pinnakihis on väiksem, kui lahuse ruumalas. 2. Kui pindpinevus väheneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc<0, siis Γ >0 ja aine kontsentratsioon pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas 26. Disperssed süsteemid Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises. 27. Disperssete süsteemide liigitus Jämedispersne süsteem, kolloiddispersne ja tõelised lahused. 28. Mitselli ehitus Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete (PAA) molekulidest. Need molekulid on amfifiilsed, st osa molekulist on polaarne, osa mittepolaarne.Seetõttu kuuluvad PAA hulka paljud orgaanilised ained, mis sisaldavad hüdrofoobset süsivesinikahelat ja mõnda polaarset rühma
suurendada ühe ühiku võrra. on pindpinevus. Oluline on siin see, et pinnaenergia on võrdeline pindpinevusega, eripinnaga ja ruumalaga (s.t. kasvab kui need kasvavad). Kui ruumala jääb samaks peenestamisel, siis eripind kasvab. Sellega koos kasvab ka pinnaenergia . Klassifikatsioon osakeste mõõtmete järgi , siis sadestuvad näeb mikrosk. ei läbi filtreid jämedispersne. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis kolloiddispersne ei sadestu näeb vajab ultrafiltreerimist, ultamikrosk. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis ei sadestu ei näe mikrosk. läbib kõiki filtreid, molekulaardispersne dialüüsub, difundeerub Klassifiktatsioon faaside järgi Dispersioonikeskkon Disp. Jämedispersne Kolloiddispersne Molekulaardispersne d aine
emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei difundeeru Kolloiddispersne 107-109 10-7 -10-9 Ei sedimenteeru, läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimisel, ei
on pindpinevusjõud ja tilga raskus võrdsed. Lecomte du Noüy meetod - Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises - Jämedispersne süsteem >10-6 m - Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m - Tõelised lahused <10-9 m 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellil on polaarne ja mittepolaarne osa. Osa PAA molekule koguneb vesilahuse pinnale, molekuli hüdrofoobne osa ("saba") tõrjutakse lahusest välja ning polaarne hüdrofiilne osa ("pea") jääb lahusesse. 87
Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 sedimenteeruvad kiiresti (lihtdispersioonid, on eraldatavad tavalise filtreerimisega suspensioonid, on nähtavad hariliku mikros-koobiga emulsioonid, vahud, ei ole dialüüsi-tavad, ei difundeeru aerosoolid) Kolloiddispersne 107-109 10-7 -10-9 ei sedimenteeru läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimisel ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti on nähtavad ultramikroskoobiga
*Aerosoolid *Vahud *Poorsed materjalid Kolloidlahused: *Tarded *Geelid Tõelised lahused: *Küllastumata lahused *Küllastunud lahused *Üleküllastunud lahused Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. Aine peensusastme järgi: Jäme pihused >10-6 m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6 m; Tõelised lahused <10-9 m. 54. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? *Jämedispersne süsteem >10-6 m (eelmisel) *Kolloiddispersne süsteem 10-9...10-6 m -Osakeste mõõtmed tõeliste lahuste ja pihuste vahepealsed -Näiliselt ühtlased -Suhteliselt püsivad *Tõelised lahused <10-9 m. -Lahustunud aine on molekulide või ioonidena -Tõelised lahused on läbipaistvad ja püsivad 55. Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid? Nimeta erinevaid süsteeme! *Suspensioon=vedelik+ tahke aine(vesi + kriit) * Emulsioon=vedelik + lahustumatu vedelik(vesi + õli)
Destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse. Kolloidkeemia ja pinnanähtused 1. Pihussüsteemide (dispergeeritud) mõiste ja klassifikatsioon, faasidevaheline piirpind. Pihussüsteem e dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe-või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine asub dispersioonikeskkonnas e üks aine on jaotunud teises. Jaotuvad : jämedispersne süsteem, kolloiddispersne süsteem ja tõelised lahused. Aerosoolid: vedelik või tahke aine on jaotunud gaasilises keskkonnas (udu, suits); ei saa olla kõrge kontsentratsiooniga Vahud: jämepihused (vedel keskkond õhukeste kiledena gaasimullide vahel) (vahukoor); ei ole agregatiivselt püsivad ja lagunevad teatud aja jooksul Emulsioon: vedelik on jaotunud vedelikus; erinevad polaarsused (piim, koor, kreemid, lakid)
