul ja 1980.aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus (Muuga sadam Tallinnas ehitati välismaalt vilja sisse toomiseks). Tööstuses jätkus olukord, kus üleliidulised ametkonnad toimetasid oma äranägemise järgi. Tehnika ja tehnoloogia mahajäämus läänemaailma omast suurenes. Majandusliku ummiku üheks põhjuseks oli varimajandus. Kuna kõigest oli puudus, siis sai hästi ära elada üksnes õigeid tutvusi omades. Ajastu märksõnaks oli defitsiit. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu ,,Lääs", omamoodi näidisliiduvabariik. Rahvastik Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool. Eestisse sisserännanute arv moodustas elanikkonnas üpris suure osa. Eestisse tulid nad, kas organiseeritud värbamise teel või sugulaste ja tuttavate õhutamise tõttu. Eesti rahvuslik koosseis muutus võrreldes
16. sajandil kallinesid hinnad 56 korda. Enim just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Hindade tõus tabas valusalt linnaelanikke, palgatöölisi. Aadlil vähenesid maarendist saadav tulu. Talupoegadele tuli rev. kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Samuti põhjuseks maadeavastused, mille tõttu paikenevad ümber kaubateed ja tekib koloniaalmajandus. Teravilja hinna muutumine varauusajal tõi kaasa probleeme üleüldiselt. Selle tõusuga kaotasid kõige rohkem palgatöölised, sest nemad peavad seda ostma, aga nende palk ei tõuse. Teravilja saagikuse regionaalne erinevus, selle põhjused: Venemaal 1:2, Saksamaa 1:4, Inglismaa 1:10 külvatud ja lõigatud vilja vahekord. LääneEuroopas arenes
Prot. tagati südametunnistuse vabadus, Piiratud kultusevab. oma provintsides, Pol. võrdõiguslikus Kindlus.tugipunktid (riik riigis:100) III 1593 Rahu Hispaaniaga (Jesuiidid) - Prantsusmaal hakkas arenema uusajale iseloomulik ,,Ühtne rahvusriik" ja tugev keskvõim. - Absolutismi algus: H IV soovis teha Prantsusmaa kuningavõimu sõltumatuks: kat.kirikust, riigiseisustest (Generaalstaatidest = riigipäev) Parlamentidest (kohtuorganid) - HIV ei kutsu kokku riigipäeva (21.a) - Merkantilism, koloniaalmajandus. (1608 Quebec) Manufaktuurid - Maksusüsteemi ei reformita: aadli maksuvabadus, riigimaksud talup., efektiivne maksukogumine. - riigikassas kullareserv - välispol. liitlased saksa protestan. ja türklased - Rahvalik kuju. 3. Kardinal Richelieu (val. 1624-42) - Loius XIII (1601-43, valitsejaks 1610) - Viimane riigipäev 1614 (järg 1789) - ,,Verine Kardinal" on 18 aastat Prantsusmaa tähtsaim minister - tema eesmärgiks on riigivõimu koondamine ja tsentraliseerimine, absolutism - Sisepol
saj. keskpaigani, mil maailma koloniaalsesse hõivamisse sekkusid ka teised Euroopa riigid. Hispaania ja Portugali peamisteks rivaalideks kujunesid Holland, Inglismaa ja Prantsusmaa. Inglise piraadid röövisid Lõuna-Ameerikast Euroopasse suunduvaid kullalaevu, millele valitsus vaatas läbi sõrmede. Kuulsamaid Inglise mereröövleid Francis Drake tõusis hiljem kuninglikuks admiraliks. Kui Hispaanias ja Portugalis oli kogu koloniaalmajandus riigi monopoliks, siis uued koloniaalvõimud toetasid eraettevõtlust, mis andis neile olulise eelise. Koloniaalkaubandus koondati kaubakompaniide, tänapäevaste aktsiaseltside eelkäijate kätte, kes lisaks kaubandustegevusele võtsid enda kanda ka kolooniate administreerimise. Esimese taolise kompaniina asutati Inglismaal 1600. aastal Ida-India kaubakompanii, kes korraldas kaubandust Aasia suunal. 1602 loodi samalaadne kompanii Hollandis ning 1664 Prantsusmaal. 1621
annaabi.ee 
