1. Presidentalism- president täidab nii riigipea kui valtsusjuhi ülesandeid. Kuid ka tema võimu piiratakse. Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut ises...
* niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist (keskvõim ja regionaalvõim; omavalitsused) DETSENTRALISEERITUD AUTONOOMNE KOHALIK VÕIM * kohaliku võimu finantsiline iseseisvus * munitsipaalvõim kogub suure osa tuludest ise, väike osa tuleb keskvalitsuselt * kohalike maksude osakaal 2030% * heaoluriigi elluviimine on suuresti munitsipaalvõimu õlgadel * süsteemist tulenevad suured erinevused regioonide vahel * niisugust halduskorraldust nimetatakse ka kolmetasandiliseks, sest igal tasandil keskvõimul, regionaalvõimul, kohalikul võimul on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks * regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat Vastutuse jaotus on keskne probleem enamikus riikides. * suundumus võrgustikukoostöö poole (ranget hierarhilist pädevuse jaotust enam ei toetata) * komiteede ja nõukodade loomine (et arutada ministeeriumide ja regioonide koostööd) * regionaalarengu tähtsustamine eurointegratsiooni kontekstis
Tsentraliseeritud mudel – kohalikud valitsused sõltuvad keskvalitsusest. Niisugust halduskorraldust tuntakse ka kui kahetasandilist. Ühe tasandi mõõdustavad keskvõim ja regionaalvõim, mis keskvalitsuse käepikendus, ning teise tasandi kohalikus omavalitsuses Detsentraliseeritud mudel – omavalitsused korraldavad kogu kohalikku elu Niisugust halduskorraldust nim. kolmetasandiliseks, sest igal tasandil- keskvõimul, reginaalvõimul ja kohalikul võimul- on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus Lähimus- ehk subsidiaarsuspõhimõte Kahetasandiline halduskorraldus ehk ühetasandiline omavalitsus 23. Maavanem- kõrgem riigiametnik, kes esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna
Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. 2005.a. on Eestis 227 omavalitsust (33 linna ja 194 valda) a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses:
Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: tasand kesk- ja regionaalvõim tasand kohalik omavalitsus o b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. o Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus
elluviimine peamiselt munitsipaalvõimu õlgadel. Iseseisva poliitika tulemusena võib avaliku elu korraldus regioonide ja omavalitsuste lõikes suuresti erineda. Näiteks on ühes omavalitsuses koolieelne lastepäevahoid kõigile tasuta, teises saavad toetust vaid vähemjõukad või paljulapselised pered. Erinevalt võib olla korraldatud ka ühistranspordi, spordikeskuste ja puhkealade kasutamine. Niisugust halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks, sest igal tasandil – keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul – on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. Regionaalvõim ei ole siin pelgalt keskvalitsuse seisukohtade elluviivaja, vaid kujundab iseseisvalt oma poliitikat. 7.3 Kohaliku valitsemise arengusuunad Vastutuse jaotus valitsemistasandite vahel on jätkuvalt keskne probleem enamikus riikides. Tänapäeval on sellele küsimusele lisandunud aga uudseid lahendusi ja mõõtmeid. Nii kujuneb
Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus 2) Autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: · Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus
Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. 2005.a. on Eestis 227 omavalitsust (33 linna ja 194 valda) a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.. - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses:
annaabi.ee 
