seadusega ettenähtud korras. Põhiseaduse järgi võib öelda, et täielikult seadusliku aluseta toimivat haldust ei ole olemas. 2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte Selleks, et teha õiglast otsust, peab seadust järgima. Seadusest tulenevad haldusametnikule volitus, piirid ja tööülesanded. Haldusametnik täidab oma haldusülesandeid haldusmenetluse seadustikust tulenevate piiride raames. Seaduste täitmise korraldus võib olla väga erisugune nagu on näha kolmikjaotusest. See sõltub oludest ja õiguse piiramise võimalikkusest. Erisused on väljendatud õigusliku regulatsiooni täpsuses. Haldusorganil ei ole aga võimalik alati ise oma käitumisvõimaluste vahel valida. Mõnikord annab seadusandja haldusorganile kindlad juhised tegutsemaks teatavas olukorras. Neid nimetatakse jäikadeks normideks, mida järgides lasub asutusel kohustus anda haldusakt või teha haldustoimin. Jäikadel normidel on kaks sõnastust: kohustav ja kirjeldav.
ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttest lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. 9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine Kvaliteetse ja õiglase otsuse tegemiseks peab ametnik järgima seadust. Seadusest tulenevad volitus, tööülesanne ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab. Kolmikjaotusest nähtub, et seaduste täitmise korraldus võib oludest ning õiguste piiramise võimalikkusest sõltuvalt olla väga erisugune. Erisused väljenduvad õigusliku regulatsiooni täpsuses.Mõnikord on seadusandjal võimalik anda haldusele teatavas olukorras tegutsemiseks kindlad juhised ja siis ei ole haldusorganil võimalik käitumisvõimaluste vahel valida. Sellisel juhul on tegemist jäikade normidega, mida järgides peab asutus andma haldusakti või tegema haldustoimingu. Jäigad normid
vahend, mida haldusorgan eesmärgi saavutamiseks kasutab või kavatseb kasutada, on tõhusaim ning kas see ei ole menetlusosalise ja kolmandate isikute seisukohast vaadatuna ülemäära koormav. 2.3. Kaalutlusõigus ja selle rakendamine Kvaliteetse ja õiglase otsuse tegemiseks peab ametnik järgima seadust. Seadusest tulenevad volitus, tööülesanne ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab. Kolmikjaotusest nähtub, et seaduste täitmise korraldus võib oludest ning õiguste piiramise võimalikkusest sõltuvalt olla väga erisugune. Erisused väljenduvad õigusliku regulatsiooni täpsuses.Mõnikord 8 on seadusandjal võimalik anda haldusele teatavas olukorras tegutsemiseks kindlad juhised ja siis ei ole haldusorganil võimalik käitumisvõimaluste vahel valida. Sellisel juhul on tegemist jäikade
tunnuseid, olles sillaks*16 nende vahel ja omandades sel viisil osa autorite arvates isegi neljanda riigivõimu staatuse.*17 Arvamuste paljususe üheks aluseks on kindlasti see, et eri riikides, nagu ülal näidatud, on prokuratuu- risüsteemi ülesehitus ajaloost ja õiguskultuurist tulenevalt praktikas erinevalt lahendatud. Teisalt peitu- vad põhjused aga erinevates õigusfilosoofilises arusaamades võimu kolmikjaotusest. Kui seadusandliku ja kohtuvõimu olemuse ning nende kandjate üle ei ole erilist vaidlust, siis arusaam täitevvõimust on tunduvalt mitmekesisem ja paljudes riikides on erandeid, mis ei pruugi täna enam kokku sobida Charles Louis Mon- tesquieu klassikaliste ideedega. Nii arvatakse mõnedes käsitlustes näiteks täitevvõimu alla kõik see, mis jääb seadusandlikust ja kohtuvõimust üle.*18