Siia kuuluvad Protsessi, mille vältel aine loovutab elektrone, nim. Liitaine tekkesoojus. (võrdne nulliga). Aine põlemissoojuseks ka emulsioonid, kus vedel aine on pihustatud vedelikus. Kui aine oksüdatsiooniks , elektroni sidumist nimetatakse nim.ühe mooli aine täielikul põlemisel esinevat soojus efekti. osakeste mõõtmed on 10 7 l0 9 on süsteem kolloiddispersne ja edasine reduktsiooniks. Reaktsioone, millega kaasneb elektronide Mitte põlevate ainete põlemissoojused on võrdsed nulliga. Hessi peenestamine ei ole võimalik, kuna siis tekivad lahused. üleminek, nimetatakse redoksreaktsioonideks . seadusest järeldub: 1) keemilise reaktsiooni soojusefekt on võrdne 6.2 Lahuste kontsentratsioonide väljendusviise
Siia kuul ka ülehulga tõttu negat, lahus aga posit laengu. Met-i negat laeng moolide arvu mutes arvesse ainult gaaside reaktsioonide puhul. emulsioonid, kus vedel aine on pihustatud vedelikus. Kui aine osakeste hakk posit-id ioone tagasi tõmb. Tek tasakaal, kus met-st lahk Termokeemia võrrandid. Soojusefekti väärtusi sisald-id reaktsi mõõtmed on 10 7 l0 9 on süsteem kolloiddispersne ja edasine ajaühikus sama palju ioone kui tuleb tagasi. võrrandeid nim. termokeemia võrranditeks. Reaks-i soojusefekt peenest-ne ei ole võimalik, kuna siis tek lahused. Potentsiaalide vahet met-i ja ümbritseva lahuse vahel nim. olenb välisting-st (temp-st,rõhust). Et reakts-e saaks omavah võrr, 6.2 Lahuste kontsentratsioonide väljendusviise. Ainete elektroodipotentsiaaliks
Gaasiline/ Vedelik/ Vaht Seebivaht, vaht tulekustutis Gaasiline/ Tahke/ Tahke vaht/ Vahtpolüstürool Vedelik/ Vedelik/ Emulsioon/ Piim, majonees, koor, kreemid, lakid Vedelik/ Tahke/ Tahke emulsioon/ Opaal, pärl Tahke/ Vedelik/ Sool, pasta, kolloidne suspensioon/ Au sool, hambapasta, savi, tsement, värvid Tahke/ Tahke/ Tahke suspensioon/ Värviline plastmass Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter): Jämedispersne süsteem >10-6 m Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m Kolloidsüsteemid tekivad: *Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod). Kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse. *Suuremate osakeste peenestamisel väiksemateks (dispergeerimismeetod) *Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda süsteemile vajalik püsivus
Gaasiline/ Vedelik/ Vaht Seebivaht, vaht tulekustutis Gaasiline/ Tahke/ Tahke vaht/ Vahtpolüstürool Vedelik/ Vedelik/ Emulsioon/ Piim, majonees, koor, kreemid, lakid Vedelik/ Tahke/ Tahke emulsioon/ Opaal, pärl Tahke/ Vedelik/ Sool, pasta, kolloidne suspensioon/ Au sool, hambapasta, savi, tsement, värvid Tahke/ Tahke/ Tahke suspensioon/ Värviline plastmass Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter): Jämedispersne süsteem >10-6 m Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m Kolloidsüsteemid tekivad: *Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod). Kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse. *Suuremate osakeste peenestamisel väiksemateks (dispergeerimismeetod) *Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda süsteemile vajalik püsivus
Kasutatakse jällegi kapillaarmeetodit 85. Disperssed süsteemid. Disperssete süsteemide liigitus. Pihussüsteem ehk dispersne süsteem on füüsikalises keemias kahe- või enamafaasiline süsteem, kus pihustunud aine (dispersne faas) asub dispersioonikeskkonnas => üks aine on jaotunud teises Pihustatud aine peenestusastme järgi jaotatakse süsteeme (osakeste diameeter): Jämedispersne süsteem >10-6 m Kolloiddispersne süsteem 10-9 ... (10-7) 10-6 m Tõelised lahused <10-9 m 86. Mitselli ehitus. Mitsellideks nimetatakse molekulidest tekkinud assotsiaate, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on ühendatud omavahel. Mitsellide tekkel on suur tähtsus selles, et vees muidu mittelahustuv aine lahustub mitsellides ja nii on võimalik seda viia vee faasi (seepide, pesemivahendite kasutamine)
Süsteemi, kus 1 aine on pihustatud ja ühtlaselt jaotunud teises aines nim. DISPERSNEKS SÜSTEEMIKS. Jaotunud ainet nim. Dispergeerunud komponendiks ja ainet, milles komponent on dispergeeritud nim. Dispersiooni keskkonnaks. Kui osakeste mõõtmed on 10-5...10-7, siis on süsteem jämedispersne, kuhu kuuluvad süsteemid, kus tahke aine on pihustunud ja emulsioonid, kus 1 vedelik on pihustunud teisest. Kui aine osakeste mõõt on 10-7...10-9 on süsteem kolloiddispersne ja edasine dispergeerimine viib molekuli ja iooni tekkeni 6.2 Lahuste kontsentratsioonide väljendusviise. Ainete lahustuvus tahke aine lahustumisel vedelikus lahkuvad aine pinnalt molekulid ja ioonid ning jaotuvad difusiooni tõttu ühtlaselt lahustis. Kui lahustisse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub on lahus KÜLLASTUMATA, kui aine enam ei lahustu on lahus KÜLLASTUNUD. Küllastunud lahus sisaldab lahustunud ainet sellises hulgas, mis antud tingimustel (T ja P) võib max
annaabi.ee 