võtta ainult seaduse reservatsioonis sisalduva põhjuse. Erandjuhtudel on lubatud kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigusi piirata ka mõne muu põhiseaduses sisalduva põhjuse alusel. Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigused ei ole samuti piiramatud. Ka neid võib piirata, kuid ainult siis, kui selle piirangu õigustamiseks on võimalik viidata vähemalt ühele põhiseaduse normile. Lähtuvalt sellest põhiseaduse tekstist tulenevast kolmikjaotusest, joonistub nende piirangutele esitatavate nõuete järgi välja põhiõigusnormide astmestik. Kõige kõrgemal astmel on ilma seaduse reservatsioonita põhiõigused, neile järgnevad kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused ning astmestiku viimasel, kolmandal astmel asuvad lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused. Ülaltoodu taustal on oluline rõhutada, et seaduse reservatsiooni olemasolu, selles
teised riigid seda tahet tunnustavad. Jurisdiktsioon tähendab riigi õigust või võimet teostada avalikku võimu isikute, asjade ja sündmuste suhtes. Jurisdiktsiooniga seostub immuniteet, mille kohaselt ei allu teatud isikud ja institutsioonid ühe või teise riigi võimuorganite tegevusele. Jurisdiktsioon on olulisel, kuid mitte absoluutselt seotud riigi territooriumiga. Jurisdiktsioon jaguneb traditsioonilisest võimude kolmikjaotusest tulenevalt kolmeks: 1. seadusandlik tähendab riigi konstitutsiooniliste organite ülemvõimu võtta vastu riigi territooriumil kehtivaid ja siduvaid õigusakte. 2. täidesaatev - teatud juhtudel on riigil õigus teostada täidesaatvat jurisdiktsiooni ka teise riigi territooriumil. sellise õiguse tekkimiseks on üldjuhul vajalik riigi nõusolek. 3. kohtulik jurisdiktsioon siseriiklikel kohtutel on teatud juhtudel pädevus lahendada ka asju,
Erandjuhtudel on lubatud kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigusi piirata ka mõne muu põhiseaduses sisalduva põhjuse alusel. Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigused ei ole samuti piiramatud. Ka neid võib piirata, kuid ainult siis, kui selle piirangu õigustamiseks on võimalik viidata vähemalt ühele põhiseaduse normile. Lähtuvalt sellest põhiseaduse tekstist tulenevast kolmikjaotusest, joonistub nende piirangutele esitatavate nõuete järgi välja põhiõigusnormide astmestik. Kõige kõrgemal astmel on ilma seaduse reservatsioonita põhiõigused, neile järgnevad kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused ning astmestiku viimasel, kolmandal astmel asuvad lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused. Ülaltoodu taustal on oluline rõhutada, et seaduse reservatsiooni olemasolu, selles sisalduvad
Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. Nimetatud määratlus on väheinformatiivne ning samuti liiga üldine selleks, et olla sisuliselt kasutatav. Peale selle võib õigustatult küsida - kui materiaalselt mõistetud legislatiiv- ja jurisdiktsiooniline funktsioon on positiivselt määratletavad, miks seda ei ole siis haldus? Sellisel käsitlusel on veel üks puudus - sellisest traditsioonilisest kolmikjaotusest jääksid välja mitmed riikliku tegevuse valdkonnad. Näiteks Riigikontrolli teostatav majanduskontroll, mille sisuks on järelevalve riigi raha ja materiaalsete väärtuste kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse ning riigi vara säilimise üle. Siin võib nimetada ka õiguskantslerit, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle
Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. Nimetatud määratlus on väheinformatiivne ning samuti liiga üldine selleks, et olla sisuliselt kasutatav. Peale selle võib õigustatult küsida - kui materiaalselt mõistetud legislatiiv- ja jurisdiktsiooniline funktsioon on positiivselt määratletavad, miks seda ei ole siis haldus? Sellisel käsitlusel on veel üks puudus - sellisest traditsioonilisest kolmikjaotusest jääksid välja mitmed riikliku tegevuse valdkonnad. Näiteks Riigikontrolli teostatav majanduskontroll, mille sisuks on järelevalve riigi raha ja materiaalsete väärtuste kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse ning riigi vara säilimise üle. Siin võib nimetada ka õiguskantslerit, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle
annaabi.ee 
